Kiili vald

Kiili vald
	Kiili valla lipp Kiili valla vapp
	Pindala: 101 km² (2019)
	Elanikke: 6709 (1.01.2024)
	Rahvastikutihedus: 66,5 in/km²
	EHAKi kood: 0305
	Keskus: Kiili

Kiili vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast lõunas.

Kiili valla pindala on 100,7 km². Vald paikneb Ülemiste järvest lõunas Tallinna–Tartu maantee ja Viljandi maantee vahel. Valda läbib Viljandi maanteelt lähtuv Kiili–Nabala–Tuhala tee. Kiili vald piirneb põhjas Tallinna, idas Rae, lõunas Kose ja läänes Saku vallaga.

Vallas elab 6798 elanikku (seisuga 1. jaanuar 2024).

Vallal on kool, lasteaed, kunstide kool, noortekeskus, rahvamaja, raamatukogu, eakate päevakeskus, staadion ja terviserajad.

Vallakeskusest Tallinna on 21 km, mis lubab 65% elanikest käia tööl pealinnas ning ühtlasi saada osa suurlinna haridus- ja kultuurivõimalustest. Kiili valla Vaela küla koos Rae valla Kurna külaga (nn IKEA piirkond) on alates 2020. aastast muutunud kõige kiiremini arenevaks ettevõtlus- ja ärialaks Tallinna Ringtee ääres. 5. oktoobril 2023. aastal avati Viljandi maantee ääres Luige Keskus.^[4]

Kiili vallavanem on alates 2014. aastast Aimur Liiva. Kiili vallavolikogu esimees on 2023. aastast Marek Vainola.

Asustus

Kiili vallas on 1 alev, 2 alevikku ja 13 küla.

Loodus

Jõed: Vääna. Jõe keskmine vooluhulk on 2,4 m³/s; suurvee ajal üle 15 m³/s. Rabad: Paekna, Saarte Sood: Männi, Sausti, Vaela

Haridus

2006. aastal sai uue maja Kiili Gümnaasium, millele rajati juurdeehitus 2018. Õpilaste arv on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud, 2022/23. õppeaastal on see 960. Kooli gümnaasiumiosas on kaks õppesuunda – meedia ja riigikaitse – ning riigieksamite tulemustelt on kool maakonnas esimeste seas.

Kiili Lasteaia suur maja valmis 2008, sellele lisandusid kümmekonna aasta eest veel väike maja ja moodulhoone. 2017 valmis lasteaed Kangru alevikus, 2023. aastal avab uksed lasteaed Kurna teel ning 2024. aastal veel üks Vaelas. Kuna elanikkond on noor, siis on vajadus lasteaia- ja koolikohtade järgi suur.

Kiili Kunstide Koolis saab õppida nii muusikat kui ka kunsti. 2022. aastal tegutsemise 60 aastapäeva tähistanud Rahvamajast leiab mitmed isetegevusringid, alustades rahvatantsust ja koorilaulust ning lõpetades näiteks kellade ansambliga. Kaugel väljaspool valla piire on tunnustust kogunud Kiili vanamuusikaansambel.

Sport

Valla spordielu on mitmekesine. Ellu on kutsutud võistlussari „Vallarahva mängud", kus osaleb arvukalt erinevate külade võistkondi. Lisaks toimuvad väiksemad kohapealsed võistlused nagu „Kangru rull" või „Paekna ümber järve jooks". Koos kooliga valminud spordihoone lubab pakkuda kõike vajalikku ka rahvusvahelise tasemega võistlustele. Eriti tugevaks Kiili valla noortespordi kaubamärgiks on aastate jooksul kujunenud võrkpall. Kiili vald on olnud traditsiooniliselt väga edukas ka üleriigilistel Eestimaa valdade suve- ja talimängudel.^[viide?]

Kiili valla elanike keskmine sissetulek oli 2022. aastal ligikaudu 2127 eurot kuus, mis on üks Eesti suuremaid. Kiili valla elanikud on oma vallaga väga rahul, Rahandusministeeriumi poolt läbi viidavad perioodilised uuringud asetavad Kiili teisele kohale Muhu valla järel.^[5]

Rahvastik

Kiili vald on üks kõige kiiremini kasvava elanike arvuga valdu. Aastatuhande algusest on Harjumaal (ja ka Eestis) protsentuaalselt kõige enam kasvanud Viimsi valla elanike arv – 333%. Kiili vald on 273%-ga teisel kohal.

Aasta	Rrahvaarv 1. jaanuari seisuga^[6]
2000	1875
2001	2023
2002	2132
2003	2332
2004	2543
2005	2842
2006	3218
2007	3618
2008	3944
2009	4182
2010	4310
2011	4444
2012	4538
2013	4588
2014	4585
2015	4694
2016	4995
2017	5123
2018	5302
2019	5461
2020	5704
2021	5936
2022	6157
2023	6364
2024	6798

Ajalugu

Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisa maadel.

Esimesed teated Kurna mõisast (praeguseks hävinud) pärinevad aastast 1348. Nabalasse rajati mõis XV sajandil, see kuulus Tallinna tsistertslaste nunnakloostrile. Praegune Nabala mõisahoone ehitati XVIII sajandi lõpul. Sausti mõisa hoone rajati XVIII–XIX sajandil.

Valdade tekkimise järel 19. sajandi teisel poolel paiknesid Kurna ja Nabala vald, mis Esimese maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.–1939. aasta vallareformi käigus moodustati koos praeguste Saku ja Rae valla osadega Tõdva vald, mis püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Nõukogude võim moodustas seal algul kaks külanõukogu, Kurna ja Nabala, mis 1960. aastal liideti Nabalaks. 1970. aastate algul liideti Nabala omakorda Saku külanõukoguga. Ääremaa staatust leevendas Tallinna lähedus ja eduka kolhoosi Rahva Võit tegevus. Sel ajal valmis palju elamuid ning tootmis- ja ühiskondlikke hooneid.

Valla sünnikuupäevaks võib pidada 22. juulit 1993, mil Vabariigi Valitsuse määrusega^[viide?] loodi eraldiseisva omavalitsusüksusena Kiili vald.

Vaatamisväärsused

Vaata ka

Viited

↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.03.2019.
↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 25.06.2024.
↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.03.2020.
↑ Jelizaveta (10. oktoober 2023). "Luige elanikud said enam kui 10 aastat oodatud kaupluse". Luige Keskus. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
↑ https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022
↑ Harjumaa Linnulennult, Harjumaa Omavalitsuste Liit 2017

Välislingid

[1] Maakatastri statistika, vaadatud 19.03.2019.

[2] Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 25.06.2024.

[3] Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.03.2020.

[4] Jelizaveta (10. oktoober 2023). "Luige elanikud said enam kui 10 aastat oodatud kaupluse". Luige Keskus. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.

[5] ttps://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022

[stat.ee-6] Harjumaa Linnulennult, Harjumaa Omavalitsuste Liit 2017

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]