Tallinna ühistransport

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
CAF Urbos AXL trammid on üheks kolmest Tallinna teenindavast trammitüübist
"Tallinna tramm 100" tähistamine 1988. aastal

Tallinna ühistransport koosneb bussi-, trammi-, trolli-, rongi- ja praamlaevateenustest. Bussi-, trammi- ja trollibussiliini opereerib peamiselt Tallinna Linnatranspordi AS. Elektrirongiteenuseid pakub Elron ja laevaliiklust Aegna saarele pakub Kihnu Veeteed AS.

Varem olid trammi-, trolli- ja bussiteenused jagatud Tallinna Autobussikoondise (bussiteenused) ja TTTK (trammi- ja trollibussiliinid) vahel, kuid need ettevõtted liideti 2012. aastal Tallinna Linnatranspordi AS-iga (TLT). [1]

Tallinn on ainus linn Eestis, mis on kunagi kasutanud trammi või trollibussi. Esimene trammiliin avati aastal 1888. Trolle plaaniti esmakordselt Tallinnasse juba 1946. aastal, kuid esimene liin avati alles 1965. aastal. Sellest ajast alates laienes trollivõrk üheksale liinile, kuid võrku hakati hiljem vähendama. Aastal 2000 suleti üks liin, millele järgnes teine ​​2012. aastal, millele järgnes kaks täiendavat marsruuti, mis suleti 2015. aastal ning veel ​​üks liin, mis suleti 2017. aastal, jättes järele neli liini.

Kergraudteed on Tallinnasse kavandatud alates 1970. aastatest. Projekt peatus, kui Eesti taasiseseisvus Nõukogude liidu okupatsioonist, kuid 2000. aastatel hakati seda taas kavandama. Kergraudtee algaks kesklinnast, tavaliselt Vabaduse väljakult või Viru keskusest ja lõpeks Ida-Lasnamäel, omades 10–12 jaama. [2]

Kõik rongid väljuvad Balti jaamast Põhja-Tallinna linnaosas, mis asub Tallinna vanalinna põhjaosa lähedal. Lähirongiteenust elektrirongidega pakub Elron Keilasse, Paldiskisse ja Turbasse (praegu käivad tööd, et pikendada see liin Haapsaluni) läänes ja Aegviidusse idas. Samuti teenindab Elron diiselronge, mis suunduvad Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Narvasse. Lähirongid moodustavad kiire transpordi selgroo kesklinnast Tallinna kõige lõunapoolsemasse linnaosasse Nõmmele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 1920. aastat korraldas Tallinna ühistransporti (veondust) vooriäri komisjon[2]. Aastast 1920 korraldas seda Liiklemisinspektsioon[2]. Aastal 1942 hakkas ühistransporti korraldama samal aastal loodud Majandusdirektooriumi Transpordi Juhtimise Keskus, mis aastal 1942 nimetati ümber Tallinna Linna Transpordi ja Liikluse Ametiks[2].

Aastast 2003 korraldab Tallinna ühistransporti Transpordi- ja Keskkonnaamet[2].

Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas tasuta ühistransport kõigile linnaelanikele.

Tallinna ühistranspordi kaart koos põhiliinide ja sõiduplaaniga[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna ühistranspordiliinid

Tallinna 2020. aasta ühistranspordi ametlikku kaarti (peamiste liinidega) ei saa Vikipeedias autoriõiguse tõttu jagada, kuid seda saab näha siit: https://www.tallinnlt.ee/en/about-us/

Tallinna ühistranspordi sõiduplaan on veebis kättesaadav seitsmes keeles: eesti-, inglise-, soome-, vene-, saksa-, läti- ja leedu keeles. Ajakavas on sisse ehitatud ka sõiduplaneerija ja sõidukite asukoha reaalajas kaardivaade. Sõiduplaani näeb siit: https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map

Lähirongide sõiduplaani ja reisiplaneerijat näeb siit: https://elron.ee/

Süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

MANi valmistatud buss TLT AS värvides

Buss[muuda | muuda lähteteksti]

Linnasisene[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna peamine bussiterminal asub Viru keskuses Kesklinna linnaosas. Tallinna 72st bussiliinist 14 algab Viru keskusest. Teiste suuremate lõpp- ja alguspeatuste hulka kuuluvad järgmised peatused: Väike-Õismäe, Keskuse, Seli, Balti jaam, Priisle, Kadaka, Vana-Pääsküla ja Kopli. Lilleküla asumisse on kavas ehitada uus ühistransporditerminal nimega Kristiine HUB (praeguse Lilleküla rongijaama ja Kristiine keskuse vahel). Samuti on plaanis ehitada välja Ülemiste ühistranspordi terminal (Tallinna uus pearaudteejaam, praeguse Ülemiste raudteejaama, T1 Mall of Tallinna ja Ülemiste keskuse vahel).[3][4]

Bussimarsruute leidub Tallinnas peaaegu kõikjal, isegi tiheda asustusega linnaosades, eriti aga Pirital, Lasnamäel, Haaberstis ja Nõmmel, kus need moodustavad ühistranspordisüsteemi selgroo, kuna nendesse linnaosadesse ei sõida tramm ega troll. Regulaarselt väljuvad lähirongid, mida Elron haldab, sõidavad küll läbi Nõmme linnaosa, kuid süsteem on mõnevõrra ebaefektiivne, kuna ükski bussiliin ei ole praegu Nõmme lähirongide "toiteliiniks", et kaugematest linnaosa nurkadest inimesed rongile toimetada.

Marsruudid ja sõiduplaanid määrab Tallinna Transpordiamet. Lepinguid uuendatakse iga 5 aasta tagant.

Tallinna liininumbrid koosnevad ühest või kahest numbrist, millele aeg-ajalt on lisatud täht A või B. Neid tähti kasutatakse tavaliselt siis, kui kaks (või kolm) bussiliini kasutavad enamasti sama trajektoori, kuid neil on erinevad lõpp-peatused, näiteks on bussiliinid 17 ja 17A, mis algavad mõlemad ühest bussipeatusest ja sõidavad sama trajektoori mööda, kuid millel on erinevad lõpp-peatused. Samuti on olnud kasutusel spetsiaalne Pargi & ​​Reisi bussiliin 1PR, mis avati 2007. aasta septembris ja pakkus teenust Pirita Pargi & ​​Reisi parklast Kesklinna. Liin suleti 2009. aasta jaanuaris. Ekspressbussiliinidel oli liininumbri järel kirjas E-täht, kuid enam mitte.

Peaaegu kõigil marsruutidel on kaks lõpp-peatust, millest üks töötab bussijuhtidele ka puhkepeatusena.

Tallinnas on väga vähe "toiteliine" (inglise keeles feeder line), mis viiksid reisijad teise suurema transpordivahendi juurde. Selliseid liine on vaid mõned üksikud, näiteks bussiliin nr 57 on lühendatud trammipeatuseni; bussiliin 25, mis väljub tööpäevadel vaid 5 korda, viib reisijad osaliselt sarnaselt bussiliinile nr 37 Mustamäel asuvasse kahte trollibussi lõpp-peatusesse. Samuti on olemas bussiliin 21A, mis varem viis reisijad Väike-Õismäel asuvasse trollibussi lõpp/alguspeatusesse (troll ei sõida enam Väike-Õismäele, nii et 21A on nüüd hoopis tihedamalt sõitva bussiliini toiteliin).

Marsruute opereeritakse kogu päeva jooksul ajavahemikus 5:20 kuni 0:20 olenevalt bussiliinist. Mõned bussiliinid, peamiselt ekspressliinid, sõidavad ainult tipptundidel ja teevad graafikus pausi vahemikus kella 10–11ni ja 13–15ni. Alates 1. septembrist 2012 on ekspressliinidel sama piletihind kui tavalistel bussiliinidel.

7. novembrist kuni 2008. aasta lõpuni viis Tallinna transpordiamet läbi pilootprojekti, mille käigus pikendati populaarsete bussi- ja trolliliinide tööaega kella 1ni öösel (ei jätkunud). Ka hiljem on räägitud öistest bussiliinidest, kuid praegu on öised bussi-, trammi- ja trolliliinid käigus ainult uusaasta öödel.

Regionaalne bussiliin 104 Tallinn-Kostivere

Busside sõiduplaanijärgsed intervallid sõltuvad marsruudist ja kellaajast. Enamikul marsruutidest tiheasustusega piirkondadesse (magala piirkondadesse) Lasnamäele, Väike-Õismäele, Mustamäele ja Pelguranda (kõik ehitatud Nõukogude okupatsiooni ajal), on tüüpilised intervallid 6–15 minutit, samas kui Nõmme ja Pirita madalama asustustihedusega linnaosadesse on tüüpilised liinibusside intervallid 12–60 minutit (mõni liin sõidab ainult tipptundidel ja/või argipäevadel).

TLT ostis ettevõttelt Solaris Bus & Coach 100 uut keskkonnasõbralikku surugaasibussi Solaris Urbino 12 CNG ja Solaris Urbino 18 CNG, mis hakkasid kasutusele tulema 2020. aasta augustist.[5] Lähiaastatel on Tallinn otsustanud osta veelgi rohkem surugaasibusse, kokku 350 ja vahetada 2025. aastaks välja kõik vanemad diiselbussid. Gaasibusside kõrval jäävad kasutusele ainult uusimad Euro 6 heitmenormidele vastavad diiselbussid. Sellised diiselbussid on MAN Lion's City A78, MAN Lions's City GL / A40, Volvo 7900 Hybrid ja Iveco Irisbus Crossway LE SFR 161/01.

Teised praegu töötavad, kuid peagi Tallinna bussipargist maha kandmisele minevad diiselbussid on Scania K 270 UB4X2LB, Scania CL94 UA6X2 / 2LB 300 Omnilink ja Volvo B12MA.

TLTle kuulub 530 bussi.[6]

Regionaalsed bussiliinid (Harjumaa)[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkondlikke bussiliine haldab Harjumaa Ühistranspordikeskus (HÜTK). Keskus asutati 2005. aasta alguses. Asutajateks olid Harjumaa 25 kohalikku omavalitsust ja Eesti Vabariigi esindajana Harju maakonna valitsus. Keskuse eesmärk on korraldada ühistransporti Harjumaal, et tõsta pakutava teenuse kvaliteeti. Marsruudid disainib HÜTK ja need antakse siis erinevatele operaatoritele. Harjumaal on umbes 50 kommertsliini (ei kuulu TLTle).

Tramm[muuda | muuda lähteteksti]

Tatra KT6TM trammid on üheks kolmest Tallinna teenindavast trammitüübist

Tallinna trammivõrk on üsna lühike (19,7 km) ja teenindab peamiselt Kesklinna ja selle ümbrust. Trammivõrku teenindab 4 trammiliini ja kolme tüüpi trammid – Tatra KT4 (ostetud Saksamaa linnadest Gera, Cottbus, Frankfurt ja Erfurt) ja Tatra KTNF6 (põhimõtteliselt on madaldatud keskmise sektsiooniga Tatra KT4ad) ja CAF Urbos AXL. Aastatel 2015–2016 alustas teenindust 20 uut CAF Urbos AXL trammi. Esimene uus tramm läks liinile 31. märtsil 2015. Kokku on Tallinnas 70 trammi, kuid ainult umbes pooled neist on igapäevases kasutuses.[7]

Tallinna lennujaamas avati 1. septembril 2017 4. liini pikendus, mis koosneb 2 uuest peatusest: Ülemiste linnak ja Lennujaam. Raudteest möödumiseks ehitati tunnel Ülemiste jaama läheduses. Aastatel 2016–2017 renoveeriti täielikult 6 vana Tatra KT4 trammi, et jäljendada 20. sajandi alguse trammide välimust. Kõik nad töötavad liinil 3.[8] Aastatel 2017–2018 moderniseeriti täielikult 12 vana Tatra KT6 ja 2 KT4.[9] See tähendab seda, et uued või täielikult moderniseeritud trammid moodustavad umbes 57% kõigist Tallinna trammidest.

Rahvusvaheline hange 8 uue trammi ostmiseks Tallinnasse algas 2019. aasta lõpus optsiooniga osta veel 15 trammi. Riigihanke võitjaks osutunud ainus pakkuja CAF loobus hankest ning uue riigihanke võitja peaks selguma 2021. aasta esimeses kvartalis. Uute trammide ost (8) läheb maksma €25,3 miljonit.[10] [11]

TLT AS kuuluv Solaris Trollino 18 troll

Troll[muuda | muuda lähteteksti]

Trollid teenindavad Tallinna lääneosa, peamiselt Mustamäe linnaosa. Trollibussiteenus algas Tallinnas 1965. aastal marsruudiga Rahvusooper Estonia juurest Hipodroomi juurde. Praegu on Tallinnas 4 marsruuti: 1, 3, 4 ja 5 Kesklinnast (Kaubamaja ja Balti jaam) Mustamäele. 1. detsembril 2012 asendati trollibussiliin nr 2 ja 2. mail 2017 trollibussiliin nr 9 diisel- ja hübriidbussidega. Suleti ka Väike-Õismäele suundunud 6. ja 7. liin.[12][13]

Kõik trollibussiliinid sõidavad üldjuhul 8-15-minutiliste intervallidega.

TLT kasutab Solaris Bus & Coachi valmistatud trollibusse Solaris Trollino 12 ja Solaris Trollino 18. TLT omanduses on 50 trolli.

Elroni Stadler Flirt rong suundumas Pääskülasse

Linnalähirong[muuda | muuda lähteteksti]

Elroni linnalähirongid on mõeldud eelkõige Harjumaa elanikele ühenduseks Tallinnaga. Marsruute kasutavad ka linnaelanikud, eriti Nõmme linnaosas, mis on Tallinna kõige lõunapoolsem linnaosa. Raudteeliinid läbivad Kristiine, Nõmme ja Lasnamäe linnaosasid, mille alguspeatus Balti jaam asub Põhja-Tallinna linnaosas, Kesklinna linnaosa lähedal. Raudteetransport on registreeritud linnaelanikele linnapiirides tasuta (1. tsoon): kuni Vesse peatus idapoolsel suunal ning Laagri peatus läänepoolsel suunal ja Männiku peatus edelpoolsel suunal.[14] Rongide sõidugraafik Tallinnas on tipptunnil 10–20 minutilise intervalliga (kell 6–8:30 ja 15:30–18:30) ja muul ajal 25–35-minutise intervalliga. Rongid sõidavad tavaliselt kella 5.15–23.45ni, olenevalt suunast ja liinist. Nõmme linnaosa on paigaldanud jalgrattaparklad linnaosa igasse raudteejaama, et ergutada selle elanike lähirongide kasutamist. Nõmme linnaosas ei ole praegu lähirongile suunavaid toiteliine (bussiliinid).[15]

Reisirongid on ainsad maismaasõidukid Tallinna ühistranspordisüsteemis, mis ei ole TLT valduses.

Elron opereerib Stadler FLIRT elektri- ja diiselronge alates 2013. aastast. Uued Škoda 7Ev elektrirongid, mis osteti 2020.aastal, on mõeldud teenindama Eesti siseliine üheskoos Stadler FLIRTidega alates 2024. aastast. Uued rongid on mõeldud peamiselt Tallinn – Tartu liinile, kuid kuna Eesti põhirongidepoo asub Nõmme linnaosas on kõige tõenäolisem, et Tallinnas hakkavad sõitma mõlema ettevõtte rongid.[16]

Laev[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnal on üks laevaühendus Aegna saarega, mida haldab Kihnu Veeteed AS. Kuna Aegnal pole palju elanikke, on laev peamiselt turistidele mõeldud ja sõidab ainult suvel. Linnaelanikud saavad laeva kasutada tasuta.[17]

Piletid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik Tallinna bussi-, trammi- ja trollibussiliinid kuuluvad ühtsesse piletisüsteemi. Harjumaa liinidel ja reisisrongidel (Elron) on teistsugune hinnasüsteem, mis sõltub läbitud vahemaast.

25. märtsi 2012. aasta avaliku arvamuse küsitluses vastas üle 75% osalejatest Tallinna transpordisüsteemi tasuta sõidutranspordi küsimuses "jah". Ühistransport on tallinlastele olnud tasuta alates 1. jaanuarist 2013, mistõttu Tallinn on esimene Euroopa pealinn, mis pakub oma elanikele tasuta ühistransporti. Hiljem jõudsid Elron ja Tallinna linnavolikogu kokkuleppele, mis muutis ka linnapiires sõitvad rongiliinid (1. tsoon) linnaelanikele tasuvabaks.

Vaatamata sellele ei ole ühistranspordivõrk täiesti tasuta, kuna piletihindu küsitakse jätkuvalt mitte-elanikelt (sealhulgas turistidelt ja teiste lähiomavalitsuse elanikelt).

Tallinna ühistranspordi RFID pilet

Piletitüübid ja ühistranspordi kombed[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna ühistranspordi validaatorid

Registreeritud tallinlased, kellel on isikutunnistus ja kinnitatud ühistranspordikaart (Ühiskaart) või samaväärne õpilaspilet, saavad alates 1. jaanuarist 2013 Tallinnas tasuta sõita bussides, trammides ja trollibussides ning alates 2013. aasta oktoobrist linnapiirides sõitvatel lähirongidel. Üksikpileteid, mis kehtivad ühekordsel sõidul, saab osta sõidukijuhtidelt või kontaktivabade pangakaartidega bussijuhi kõrval ukse lähedal asuvast piletivalideerimismasinast. Samuti saab osta 1h pileti QR-piletina Pilet.ee 2020 äpist või tallinn.pilet.ee ostukeskonnast. Kaardimakse on saadaval ka lähirongides, kuid pileti saab osta rongi klienditeenindaja käest ka sularahaga. Elroni transpordikaardiga reisijad saavad raha kaardile laadida, et osta pilet kõigist rongi sissepääsude juures asuvatest piletimasinatest, millega saavad tallinlased ka tasuta sõiduõiguse valideerida. Pilet (Ühiskaardil) tuleb sõidukisse sisenemisel valideerida.

Mitteresidendid saavad kasutada ühiskaarti sularaha laadimiseks üksikpiletite, erinevate perioodide ja muude eripiletite jaoks. Sooduspileteid saavad kasutada õpilased, üliõpilased, pensionärid ja puuetega inimesed. Lisaks linnaelanikele võivad Tallinnas tasuta sõita alla 7-aastased lapsed ja 65+ vanused Eesti elanikud.[19] Ka alla 3-aastaste lastega reisijad saavad tasuta sõita. Ettevalmistused ühtlasemaks piletisüsteemiks kogu Harjumaal, ka Tallinnas, on juba käimas, et pendelränne sujuvamaks muuta.[18]

Sõidukisse saab üldjuhul siseneda kõikidest ustest ja pilet (Ühiskaart) tuleks valideerida kohe pärast sisenemist. Kui soovite järgmises peatuses sõidukist väljuda, peate vajutama stopp-nuppu juba enne peatust, vastasel juhul võib juht peatusest mööda sõita.

Piletiraha kogumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas toimub ühissõidukites maksmistõendus süsteem ja sisse pääseb igast uksest. Alates 2008. aasta juulist kontrollivad Tallinna munitsipaalpolitseiametnikud juhuslikult pileteid, peatades sõidukid peatuste vahel, et keegi ei saaks kontrollist eemale hoiduda. Trahv (maksimaalselt 40 eurot) nõutakse igalt reisijalt, kellel pole kehtivat piletit. Kui reisija on oma ID-kaardi unustanud, saab ta öelda piletikontrollerile oma ID-koodi, mis juhul, kui inimesel on kehtiv pilet, tõendab reisiõigust.

Tallinna, Helsingi ja Tartu ühistranspordipiletid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna ja Helsingi vahel reisib aastas ligikaudu 10 miljonit reisjat, kellest suur osa kasutab mõlemal pool Soome lahte ühistransporti. Eesti ja Soome on üksteisele teatavasti väga olulised mitmes mõttes, muu seas ka majanduslikult. Soome lahte ületavad iga päev tuhanded töölistest pendelrändajad, kuid ka turistid. Siiani on ühistranspordi kasutajad pidanud mõlemal pool lahte ostma pileteid erinevatest kanalitest, HSL Helsingis ja TLT Tallinnas, kuid 2020. aasta sügisel tulid Eesti ja Soome pealinnad, ning lisaks ka Tartu, välja ühise piletiostu platvormiga. See muudab ühistranspordi piletite ostu ja kasutamise nii eestlastele kui ka soomlastele mõlemal pool Soome lahte lihtsamaks. Mobiilirakenduse Pilet.ee 2020 arendaja on Ridango AS. Ühise piletiostuplatvormi pakkumine on osa suuremast Talsinki (Tallinna-Helsingi) kaksiklinna visioonist.[19][20]

Tulevikuplaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Buss[muuda | muuda lähteteksti]

TLT AS on lubanud, et aastaks 2025 ei tööta Tallinna ühistranspordis ühtegi diiselbussi, kuid keskkonnasõbralikumale ühistranspordile üleminek sellega ei piirdu. Vastavalt Tallinna arengukavale 2035 hakkab 2035. aastaks kogu ühistransport sõitma elektriga, sealhulgas ka bussid. Tulevikuplaanides nähakse rohkem ekspressbussiliine ja uusi trammiliine, mida toidavad toitebussiliinid, jalgrattasõit (rent), autode lühirent ja sõidujagamine . Eesmärk on, et ühest linnaosast teise oleks võimalik jõuda 20 minutiga.[21][4]

Tramm[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aastal valmis Tallinna ja Harjumaa kergraudteetranspordi tasuvusuuringu vahearuanne, milles pakuti välja, millised võiksid tulevikus olla trammiliinid Tallinnas ja lähiümbruses. Uuringust selgus, et Põhja-Tallinna linnaosa vajab uut trammiliini väga just seetõttu, et seal käivad suurimad kinnisvaraprojektid Tallinna linnas, seega hakkab lähitulevikus seal elama rohkem inimesi. Uuringus pakuti välja ka viis kõige olulisemat marsruuti Tallinnas ja neli, mis läheksid väljaspoole linna piiri. Need liinid lähevad Kesklinnast Väike-Õismäele (Astangu), Mustamäele, Järvele, Priislesse, Maardusse, Koplisse, Stroomisse, Viimsisse, Peetrile (Jüri) ja Tabasalusse. Uuring soovitas ka palju väiksemaid muudatusi trammivõrgus. Selle plaani põhieesmärk on minimeerida Tallinna edasist autostumist.[22]

2020. aastal avaldatud Tallinna arengustrateegias aastaks 2035 võib näha, et enamik pakutud liinidest jäeti kõrvale, kuid selles on kirjeldatud ka konkreetsemad plaanid Tallinna tulevase trammivõrgu jaoks. Uuteks trammiliinideks on ÜlemisteVanasadama (ühendab reisisadamat lennujaamaga), Kesklinn – Rahu tee (läheb Lasnamäe põhjaküljele), Kesklinn – Pelguranna (läheb Põhja-Tallinna), Kesklinn – Peetri (läheb Rae valda väljaspool Tallinna). Väiksem võrgumuutus ühendab Pärnu mnt ja Tartu mnt Rävala puiestee kaudu. Arengustrateegias ei mainita nende liinide valmimise ajakava, kuid liin Vanasadamasse läheb ametlikule kavandamisetapile 2021. aastal ja ehitus peaks lõppema aastal 2023. Hinnanguliselt maksab see konkreetne liin 15–20 miljonit eurot.[4][23]

Troll[muuda | muuda lähteteksti]

TLT AS vahetab trollid 2035. aastaks elektribusside vastu välja. Pildil Volvo 7900 Hybrid, mis asendasid välja 6nda, 7nda ja 9nda trolliliini.

Tallinna arengukava 2035 kohaselt kaotatakse aastaks 2035 kõik trolliliinid ja need asendatakse elektribussiliinidega. Praegu kuulub TLT AS-ile 50 trollibussi, mis jätkavad tööd kuni nende füüsilise vastupidamiseni (trollibusside keskmine vanus oli 2019. aastal 13,2 aastat). Liinid kaotatakse tõenäoliselt ükshaaval, mitte kõik koos. Muudatus mõjutab kõige enam Mustamäe linnaosa, mis on ainus Tallinna linnaosa, kus trolliliinid on endiselt ühistranspordi peamiseks selgrooks.[24]

Lähirong[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aastal teatas Tallinn plaanist järgmise 15 aasta jooksul avada uued rongiliinid Tallinna linna territooriumil. Plaani kohaselt ei pea uusi raudteid ehitama, kuid lähiajal on plaanis mahutada reisirongiliiklus ka nendele raudteedele, mida praegu kasutatakse ainult kaubaveoks. Üks uutest liinidest on kavandatud sõitma kahe kiiresti areneva Ülemiste ja Kopli piirkonna vahel. Teine liin oleks juba kasutuses olev liin Balti jaamLaagri (praegu Balti jaam – Pääsküla). Kavas on ka kolm ümberistumisjaama, teisele liinile ümberistumiseks, mis asuvad Kristiines (Lilleküla jaam), Tondil ja Järvel. Tallinn plaanib kasutada Elronile kuuluvaid ronge. Need rongid sõidaksid edasi-tagasi linna siseliinidel. Selle plaani peamine mõte on see, et linnas oleks tihedam reisirongiliiklus, nii et rohkem inimesi eelistaks seda oma peamise transpordivahendina. Selle plaani elluviimiseks on vaja soetada lisaronge, ehitada ümberistumisjaamad valmis ja kohandada raudteeinfrastruktuuri, eriti tulevasel Ülemiste-Kopli liinil.[4]

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi 2019. aastal ettepaneku ehitada Tallinna ringraudtee, et paremini ühendada Tallinna ida- ja lääneosa. Koridor peaks kulgema kas Ülemiste järve alt Rae vallast (Lasnamäe linnaosa lähedal) Saue valda (Nõmme linnaosa lähedal) või järve kohalt juba valdavalt olemasoleval raudteel. Uuringud soovitasid siiski esimesena kirjas olevat varianti. Idee on suunata kaubavedu Tallinna kesklinnast eemale ja avada ka uus pendelrongiliin reisijatele. Planeeritud Rail Baltic (Euroopa rööpmelaiusega raudtee) aitaks seda plaani mõnevõrra realiseerida, kuna selle kõrval saab olla Venemaa rööpmelaiusega (kasutatakse Soomes, Eestis, Lätis jne) paralleelne raudtee (13 km) ja kohalikud rongijaamad, kuid see ei võimaldaks jõuda Saue valda, nii et see osa tuleks lisaks juurde ehitada (14 km). Ringraudtee oleks Saku, Saue ja Rae valla jaoks oluline, millest see raudtee mööduks. Kõik need vallad, eriti Rae ja Saue, arenevad kiiresti kui suured madala asustustihedusega eeslinnapiirkonnad, kuigi nad ei kuulu Tallinna linna alla. See plaan võiks aidata vähendada autostumist juba ülekoormatud Tallinnas. Kavandatud ringraudtee oleks 27 km pikk ja kulgeks Lagedilt Sauele.[25][26][27]

Eesti valitsus teatas plaanidest elektrifitseerida kõik Eesti raudteed (800km) alates 2022. aastast 300 miljoni euroga, kuid Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku, et Elron peaks selle asemel ostma uued vesinikurongid Tallinna – Viljandi rongiliinile testliinina. Vesinikurongide kasutamine oleks oluliselt odavam ja säästetud raha saaks kasutada raudteetranspordi kiiremaks muutmiseks. Selle plaani uuringud on praegu pooleli. See raudtee kulgeb ka Tallinnas ja sellel on mõned jaamad linna piirides.[28]

Uue raudteejaama lisamine läänesuuna raudteele Järve keskuse vahetusse lähedusse on kõne all olnud juba 2000ndate aastate algusest. 2020. aastal otsustatigi selle ehitamise kasuks samal ajal Järve keskuse uuendamisega. Keskust külastab aastas ligikaudu 4,3 miljonit külastajat, enamik neist isikliku autoga. Rongijaama ehitamine aitaks tõenäoliselt märkimisväärselt suurendada keskuse ligipääsetavust ühistranspordiga.[29]

Kavandatavad ühistranspordi terminalid[muuda | muuda lähteteksti]

Uued ühistransporditerminalid rajatakse Ülemistele ja Kristiinesse (Lilleküla).

Lillekülas asuv terminal kannab nime Kristiine HUB (praeguse rongijaama ja Kristiine keskuse vahel, mille külastatavus oli 2017. aastal 7,3 miljonit). See saab olema ümberistumisterminal lääne- ja idasuuna rongidele, trammidele ja bussidele. 2020. aastal andis Kristiine keskuse omanik Citycon OY teada maade ostust keskuse kõrval kruntidel, et ehitada sinna uued kaubandusega seotud büroo-, teenus- ja eluhooned, et vähendada Tallinna autostumist tuues töökohad, kaubanduse, vabaajaveetmise ja elukohad kohta, kuhu on tulemas kõrge kvaliteediga ühistranspordi ümberistumisterminal.[30]

Ülemiste terminalist saab Tallinna uus pearaudteejaam, praeguse Ülemiste rongijaama, T1 Mall of Tallinn ja Ülemiste keskuse vahel. See saab olema ka Tallinna uus rahvusvaheline raudteejaam, kus rongid lähevad Riia (Rail Baltica), Peterburi ja Helsingi (Tallinn-Helsingi raudteetunnel ehk Talsinki) suunas. Plaanide kohaselt peaksid need kaks terminali olema kohad, kus rongi-, bussi- ja trammiliinid ühenduvad üksteisega, et hõlbustada ühistranspordivahendite vahelist ümberistumist.

Ülemiste terminali ehitus algab 2021. aastal ja peaks lõppema aastal 2025, ning see läheb maksma 40 miljonit eurot. Kristiine HUBi peaks valmima enne 2035. aastat.[4][3]

Plaani, mis praeguse Viru Keskuse bussiterminaliga toimuma hakkab, ei ole veel avaldatud.

Kaugemas tulevikus (pärast 2035. aastat) võib Tallinnasse tekkida veel rohkem ühistransporditeminale:

Järve keskus on tähtis sõlmpunkt ümberkaudsetele linnaosadele ja valdadele. Keskusest möödub väga suur transiitliiklus eeslinnadest (Nõmme linnaosa, Saue-, Kiili-, Lääne-Harju ning Saku vald ja Keila ja Saue linnad) kesklinna suunas ja tagasi. Hommikusel tipptunnil 7:30 - 9:30 läbib piirkonda 5835 inimest ning õhtusel tipptunnil, 15:30 - 18:30, 6450 inimest. Keskuse juurest mööduvad nii läänesuuna raudtee, Pärnu maantee (läheb keskuse juures kaheks) ja Viljandi maantee (plaanide järgi ühendatakse mitmetasandilist ristmiku kasutades Tervise tänavaga teiselpool raudteed osana Tallinna väikse ringtee projektist). Ka kagusuuna raudtee möödub üsna keskuse lähedalt. 2015. aastast pärit uuringu järgi peab tulevikus busside ja rongide jaoks looma seal ümberistumisterminali;[31]

Rocca al Mare keskus on läänepoolse Tallinna suurim tõmbekeskus, mida läbib lähedalt väga tihe transiitliiklus Paldiski maanteelt, Ehitajate teelt ja Rannamõisa teelt kesklinna suunas ja tagasi. Läheduses asub Nõukogude okupatsiooniaegne Väike-Õismäe asum, mis on koduks ligikaudu 27 000le inimesele. Lisaks on kiiresti suurenemas ka Haabersti eeslinnad ning eeslinna piirkonnad väljaspool Tallinna linna territooriumi Harku, Saue ja Lääne-Harju valdades (Keila, Tabasalu, Tiskre). Tõenäoliselt hakkab keskusest tulevikus mööduma rööbastransport (tramm) ning sinna tuleks busside ja trammide ümberistumisterminal.

Jalgrattateedevõrk[muuda | muuda lähteteksti]

Kahepoolne jalgrattatee, mis ühendab Lasnamäe ja Pirita linnaosasid, on näide Tallinna rattastrateegia 2018–2028 poolt pakutud rattateede (tervisevõrk tüüp D) disainlahendusest radadele, mis asuvad sõiduteedest eemal.
Näide ohtlikest rattaradadest Kesklinna linnaosas. See tänavaosa kuulub tugivõrku, kuid ei vasta Tallinna Jalgrattastrateegia 2018-2028 disainlahendustele, mille järgi peaks jalgrattateed ja- rajad mööduma bussipeatusest paviljoni tagapoolelt. Samuti ei asu see vahetult tee paremas servas.

Tallinna Arengukava 2035 kohaselt peaks rattasõit 2035. aastal moodustama vähemalt 11% kogu linna liiklusest. Rattasõit, väikeste elektrisõidukitega sõitmine ja sõidujagamine peaksid toitma trammi-, bussi- ja lähirongiliine, seega tuleks seda näha osana ühistranspordisüsteemist.[32] Tallinn on lubanud aastaks 2028 muutuda jalgratta- ja muu kergliikluse sõbralikumaks linnaks. Tallinna Jalgrattastrateegia 2018–2028 on ametlik juhend, mida linn peaks tegema, et saada paremaks jalgrattasõidu vaatevinklist. See sisaldab ka Tallinna peamiste jalgrattateede täpset kaarti, mis kõik tuleks rajada enne aastat 2028. Kaardil olevad jalgrattateed jagunevad kaheks - tervisevõrguks (137km) ja põhivõrguks (165km). Mõlemat tüüpi teed oleksid omavahel ühendatud. Tegelikult on strateegias mainitud ka kiirteevõrku, kuid selle rajamine pole strateegia koostajate hinnagul esialgu nii oluline. Lisaks neile kolmele tüübile on olemas ka tugivõrk, mille alla lähevad kõik muud jalgrattateed- ja rajad, mis aitavad jalgratturil jõuda põhi- ja tervisevõrku.[33]

Põhivõrgu lubatud tüübid:

A – rattarada, isegi kui kulgeb läbi muidu jagatud ruumina toimiva keskkonna;

B – ratturile peab olema eraldatud vähemalt rattarada;

C – eelistatult rattatee, võib kasutada ka lisaeraldusega rattarada;

D – rattatee, soovitatavalt eraldusribaga autoliiklusest.

Tervisevõrgu lubatud tüübid:

A – jalg- ja jalgrattatee (kergliiklustee) on kohane lahendus hõreda kasutusega tervisevõrgu osades;

B – rattarada kõnnitee ruumis on sobiv kohtades, kus jagab ruumi jalakäijatega;

C – rattatee, soovitatavalt eraldusribaga autoliiklusest või sõiduteest eemal;

D – kahesuunaline rattatee, kui liikumiskoridor paikneb sõiduteest eemal.

Tugivõrgu lubatud tüübid:

A – piiranguid ei ole. Lubatud kõik lahendused alates jagatud ruumist;

B – ratturile peab olema eraldatud vähemalt rattarada;

C – eelistatult rattatee, võib kasutada ka lisaeraldusega rattarada;

D – rattatee, soovitatavalt eraldusribaga autoliiklusest.

Tervisevõrgus asub ratta liikumisruum eelduslikult sõiduteedest eraldi. Kohtades, kus rattaruum külgneb vahetult sõiduteega, tuleb järgida põhivõrgu reegleid/ põhimõtteid. Tervisevõrk on mõeldud üle 5 km pikkusteks vabaaja- või spordisõitudeks meeldivas keskkonnas. Tervisevõrgu lõigud asuvad peamiselt rahulikes ja looduslikes piirkondades, kus ei ole üldjuhul külgnevat autoliiklust ning on vähe ristuvaid tänavaid. Mitmes kohas töötab tervisevõrk ka põhivõrgu osana. Suurem osa tervisevõrgust asuks Tallinna äärelinnas, linnaosades nagu Nõmme, Pirita ja Haabersti, kus nad moodustaksid olulise osa kavandatavast jalgrattavõrgust. Tervisevõrk pole ilmtingimata reserveeritud ainult jalgratturitele, vaid ka muule kergliiklusele (tervisevõrk tüüp A). See tähendab, et jalakäijad, jalgratturid ja teiste väiksemate elektrisõidukite (näiteks elektritõukerstaste) sõitjad peavad seda jagama. Seda tüüpi jalg- ja jalgrattateid tohib ehitada aga vaid hõreda kasutusega kohtades. Enamik tervisevõrku kuuluvatest jalgrattateedest, mis on juba valmis ehitatud, on küll sõiduteedest eemal ja kahesuunalised, aga need on hoopis jalg- ja jalgrattateed (kergliiklusteed) ka tiheda liiklusega piirkondades, seega need ei järgi Tallinna Jalgrattastrateegias 2018-2028 välja toodud lahendusi (tervisevõrk tüüp D või B, kahesuunaline).[34][35]

Põhivõrgus on ratturile alati eraldatud oma liikumisruum, mida ei pea teiste liikumisviisidega jagama, seda selleks, et tagada kõigi linnatänava kasutajate ohutus. Põhivõrk on mõeldud 2–5 km pikkusteks sõitudeks ning selle peamine funktsioon on luua kiire ja mugav ühendus lähte- ja sihtkohtade vahel üle linna. Põhivõrku on kavandatud peamise jalgrattatee tüübina Kesklinna, Lasnamäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosades. Uute jalgrattateede loomine on osutunud kõige keerulisemaks kesklinnas, kus mõned teed on ajalooliselt väga kitsad ning teised vastupidi liiga laiad ja autokesksed (Liivalaia, Pärnu mnt, Narva mnt, Tartu mnt jne). Keerukuse tõttu pole linnaametnikud jalgratta infrastruktuuri loomisest eriti huvitatud olnud vaatamata sellele, et arengukava seda ette näeb.[33] Üks hea näide seda tüüpi jalgrattateest Tallinnas on Reidi tee jalgrattatee (algab Russalka juurest kuni Jõe tänavani, põhivõrk tüüp D, kahesuunaline).[36]

Tugivõrk on mõeldud kuni 2 km pikkusteks sõitudeks ning selle peamine funktsioon on ühendada lähte- ja sihtkohad põhivõrguga ning tagada kohalike sõitude võimalus. Tugivõrk ei pea ratturile tingimata võimaldama omaette liikumisruumi. Kõik rattateed, mis ei kuulu põhi-, tervise või kiirteevõrku, kuuluvad vaikimisi tugivõrku.

Kiirteede võrk on mõeldud 5–30 km pikkusteks sõitudeks ning selle peamine eesmärk on ühendada linnapiiritagused alad linnaga. Kiirteede võrgul ei tohi olla ratturit peatavaid elemente, st sama tasandi ristumisi teiste teeliikidega. Kiirtee vajab seetõttu väga suuri investeeringuid, kuid potentsiaalsete kasutajate hulk on palju väiksem kui lühemate vahemaade läbimiseks mõeldud rattateedel.

Rattateed ja rajad peavad olema minimaalselt 0,75m laiused, kui tegemist on ühesuunalise tee või rajaga (möödasõiduvõimalusega minimaalselt 1,25m). Kahesuunalised rattateed peavad olema minimaalselt 1,75m laiused, et oleks olemas ka möödasõiduvõimalus. Tegelikuses pole tõenäoliselt ükski rattatee- või rada vaid 0,75m laiune, sest rattateede ja -radade laiust suurendavad erinevad teeolud:

Haabersti-Nõmme kergliiklustee kuulub Tallinna jalgrattastrateegias 2018–2028 kirjeldatud tervisevõrku, kuid ei järgi strateegias ette antud disaini. Strateegia järgi peaks see tee olema eraldatud kõnnitee, mille juures on kahesuunaline rattatee (tervisevõrk tüüp B või D)

+ 0,25m - 0,5m, äärekivi kõrgus 50mm või üle 50mm;

+ 0,25m, teepeenar;

+ 0,5m - 1m, sein, aed, barjäär;

+ 0,7m, pollar;

+ 0,5m - 0,75m, autode piirkiirus 50km/h või 30km/h;

+ 0,25m, muru, haljasala;

+ 0,25m, tõus;

+ 0,25m, järsud pöörded ja kurvid;

+ 0,25m, ratturite ooteala, peatumis- ja startimiskohad;

+ 0,25m, koolide, ristmike lähedus;

+ 1m, taksopeatus, parkimisrivi, laadimiskoht jms;

+ 0,5m, ratturi pöördetasku.

Kuigi kõikide tänavate remontimisel (kaasa arvatud ka teekattemärgistuse uuendamisel) tuleb arvesse võtta jalgratturire vajadusi, on Tallinna Jalgrattastrateegias välja toodud ka ehitusprioriteedid ehk mis järjekorras tuleks jalgratta põhi- ja tervisevõrku välja arendama hakata:

  • linnakeskuse põhivõrgu rajamine;
  • tähtsamate põhisuundade põhivõrgu rajamine;
  • tähtsamate elamupiirkondade (Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinn) põhivõrgu valmisehitamine;
  • Nõmme ja Õismäe põhivõrgu valmisehitamine;
  • Pirita põhivõrgu väljaehitamine;
  • linna keskuse lõunaosa põhivõrgu valmisehitamine.

Samuti on olulise prioriteedina välja toodud kooliteekonnad, mis mõjutavad peamiselt tugivõrgu arendusi.

Reidi tee kahepoolne rattatee on üheks parimaks seni välja ehitatud jalgrattateevõrgu lõikudest. Ametlikult põhivõrgu osa, kuid ehitati välja peamiselt tervisevõrgu tüüp D järgi või põhivõrgu tüüp D järgi, aga kahepoolsena.

Teema on tekitanud poleemikat, sest linnaelanike ja linnaametnike arvamused on erinevad. Ka eesti meedia on asunud asjaga tegelema, tõestades, kui ohtlikud on Kesklinna rattaradade praegused lahendused ja kui odavalt saaks neid ajutiselt lahendada. TV3 saade "Laser" pühendas oma 3. hooaja saate just sellele teemale ja viis läbi ka nii-öelda tomati eksperimendi. Rattateede teemalisi saateid saab vaadata siit: https://play.tv3.ee/laser-marii-karell-see-mis-juhtus-meie-eksperimendis-tomatitega-voib-kahjuks-juhtuda-liikluses-pariselt-inimestega-10970031 ja https://play.tv3.ee/laser-11097399.[37] Linnaametnikud on aga olnud aktivistide lahenduste vastu. Selle asemel räägivad Tallinna linnaametnikud meedias pidevalt positiivse poliitilise reklaamina sellest, mitu kilomeetrit uusi "jalgrattateid" nad igal aastal rajavad, kui tegelikult pole need jalgrattateed, vaid pigem segakasutusega kõnniteed ehk kergliiklusteed. Sellised kergliiklusteed on ohtlikud, eriti Kesklinnas, kus elab ja liigub palju rohkem inimesi kui äärelinnas.[38] Mõned üsna hiljuti ehitatud rattateed, mis peaksid olema mõeldud ainult jalgratastele, ehitatakse hoopis kergliiklusteedena (näiteks: Valdeku tänav, mis rekonstrueeriti 2020. aastal ja millel peaks asuma jalgrattatee põhivõrk, kuid selle asemel ehitati segakasutuses olev kergliiklustee) või ei hakka juba valmis ehitatud rattarajad toimima paljude takistuste ja ebapiisava eraldatuse tõttu nagu see on Gonsiori tänaval.[39] See näitab, et Tallinna ametnikud järgivad jalgrattastrateegias välja toodud linnaplaneerimist praegu väga kergekäeliselt ja töötavad Tallinna jalgrattavõrgu loomise asemel Tallinna segakasutusega kergliiklusteede loomise kallal.[40]

2020. aastal tegi Kesklinna linnaosavanem Monika Haukanõmm julge avalduse, et 10–15 aasta pärast on rattasõit Kesklinna linnaosa kiireim transpordiliik. "Linna südamesse peab pääsema tänasest paremini ühistranspordiga ning mööda kõnni- ja rattateid, mis peaks andma põhjuse linnasüdamesse mitte tulla autoga. Selleks peab mõtlema, kuidas tõsta tänavaruumi kvaliteeti, et suudaksime 10–15 aasta pärast konkureerida Helsingi, Riia ja ka Stockholmi linnaruumi kvaliteediga. Vähem autosid ja rohkem kergliiklejaid tähendab rohkem kergteid. Eesmärk on, et jalgrattad ja tõuksid saaksid kesklinnas kõige kiiremaks liikumisvahendiks ja neil on ka oma liikumisruum "rääkis Haukanõmm.[41] Tallinna arengukava 2035 kohaselt peaks rattasõit 2035. aastal moodustama vähemalt 11% kogu linna liiklusest. Rattasõit, väikeste elektrisõidukitega sõitmine ja sõidujagamine peaksid toitma trammi-, bussi- ja lähirongiliine, seega tuleks seda näha osana ühistranspordisüsteemist. Kogu Tallinna Jalgrattastrateegia 2018–2028 rattavõrgustiku elluviimine maksab ligikaudu 195 miljonit eurot.[32][42]

Fotod veeremist 2020. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Buss[muuda | muuda lähteteksti]

Tramm[muuda | muuda lähteteksti]

Troll[muuda | muuda lähteteksti]

Lähirong[muuda | muuda lähteteksti]

Fotod mahakantud veeremist[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tallinna Linnatranspordi AS".
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tallinna entsüklopeedia. II köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 345
  3. 3,0 3,1 "DeZeen: "Zaha Hadid Architects unveils plans for high-speed station in Tallinn"".
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "ERR: "Tallinn plaanib käima panna pendelrongid"".
  5. "Tallinn: "Tallinn launched environmentally friendly compressed gas buses in the service"".
  6. TLT: "Kangro Fordidest tänapäeva ühistranspordini"
  7. "CAF: "Tallinn Tram"".
  8. "Postimees: "Viimane Tallinna retrotramm Ernst asus liinile"".
  9. "Esimene renoveeritud tramm jõudis Tallinna" Delfi
  10. "Tallinn ostab kaheksa uut trammi" Postimees
  11. "ERR: "Tallinna uute trammide hange lükkus veelkord edasi"".
  12. "Postimees: "2. liini trollid asendatakse bussidega"".
  13. "Pealinn: "Trolliliin number 9 suletakse alates maist"".
  14. "Pealinn: "Tallinlaste tasuta sõit Elron rongides"".
  15. "Tallinn: "Nõmme jaamahoonete juurde paigaldati jalgrattahoidjad"".
  16. "Elron: "Uued rongid ehitab Škoda"".
  17. "Kihnu Veeteed AS".
  18. "Tallinn: "The Right of Free Travel and Documents Evidencing the rights"".
  19. "Ridango: "Public transport tickets for Helsinki, Tallinn and Tartu available in one app"".
  20. "HSL: "Helsingin seudun, Tallinnan ja Tarton joukkoliikennelippuja saa nyt yhdestä sovelluksesta"".
  21. "Pealinn: "Tallinn ja Harjumaa saavad ühtse ühistranspordisüsteemi"".
  22. "ERR: "Uuring pakub trammiliine Põhja-Tallinna, Lasnamäele ja Mustamäele"".
  23. "ERR: "Vanasadama trammiliini trass sai paika, tee valmib 2023 lõpus"".
  24. "ERR: "Trollid kaovad: aastaks 2035 jäävad Tallinna vaid trammid ja elektribussid"".
  25. "MKM: "Aas: Rail Baltic peab arvestama potentsiaalse Tallinna ringraudteega"".
  26. "Harju Elu: "Uus plaan: Tallinna ringraudtee ehitatakse koos Rail Balticuga"".
  27. "Pealinn: "Omavalitsused ja ettevõtjad: tuleb algatada Tallinna ringraudtee eriplaneering"".
  28. "ERR: "MKM: vesinikrongi pilootlõiguks sobib Tallinn-Viljandi"".
  29. "City24: "Järve keskus alustab 2020. aastal keskuse uuendamist"".
  30. "Yahoo Finance: "Citycon aquired plots adjacent to the Kristiine centre"".
  31. [file:///C:/Users/User/Downloads/b400ba3f51f545779feec417c2e44514.pdf""Järve ühistransporditerminali rajamise vajaduse eeluuring""].
  32. 32,0 32,1 Tallinn: "Tallinn 2035 Arengustrateegia"
  33. 33,0 33,1 "Tallinn: "Tallinna Rattastrateegia 2018–2028"".
  34. "Maaleht: "Homme avatakse Nõmmet ja Haaberstit ühendav kergliiklustee"".
  35. "Postimees: "Järvel avati Kesklinna, Nõmmet ja Kiili valda ühendav kergliiklustee"".
  36. "Tallinn: "Reidi tee"".
  37. "TV3Play: "Laser: Hooaeg 3: Osa 1"".
  38. "TV3Play: "Laser: Hooaeg 3: Osa 8"".
  39. "Pealinn: "Valdeku tänav on tavaliiklusele avatud"".
  40. "Ma pole jalgrattur, ma elan siin" ERR
  41. "ERR: "Tallinna kesklinn 2035: kiireim liikleja on jalgrattur"".
  42. "Video: linnavalitsus tunnistab lõpuks, et Tallinnas puudub rattateede võrgustik" Eesti Uudised