Kiili vald

Allikas: Vikipeedia
Kiili vald

Kiili valla vapp
Kiili valla vapp
Kiili valla lipp
Kiili valla lipp

Pindala: 100,4 km²
Elanikke: 5065 (1.01.2017)[1]
Rahvastikutihedus: 50,4 in/km²
EHAKi kood: 0304
Keskus: Kiili
Eesti Kiili vald 2017.svg

Kiili vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast lõunas.

Kiili valla pindala on 100,4 km². Vald paikneb Ülemiste järvest lõunas Tallinna–Tartu maantee ja Viljandi maantee vahel. Valda läbib Viljandi maanteelt lähtuv Kiili–Nabala–Tuhala tee. Kiili vald piirneb põhjas Tallinna, idas Rae, lõunas Kose ja läänes Saku vallaga. Vallas elab 5123 elanikku (seisuga 1. jaanuar 2017). Vallal on kool, lasteaed, kunstide kool, noortekeskus, staadion, terviserajad ja muud põnevat. Kiili valla peamine tulevikugarantii on noored ja nooremas keskeas teotahtelised ning haritud inimesed, kes on otsustanud siia oma kodu rajada ja tuleviku selle paigaga siduda ning loomulikult väga soodne geograafiline asukoht Tallinna vahetus läheduses, mis on omanud suurt tähendust minevikus ning linn määrab ka täna olulise tõmbekeskusena igapäevase elu ja tegevuse põhijooned. Vallakeskusest Tallinna on ainult 21 km, mis lubab väga suurel osal elanikest (65%) käia tööl pealinnas ning ühtlasi saada osa suurlinna haridus- ja kultuurivõimalustest. Aastal 2006 sai uue maja Kiili Gümnaasium ning aastal 2007 Kiili Lasteaed, 2017 valmib lasteaed ka Kangru alevikus. Kuna vallarahvas hindab kohalikku kooli kõrgelt, siis õpilaste arv pidevalt kasvab. Kiilis tegutseb ka Kunstide Kool, milles leidub arvukalt erialasid nii muusika kui kunsti poole pealt. 2012. aastal tegutsemise 50 aastapäeva tähistanud Rahvamajast leiab mitmed isetegevusringid, alustades rahvatantsust ja koorilaulust ning lõpetades nt kellade ansambliga. Kaugel väljaspool valla piire on tunnustust kogunud Kiili vanamuusikaansambel.

Valla spordielu on mitmekesine. Ellu on kutsutud võistlussari „Vallarahva mängud", kus osaleb arvukalt erinevate külade võistkondi. Lisaks toimuvad väiksemad kohapealsed võistlused nagu „Kangru rull" või „Paekna ümber järve jooks". Koos kooliga valminud spordihoone lubab pakkuda kõike vajalikku ka rahvusvahelise tasemega võistlustele. Eriti tugevaks Kiili valla noortespordi kaubamärgiks on aastate jooksul kujunenud võrkpall. Kiili vald on olnud traditsiooniliselt väga edukas ka üleriigilistel Eestimaa valdade suve- ja talimängudel.

Kiili vallavanem on Aimur Liiva.[2]

Kiili vallavolikogu esimees on Mihkel Rebane.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Jõed: Vääna. Jõe keskmine vooluhulk on 2,4 m³/s; suurvee ajal üle 15 m³/s. Rabad: Paekna, Saarte Sood: Männi, Sausti, Vaela

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kiili vald on üks kõige kiiremini kasvava elanike arvuga valdu. Perioodil 2000 kuni 2017 on Harjumaal (ja ka Eestis) protsentuaalselt kõige enam kasvanud Viimsi valla elanike arv - 333%. Kiili vald on 273%-ga teisel kohal.

Aasta Rrahvaarv rahvastikuregistris
1. jaanuari seisuga[3]
2000 1875
2001 2023
2002 2132
2003 2332
2004 2543
2005 2842
2006 3218
2007 3618
2008 3944
2009 4182
2010 4310
2011 4444
2012 4538
2013 4588
2014 4585
2015 4694
2016 4995
2017 5123

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiili vallas on 1 alev, 2 alevikku ja 13 küla.

Alev[muuda | muuda lähteteksti]

Kiili

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Kangru, Luige

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Arusta, Kurevere, Lähtse, Metsanurga, Mõisaküla, Nabala, Paekna, Piissoo, Sausti, Sookaera, Sõgula, Sõmeru, Vaela.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisa maadel.

Esimesed teated Kurna mõisast (praeguseks hävinud) pärinevad aastast 1348. Nabalasse rajati mõis XV sajandil, see kuulus Tallinna tsistertslaste nunnakloostrile. Praegune Nabala mõisahoone ehitati XVIII sajandi lõpul. Sausti mõisa hoone rajati XVIII–XIX sajandil.

Valdade tekkimise järel 19. sajandi teisel poolel paiknesid siin Kurna ja Nabala vald, mis Esimese maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.–1939. aasta vallareformi käigus moodustati koos praeguste Saku ja Rae valla osadega Tõdva vald, mis püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Nõukogude võim moodustas siin algul kaks külanõukogu, Kurna ja Nabala, mis 1960 liideti Nabalaks. 1970. aastate algul liideti Nabala omakorda Saku külanõukoguga. Ääremaa staatust leevendas Tallinna lähedus ja eduka kolhoosi Rahva Võit tegevus. Sel ajal valmis palju elamuid ning tootmis- ja ühiskondlikke hooneid.

Valla sünnikuupäevaks võib pidada 22. juulit 1993, mil Vabariigi Valitsuse määrusega loodi eraldiseisva omavalitsusüksusena Kiili vald.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  2. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17.10.2014
  3. Harjumaa Linnulennult, Harjumaa Omavalitsuste Liit 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]