Matti Killing

Allikas: Vikipeedia

Matti Killing (sündinud 17. märtsil 1948 Pärnus) on eesti sõudetreener ja endine sõudja.

Ta on 1966. aastal lõpetanud Pärnu 4. Keskkooli, ta on õppinud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas.

Sportlaskarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Ta hakkas sportima 1955. aastal Pärnu Spordikoolis iluuisutamistreener Ella Toomsalu ja tennisetreener Jaan Kuuda hoolealusena, aastast 1960 asus Juhan Miti juhendamisel harrastama sõudmist.

  • Tulnud 1965. ja 1966. aastal Eesti noortemeistriks
  • ajavahemikul 1965–1974 saanud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel 1 hõbeda ja 4 pronksi (M8+, M4+, M2x)

Treenerina[muuda | muuda lähteteksti]

Töötanud sõudetreenerina Pärnus: 1967–1975 Dünamos ja aastast 1976 Kalevis (7. kutsetase, 2006). Ajavahemikul 1976–1991 oli ka ametiühingute üleliidulise koondise treener, alates 2015. aastast olnud Eesti Sõudeliidu täiskasvanute koondise peatreener.

Tema juhendatavad on olnud Raul Arnemann, Marek Avamere, Tõnu Endrekson, Harri Hiiesalu, Piret Jamnes, Andrei Jämsä, Toomas Kasearu, Alo Kuslap, Jaan Laos, Roman Lutoškin, Toomas Ollesk, Reet Palm, Kadri Palm, Raivo Parts, Arvi Peet, Allar Raja, Alvar Räägel, Kaspar Taimsoo, Rauno Talisoo, Priit Tasane ja Paul Valliveere.[1]

Ta on avaldanud ajakirjades Kehakultuur ja Eesti Sõudja sõudmisteemalisi artikleid. Aastast 1995 töötanud Pärnu Spordiseltsis Kalev esimehena. Olnud 2010–2013 Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse ja aastast 2014 volikogu liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg Fred Killing on tulnud sõudmises aastatel 1990–1991 roolijana 3 korda Eesti meistriks. Tema vend Taivo Killing on sõudja ja sõudetreener. Abikaasa Reet Palm-Killing on sõudja ja sõudetreener.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti sõudespordi ajalugu. [Koostanud H-H. Artma] Tln, 2001, lk 252–253; H-H. Artma. Pärnu – Eesti sõudespordi kants. Pärnu, 2004, lk 137–139; Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2012, lk 236–238.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]