Tallinn

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus). Siia suunab märksõna "Reval", mille teiste tähenduste kohta vaata Reval (täpsustus).

Tallinn

Tallinna täisvapp
Tallinna vapp
Tallinna lipp
Tallinna lipp

Pindala: 159 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 450 305 (1.06.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 0784[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E


Koduleht: http://www.tallinn.ee

Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Teadaolevalt esmakordselt mainiti Tallinna, toonase nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis), linnana 1238. Lübecki linnaõigused pälvis linn 15. mail 1248. Läänemere idaosa merekaubandusega tegeleva linna tähtsust kasvatas märgatavalt 1285. aastast kuuluvus Hansa Liitu, mis andis linnale laokoha õiguse 1346. Tallinnast arenes oma strateegilise asukoha tõttu 14.–16. sajandil Põhja-Euroopa oluline idakaubandust juhtiv hansalinn.

Tallinna vanalinn moodustab enda tornistikuga ja linnamüüriga ühe Euroopa kõige paremini säilinud kui ka kogukama keskaegse sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid samas tugevaimate hulka. Vanalinna ringkond lisati 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.[4] 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna Turuga kahasse Euroopa kultuuripealinn.

Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ühtlasi Ülemiste ja Harku järved ning Aegna saar. Rahvastikuregistri andmeil elab Eesti suurimas linnas 1. juuni 2018 seisuga 450 305 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal eestlased.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Christian August Lorentzeni maal aastast 1809, mis kujutab Lyndanisse all lahingu võitnud taanlastest ristisõdijaid. Legendi kohaselt paljastus neile sündmuskohal tulevane Dannebrogi ristilipp kui taevane ilmutus.

Linna esmamainimise ajaks peetakse aastat 1154, mil Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres asetseva asula qlwry või flwry. Seda on loetud ka kui Kaleverü või Qaleweny. Linnustatud Toompea klindi saarlava (Härjänpää) lähedal paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht.

Ajaloolised nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasaegse asula nimi Kolõvan on ära märgitud Vana-Vene kroonikates (Колывань), nime lähteks arvatakse olevat eesti mütoloogiast tuntud Kalevi (Kalõva) nimi. Kõrgkeskaegne nimi Lindanise (Lidnanasõn, Lydanise, Lyndanise, Lyndanisse, Lindanäs või muu seesugune) viitab taanlaste poolt Läänemere ristisõdade käigus 1219. aastal anastatud ja omastatud muinaseestlaste linnusele Härjänpääl.

Linna ajalooliselt tuntud uusaegne nimi on Reval (venekeelses transkriptsioonis Ревель), mis tuletati linna ümbritsenud vanade eestlaste Revälä muinasmaakonna nime ladinapärasest nimekujust Revalia. Baltisakslaste poolt eelistatud ning kultuurkeeltesse levinud nimi oli kuni Eesti Vabariigi sünnini 1918. aastal ja rahvusvaheliselt (eriti Saksamaal) kohati Teise maailmasõja lõpuni kasutatud Tallinna ametlik nimetus.

Praegune nimi[muuda | muuda lähteteksti]

On arvatud, et praegune nimekuju tähendas tagasiulatuvalt taaskord Taanilinnust (Tanin Lydna ja Talyna). Ebatõenäoliselt on võimalik ka lüüriline viide külma põhjalaiust iseloomustavale Talilinnale (sõnast talvine).

Praeguse Tallinna nime esialgne nimekuju esineb esmakordselt 1536. aastal ülesmärgitud sõnapaaris tallyna lynnhall. See pärineb esimesest säilinud sidusast eestikeelsest ilmalikust tekstist, mille pani kirja raesekretär Johann Sulstorp[5]. Tekst oli olemuselt Tallinna eestlaste kui mittesakslaste truudusvanne Liivi ordu maameistri kohuseid täitvale Hermann von Brüggeneyle[6].

Esimest korda kasutas Pühavaimu kiriku pastor Johannes Kohsen selgesõnalist Tallinna nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril 1670 Niguliste pastori Gotthard von Rentelni katkusurma puhul[7].

Eesti Vabariigi loomisel 1918. aastal võetigi vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nime Tallinna.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mustvalge foto Saksa Riigi vaatlustsepeliinist Graf Zeppelin, mis hõljub oma sõjaeelse ringlennu käigus Vanasadama kohal 24. septembril 1930. Esiplaanil asetsevad Oleviste kirik ning uudishimulikud linnakodanikud Tornide väljakul.
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna ajalugu.

2009. aasta väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.[8]. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis.

Praegu valitseb arvamus, et eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.

1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse.

Asukoht ja territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Map Estonia - Tallinna linn.png

Tallinna geograafiline kese asub Tallinna lahe äärsel Balti klindi paejärsakul, kogu linna territoorium hõlmab tänapäeval 159,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Linna kõrgeim punkt on Pääsküla prügimäel 66,6 m[9] üle merepinna.

Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastal.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.

Tallinna kliimadiagramm

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna kliima.
Tallinna meteoroloogilised andmed
Temperatuur (°C)
Kuu Jaan Veeb Mär Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Absoluutne maksimum (°C) 9,2 10,2 15,9 27,2 29,7 31,2 32,3 31,2 28,5 21,8 13,4 10,7 32,3
Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) -2,9 -3,0 0,8 7,3 14,0 18,8 20,8 19,9 14,9 9,0 3,3 -0,2 8,6
Madalaim keskmine temperatuur (°C) -8,2 -8,0 -5,6 -0,2 4,9 9,9 12,5 12,0 8,0 3,7 -0,9 -4,9 1,9
Absoluutne miinimum (°C) -31,4 -31,0 -26,2 -17,2 -4,3 0,0 4,4 1,7 -4,7 -10,5 -21,3 -32,2 -32,2
Sademete hulk (mm)
Keskmine (mm) 45 29 29 36 37 53 79 84 82 70 68 55 667

3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnaosad.

Tallinna asumid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna asumid
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna asumid.

Tallinna kaheksa linnaosa jagunevad kokku 84 erinevaks asumiks. Mitmes asumis on omakorda määratletud ka allasumid (näiteks Vanalinna asumi allasumid on all-linn ja Toompea).[10]

Asumite tänased nimed ja piirid pandi paika 1991. aastal. Siis püüdis Tallinna nime komisjon koostöös ajaloolastega taastada teise maailmasõja eelset territoriaalset jaotust, kus see võimalikuks osutus.[10]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna arhitektuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

Tallinna all-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam-vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles on ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näited (lillepood Väike-Karja tänavas ja endine Raeköök Dunkri tänavas).

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal tegutses Tallinnas 78 üldhariduskooli kokku 39 306 õpilasega.

Õppeaastal 2014/2015 tegutseb Tallinna Haridusameti haldusalas 61 üldhariduskooli, sealhulgas 45 gümnaasiumi (neist 28 eesti, 12 vene ja 5 eesti-vene õppekeelega). Samas tegutseb 130 lasteaeda (neist 83 eesti, 28 vene ja 19 eesti-vene õppekeelega).[11]

Tallinnas tegutsevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Sisekaitseakadeemia.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuriüritused[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1982. aastast toimuvad Tallinna vanalinnas Tallinna vanalinna päevad.

Alates 1997. aastast toimub sügiseti Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), millest on kujunenud üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale. 2014. aastal kinnitati PÖFF 15. filmifestivalina mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali nimistusse.[12]

Kevadeti toimuv Tallinn Music Week on kasvanud üheks regiooni suurimaks linnafestivaliks.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna majandus.
Täienda Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.

Oluline on tootmine-tööstus. Töötlevas tööstuses oli 2010. aastal Tallinnas tegevuses 326 ettevõtet, kus töötas 24 766 inimest ja toodangu väärtuseks oli 1,639 miljardit eurot (25,64 miljardit krooni).[13]

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Täienda Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna rahvastik.

2011. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.[14] 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.[15]

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000[viide?].

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.

Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1372 3250
1709 15 000
1710 2000
1772 6954
1816 12 000
1820 12 902
1834 15 300
1851 24 000
1871 29 162
1881 45 900
1897 58 800
1913 116 012
1918 105 789
1922 122 421
1925 119 800
1934 137 792
1959 283 071
1989 478 974
1996 427 500
2001 399 685
2002 398 434
2003 377 890
2004 392 306
2005 401 502
2006 403 505
2007 399 096
2008 401 372
2009 404 005
2010 406 703
2011 411 980
2012 416 144
2013 419 830
2014 429 899
2015 434 426
2016 439 517
2017 443 623
2018 448 764
Aasta Arvestuslik
rahvaarv[16]
(1. jaanuar)
Elanike
tihedus
in/km²
Rahvaarv
rahvastiku-
registris[17]
(1. jaanuar)
2001 400 090 2525,3 ...
2002 396 490 2517,4 ...
2003 395 050 2509,3 377 890
2004 398 310 2504,4 392 306
2005 400 500 2502,1 401 502
2006 398 380 2503,3 403 505
2007 396 770 2507,4 399 096
2008 396 800 2512,2 401 372
2009 397 400 2518,4 404 005
2010 398 500 2523,2 406 703
2011 401 120 2529,2 411 980
2012 403 862 2534,1 416 144
2013 406 059 419 830
2014 411 063 429 899
2015 413 787 434 426
Rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011
Rahvus 1959[18] 1970[19] 1979[20] 1989[21] 2000[22] 2011[23]
arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 281 714 100 362 706 100 428 537 100 478 974 100 400 378 100 393 222 100
eestlased 169 697 60,24 201 908 55,67 222 218 51,86 227 245 47,44 215 114 53,73 217 601 55,34
venelased 90 594 32,16 127 103 35,04 162 714 37,97 197 187 41,17 146 208 36,52 144 721 36,80
ukrainlased 7277 2,58 13 309 3,67 17 507 4,09 22 856 4,77 14 699 3,67 11 565 2,94
valgevenelased 3683 1,31 7158 1,97 10 261 2,39 12 515 2,61 7938 1,98 6229 1,58
soomlased 1650 0,59 2852 0,79 2996 0,70 3271 0,68 2436 0,61 2062 0,52
juudid 3714 1,32 3750 1,03 3737 0,87 3620 0,76 1598 0,40 1460 0,37
tatarlased 745 0,26 1055 0,29 1500 0,35 1975 0,41 1265 0,32 1012 0,26
leedulased 594 0,21 852 0,23 905 0,21 1052 0,22 949 0,24 795 0,20
poolakad 759 0,27 947 0,26 1084 0,25 1240 0,26 936 0,23 768 0,20
lätlased 702 0,25 1007 0,28 1259 0,29 1032 0,22 827 0,21 628 0,16
sakslased 332 0,08 516 0,11 516 0,13 492 0,13
muud 2199 0,78 2765 0,76 4023 0,94 6458 1,35 7892 1,97 5889 1,50
Rahvuslik koosseis

Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinna uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2012 Tallinna elanikest 55,6% eestlased, 36,2% venelased, 3,4% ukrainlased ja 4,8% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest 52,8% eestlased, 38,3% venelased, 3,5% ukrainlased ja 5,4% teistest rahvustest. 50,5% rääkis emakeelena eesti keelt, 46,3% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt.

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 77,3%, määratlemata kodakondsusega isikuid 10,6%, Venemaa kodanikke 8,5%, Ukraina kodanikke 0,8%, Soome kodanikke 0,6%, Läti kodanikke 0,3%, Valgevene kodanikke 0,2%, Leedu kodanikke 0,2%, Saksamaa kodanikke 0,2%, teiste riikide kodanikke 1,3%. [24]

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses
eestlasi venelasi sakslasi muid kokku
arv % arv % arv % arv %
1820 4486 34,8 2304 17,9 5540 42,9 572 4,4 12 902
1871 15 097 51,8 3300 11,3 10 020 34,4 745 2,5 29 162
1881 26 324 57,4 5111 11,1 12 737 27,8 1798 3,7 45 880
1897 40 406 68,7 6008 10,2 10 297 17,5 2099 3,6 58 810
1913 83 113 71,6 13 275 11,4 12 424 10,7 7200 6,3 116 012
1917 90 000 57,7 40 000 25,6 13 000 8,3 13 350 8,4 [25] 156 350
1918 86 035 81,3 5188 4,9 7691 7,3 6875 6,5 105 789
1922 102 568 83,8 7513 6,2 6906 5,6 5434 4,4 [26] 122 421
1934 117 918 85,6 7888 5,7 6575 4,8 7883 3,9 137 792

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Täienda Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.

Tervishoid[muuda | muuda lähteteksti]

Täienda Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Klubid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju.

Korvpalli Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ KK ja Tallinna Kalev.

Rajatised[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion, Kalevi spordihall ja Tondiraba jäähall.

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.

Transport ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Tallinna ühistransport, Tallinna sadamad ja Tallinna ühistranspordiliinid.
Ülemiste järve äärne Tallinna lennujaam ning raud- ja maanteede liitmik

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam.

Tallinnast saavad alguse Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Tallinnast lõunas kulgeb Tallinna ringtee. Linnast saavad alguse mitmed linnalähirongide ja muud rongiliinid. Kavas on Rail Balticu rajamine, mille üheks otspunktiks oleks Ülemiste raudteejaam. Uuritakse võimalusi ka Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamiseks.

Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas ühistransport kõigile linnaelanikele tasuta. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid. Ühistransporti korraldab Tallinna Linnatranspordi AS.

Tallinna trammiliikluse algusajaks loetakse 1888. aastat, kui avati hobutrammiliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Kaasajal on trammiliine neli (1, 2, 3, 4). Trammide koguarv oli 2018. aasta veebruari seisuga 70 ja trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatus 39 kilomeetrini.

Trollibussiliiklus Tallinnas algas 1965. aastal. Alates 2017. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini (1, 3, 4, 5), maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa.

Linna juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Tallinna linnavalitsus, Tallinna Linnakantselei ja Tallinna linnavolikogu.

Tallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 2017. aasta novembrist Taavi Aas. Abilinnapead on Vadim Belobrovtsev, Züleyxa Izmailova, Kalle Klandorf, Tõnis Mölder, Andrei Novikov, Aivar Riisalu, Eha Võrk. Linnapea juhib linnavalitsust.

Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Tallinna linnavolikogu, mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline.

Tallinna linnaosad

Tallinn jaguneb kaheksaks haldusüksuseks ehk linnaosaks, mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused. Need on:

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Sümbolid ja tähtpäevad[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater ja Kolm Õde.[27]

Tallinna kaitsepühak on püha Victor, vana Rooma sõdur Marseille'st, ristiusu märter, kes hukati keiser Maximianuse käsul.

Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on Tallinna linna päev ja 22. detsembril on Tallinna vapipäev.

Tallinna teenetemärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
  • Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
  • Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

Tallinna linna ametimärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk
  • Linnavolikogu esimehe ametikett
  • Linnapea ametikett

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna panoraampilt (2007)
Suurenda
Tallinna panoraampilt (2007)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018
  2. https://tallinn.ee/est/Uudis-Tallinna-elanike-arv-jatkab-kasvamist
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. "Historic Centre (Old Town) of Tallinn". UNESCO maailmapärandi nimistu, 7. detsember 1997. Kasutatud 9. juuni 2018. Inglise keeles.
  5. https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/13/tallinn/
  6. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max
  7. https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna
  8. Villu Kadakas: "Pringlikütid Vabaduse väljakul" Postimees, 25. aprill 2009 – Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr
  9. http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vordlev-skeem-kui-lahingud-aleppo-all-panna-ule-tallinna-mootkavasse?id=76083323
  10. 10,0 10,1 Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. Lk 6. ISBN 9789949332151
  11. Tallinna Haridusameti tutvustus
  12. Merike Teder: "PÖFF kinnitati maailma olulisemate filmifestivalide hulka" kultuur.postimees.ee, 28. august 2014
  13. Tallinn arvudes 2011.
  14. Statistikaameti andmed
  15. Tallinna elanike arv
  16. Statistikaameti statistika andmebaas.
  17. Elanike arv rahvastikuregistri järgi
  18. Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk. 27
  19. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  20. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  21. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  22. Päring Statistikaameti andmebaasist
  23. Päring Statistikaameti andmebaasist
  24. Tallinn arvudes 2013
  25. Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16
  26. «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)
  27. http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
  • Edgar V. Saks. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr 3, lk 9.
  • Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr 196, lk 4.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]