Tallinna ühistransport

Tallinna ühistransport koosneb bussi-, trammi-, trolli-, rongi, parvlaevateenusest ja ööbussist. Bussi-, ööbussi, trammi- ja trollibussiliini opereerib peamiselt Tallinna Linnatranspordi AS. Elektrirongiteenuseid osutab Elron ja laevaliiklust Aegna saarele haldab Kihnu Veeteed AS.

Varem olid trammi-, trolli- ja bussiteenused jagatud Tallinna Autobussikoondise (bussiteenused) ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-i (TTTK) vahel, kuid need ettevõtted liideti 2012. aastal Tallinna Linnatranspordi AS-iga (TLT).^[1]

Tallinn on ainus linn Eestis, mis on kunagi kasutanud trammi või trollibussi. Esimene trammiliin avati aastal 1888. Trolle plaaniti esmakordselt Tallinna juba 1946. aastal, kuid esimene liin avati alles 1965. aastal. Sellest ajast alates laienes trollivõrk üheksale liinile, kuid võrku hakati hiljem vähendama. Aastal 2000 suleti üks liin, millele järgnes teine 2012. aastal, millele järgnes kaks täiendavat marsruuti, mis suleti 2015. aastal ning veel üks liin, mis suleti 2017. aastal, jättes järele neli liini.

Kõik rongid väljuvad Balti jaamast Põhja-Tallinna linnaosas, mis asub Tallinna vanalinna põhjaosa lähedal. Lähirongiteenust elektrirongidega osutab Elron, elektrirongiga saab sõita Keilasse, Paldiskisse ja Turbasse. Samuti teenindab Elron diiselronge, mis suunduvad Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Narvasse. Lähirongid moodustavad kiire transpordi selgroo kesklinnast Tallinna kõige lõunapoolsemasse linnaosasse Nõmmele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 1920. aastat korraldas Tallinna ühistransporti (veondust) vooriäri komisjon.^[2] Aastast 1920 korraldas seda Liiklemisinspektsioon.^[2] 1922. aastal andis Tallinna Linnavalitsus loa arhitektile ja ettevõtjale Fromhold Kangrole viie bussiliini töös hoidmiseks. Fromhold Kangro avas regulaarse liiniliikluse viie Saksamaalt ostetud bussi abil.^[3] 22. mail 1922 andis Tallinna linnavalitsus loa viie bussiliini pidamiseks Tallinnas ja linnalähedastel marsruutidel: Vene turg (praegu Viru väljak) – Tartu maantee, Vabaduse plats – Seevald, Vene turg – Kalamaja, Vene turg – Pirita ja Vene turg – Kose. Aastal 1942 hakkas ühistransporti korraldama samal aastal loodud Majandusdirektooriumi Transpordi Juhtimise Keskus, mis aastal 1942 nimetati ümber Tallinna Linna Transpordi ja Liikluse Ametiks.^[2]

Kergraudteed on Tallinna kavandatud alates 1970. aastatest. Projekt peatus, kui Eesti vabanes Nõukogude liidu okupatsioonist ja taastas iseseisvuse, kuid 2000. aastatel hakati seda taas kavandama. Kergraudtee algaks kesklinnast, tavaliselt Vabaduse väljakult või Viru keskusest ja lõpeks Ida-Lasnamäel, omades 10–12 jaama.[2]

Aastast 2003 korraldab Tallinna ühistransporti Transpordi- ja Keskkonnaamet.^[2]

Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas tasuta ühistransport kõigile linnaelanikele.

Tallinna ühistranspordi kaart koos põhiliinide ja sõiduplaaniga[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Tallinna ühistranspordiliinid

Tallinna 2020. aasta ühistranspordi ametlikku kaarti (peamiste liinidega) ei saa Vikipeedias autoriõiguse tõttu jagada, kuid seda saab näha siit: https://www.tallinnlt.ee/en/about-us

Tallinna ühistranspordi sõiduplaan on veebis kättesaadav seitsmes keeles: eesti, inglise, soome, vene, saksa, läti ja leedu keeles. Ajakavas on sisse ehitatud ka sõiduplaneerija ja sõidukite asukoha reaalajas kaardivaade. Sõiduplaani näeb siit: https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map

Lähirongide sõiduplaani ja reisiplaneerijat näeb siit: https://elron.ee

Süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Buss[muuda | muuda lähteteksti]

Linnasisene[muuda | muuda lähteteksti]

Viru Keskuse bussiterminal on Tallinna peamine bussiterminal ja asub Viru keskuses Kesklinna linnaosas. Tallinna kokku 72 bussiliinist neliteist algab Viru keskusest. Teiste suuremate lõpp- ja alguspeatuste hulka kuuluvad järgmised peatused: Väike-Õismäe, Keskuse, Seli, Balti jaam, Priisle, Kadaka, Vana-Pääsküla ja Kopli.

Bussimarsruute leidub Tallinnas peaaegu kõikjal, isegi tiheda asustusega linnaosades, eriti aga Pirital, Lasnamäel, Haaberstis ja Nõmmel, kus need moodustavad ühistranspordisüsteemi selgroo, kuna nendesse linnaosadesse ei sõida tramm ega troll. Regulaarselt väljuvad lähirongid, mida Elron haldab, sõidavad küll läbi Nõmme linnaosa, kuid süsteem on mõnevõrra ebaefektiivne, kuna ükski bussiliin ei ole praegu Nõmme lähirongide "toiteliiniks", et kaugematest linnaosa nurkadest inimesed rongile toimetada.

Marsruudid ja sõiduplaanid määrab Tallinna Transpordiamet. Lepinguid uuendatakse iga viie aasta tagant.

Tallinna liininumbrid koosnevad ühest või kahest numbrist, millele aeg-ajalt on lisatud täht A või B. Neid tähti kasutatakse tavaliselt siis, kui kaks (või kolm) bussiliini kasutavad enamasti sama trajektoori, kuid neil on erinevad lõpp-peatused, näiteks on bussiliinid 17 ja 17A, mis algavad mõlemad ühest bussipeatusest ja sõidavad sama trajektoori mööda, kuid millel on erinevad lõpp-peatused. Samuti on olnud kasutusel spetsiaalne Pargi & Reisi bussiliin 1PR, mis avati 2007. aasta septembris ja vedas autoparkijaid Pirita Pargi & Reisi parklast Kesklinna. Liin suleti 2009. aasta jaanuaris. Ekspressbussiliinidel oli liininumbri järel kirjas E-täht, kuid enam mitte.

Peaaegu kõigil marsruutidel on kaks lõpp-peatust, millest üks töötab bussijuhtidele ka puhkepeatusena.

Tallinnas on väga vähe "toiteliine" (inglise keeles feeder line), mis viiksid reisijad teise suurema transpordivahendi juurde. Selliseid liine on vaid mõned üksikud, näiteks bussiliin nr 57 on lühendatud trammipeatuseni; bussiliin 25, mis väljub tööpäevadel vaid viis korda, viib reisijad osaliselt sarnaselt bussiliiniga nr 37 kahte Mustamäel asuvasse trollibussi lõpp-peatusse. Samuti on olemas bussiliin 21A, mis varem viis reisijad Väike-Õismäel asuvasse trollibussi lõpp/alguspeatusse (troll ei sõida enam Väike-Õismäele, nii et 21A on nüüd hoopis tihedamalt sõitva bussiliini toiteliin).

Marsruute opereeritakse kogu päeva jooksul ajavahemikus 05:20 kuni 00:20, olenevalt bussiliinist. Mõned bussiliinid, peamiselt ekspressliinid, sõidavad ainult tipptundidel ja teevad graafikus pausi ajavahemikus 10:00–11:00 ja 13:00–15:00. Alates 1. septembrist 2012 on ekspressliinidel sama piletihind kui tavalistel bussiliinidel.

2008. aasta 7. novembrist kuni aasta lõpuni viis Tallinna transpordiamet läbi pilootprojekti, mille käigus pikendati populaarsete bussi- ja trolliliinide tööaega kella üheni öösel. Pilootprojekt lõpetati ära ja see rohkem ei jätkunud. Ka hiljem on räägitud öistest bussiliinidest, kuid praegu on öised bussi-, trammi- ja trolliliinid käigus ainult uusaastaöödel.

Bussiveerem[muuda | muuda lähteteksti]

Busside sõiduplaanijärgsed intervallid sõltuvad marsruudist ja kellaajast. Enamikul marsruutidest tiheasustusega piirkondadesse (magala piirkondadesse) Lasnamäele, Väike-Õismäele, Mustamäele ja Pelguranda (kõik ehitatud Nõukogude okupatsiooni ajal) on tüüpilised intervallid 6–15 minutit, samas kui Nõmme ja Pirita väiksema asustustihedusega linnaosadesse on tüüpilised liinibusside intervallid 12–60 minutit (mõni liin sõidab ainult tipptundidel ja/või argipäevadel).

TLT ostis ettevõttelt Solaris Bus & Coach sada uut keskkonnasõbralikku surugaasibussi Solaris Urbino 12 CNG ja Solaris Urbino 18 CNG, mis hakkasid kasutusele tulema 2020. aasta augustist.^[4] Lähiaastatel on Tallinn otsustanud osta veelgi rohkem surugaasibusse, kokku 350 ja vahetada 2025. aastaks välja kõik vanemad diiselbussid. Gaasibusside kõrval jäävad kasutusele ainult uusimad Euro 6 heitmenormidele vastavad diiselbussid. Sellised diiselbussid on MAN Lion's City A78, MAN Lions's City GL / A40, Volvo 7900 Hybrid.

TLT-le kuulub 542 bussi.^[5]

Regionaalsed bussiliinid (Harjumaa)[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkondlikke bussiliine haldab Harjumaa Ühistranspordikeskus (HÜTK). Keskus asutati 2005. aasta alguses. Asutajateks olid Harjumaa 25 kohalikku omavalitsust ja Eesti Vabariigi esindajana Harju maakonna valitsus. Keskuse eesmärk on korraldada ühistransporti Harjumaal, et tõsta osutatava teenuse kvaliteeti. Marsruudid koostab HÜTK ja need antakse siis erinevatele operaatoritele. Harjumaal on umbes viiskümmend kommertsliini, mis ei kuulu TLT-le.

Tramm[muuda | muuda lähteteksti]

Trammivõrk[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna trammivõrk on üsna lühike (19,7 km) ja teenindab peamiselt Kesklinna ja selle ümbrust. Trammivõrku teenindab viis trammiliini.

1. septembril 2017 avati Tallinna lennujaamas 4. trammiliini pikendus, mis koosneb kahest uuest peatusest: Ülemiste linnak ja Lennujaam. Raudteest möödumiseks ehitati tunnel Ülemiste jaama läheduses.

Veerem[muuda | muuda lähteteksti]

Trammivõrku teenindavad kolme tüüpi trammid – Tatra KT4, Tatra KTNF6 ja CAF Urbos AXL.

Tatra KT4 trammid on ostetud Gera, Cottbuse, Frankfurdi ja Erfurdi linnadest Saksamaal, ning Tatra KTNF6 mudelid on madaldatud keskmise sektsiooniga Tatra KT4 üksused.

Aastatel 2015–2016 alustas teenindust kakskümmend uut CAF Urbos AXL trammi. Esimene uus tramm läks liinile 31. märtsil 2015.

Kokku on Tallinnas 65 trammi, kuid ainult umbes pooled neist on igapäevases kasutuses.^[6]

Aastatel 2016–2017 renoveeriti täielikult kuus vana Tatra KT4 trammi, et jäljendada 20. sajandi alguse trammide välimust. Kõik nad töötavad liinil nr. 3.^[7] Aastatel 2017–2018 moderniseeriti täielikult kaksteist vana Tatra KT6 ja kaks KT4 trammi.^[8] See tähendab seda, et uued või täielikult moderniseeritud trammid moodustavad umbes 57% kõigist Tallinna trammidest.

Rahvusvaheline hange kaheksa uue trammi ostmiseks Tallinna algas 2019. aasta lõpus optsiooniga osta veel viisteist trammi. Riigihanke võitjaks osutunud ainus pakkuja CAF loobus hankest.^[9] ^[10]

2022. aastal võitis uute trammide riigihanke Poola ettevõte Pojazdy Szynowe PESA Bydgoszcz (PESA), mis tarnib 50 miljoni euro eest TLT-le kuni 23 uut trammi. Esimeste uute trammide tarne peaks toimuma 2024. aastal. PESA pakutud trammimudel on PESA Twist, mis on Tallinna rööpmelaiusele kohandatud. 28,6 meetrit pikad viieukselised trammid mahutavad kokku 300 reisijat, neist 65 istekohtadel.^[11]

Riigihankes osalesid lisaks PESA-le veel kaks pakkujat – Hispaania ettevõte Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (CAF) ning Soome-Tšehhi ühispakkujad Škoda Transtech ja Škoda Transportation – kes eelnimetatule kaotasid.^[12]

Troll[muuda | muuda lähteteksti]

Trollid teenindavad Tallinna lääneosa, peamiselt Mustamäe linnaosa. Kõik trollibussiliinid sõidavad üldjuhul 8–15-minutiliste intervallidega.

Trollibussiliiklus algas Tallinnas 1965. aastal marsruudiga rahvusooperi Estonia juurest Hipodroomi juurde. Praegu on Tallinnas neli marsruuti: 1, 3, 4 ja 5, mis liiguvad Kesklinna (Kaubamaja ja Balti jaam) Mustamäe vahel. 1. detsembril 2012 asendati trollibussiliin nr. 2 ja 2. mail 2017 trollibussiliin nr. 9 diisel- ja hübriidbussidega. Suleti ka Väike-Õismäele suundunud 6. ja 7. liin.^[13]^[14]

TLT kasutab ettevõtte Solaris Bus & Coach valmistatud trollibusse Solaris Trollino 12 ja Solaris Trollino 18. TLT omanduses on 45 trolli.

Linnalähirong[muuda | muuda lähteteksti]

Elroni linnalähirongid on mõeldud eelkõige Harjumaa elanikele ühenduseks Tallinnaga. Marsruute kasutavad ka linnaelanikud, eriti Nõmme linnaosas, mis on Tallinna kõige lõunapoolsem linnaosa. Raudteeliinid läbivad Kristiine, Nõmme ja Lasnamäe linnaosasid, mille alguspeatus Balti jaam asub Põhja-Tallinna linnaosas, Kesklinna linnaosa lähedal. Raudteetransport on registreeritud linnaelanikele linna piirides tasuta (1. tsoon): kuni Vesse peatuseni idapoolsel suunal, Laagri peatuseni läänepoolsel suunal ja Männiku peatuseni edelapoolsel suunal.^[15] Rongide sõidugraafik Tallinnas on tipptunnil 10–20 minutilise intervalliga (kell 06:00–08:30 ja 15:30–18:30) ja muul ajal 25–35-minutise intervalliga. Rongid sõidavad tavaliselt kella 05:15–23:45, olenevalt suunast ja liinist. Nõmme linnaosa on paigaldanud jalgrattaparklad linnaosa igasse raudteejaama, et ergutada elanikke lähironge kasutama. Nõmme linnaosas ei ole praegu lähirongile suunavaid toiteliine (bussiliinid).^[16]

Reisirongid on ainsad maismaasõidukid Tallinna ühistranspordisüsteemis, mis ei ole TLT valduses.

Elron opereerib Stadler FLIRT elektri- ja diiselronge alates 2013. aastast. Uued Škoda 7Ev elektrirongid, mis osteti 2020.aastal, on mõeldud teenindama Eesti siseliine üheskoos Stadler FLIRTidega alates 2024. aastast. Uued rongid on mõeldud peamiselt Tallinn – Tartu liinile, kuid kuna Eesti põhirongidepoo asub Nõmme linnaosas on kõige tõenäolisem, et Tallinnas hakkavad sõitma mõlema ettevõtte rongid.^[17]

Laev[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnal on laevaühendus Aegna saarega, mida haldab Spinnaker OÜ. Kuna Aegnal pole palju elanikke, on laev peamiselt turistidele mõeldud ja sõidab ainult suviti.^[18]

Piletid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik Tallinna bussi-, trammi- ja trollibussiliinid kuuluvad ühtsesse piletisüsteemi. Harjumaa liinidel ja reisirongidel (Elron) on teistsugune hinnasüsteem, mis sõltub läbitud vahemaast.

25. märtsi 2012. aasta avaliku arvamuse küsitluses vastas üle 75% osalejatest Tallinna transpordisüsteemi tasuta sõidutranspordi küsimuses "jah". Ühistransport on tallinlastele olnud tasuta alates 1. jaanuarist 2013, mistõttu Tallinn on esimene Euroopa pealinn, mis pakub oma elanikele tasuta ühistransporti. Hiljem jõudsid Elron ja Tallinna linnavolikogu kokkuleppele, mis muutis ka linnapiires sõitvad rongiliinid (1. tsoon) linnaelanikele tasuvabaks.

Vaatamata sellele ei ole ühistranspordivõrk täiesti tasuta, kuna oma sõidu eest peavad maksma mitte-elanikud (sealhulgas turistid ja lähiomavalitsuste elanikud).

Piletitüübid ja ühistranspordi kombed[muuda | muuda lähteteksti]

Registreeritud tallinlased, kellel on isikutunnistus ja kinnitatud ühistranspordikaart (Ühiskaart) või samaväärne õpilaspilet, saavad alates 1. jaanuarist 2013 Tallinnas tasuta sõita bussides, trammides ja trollibussides ning alates 2013. aasta oktoobrist linnapiirides sõitvatel lähirongidel. Üksikpileteid, mis kehtivad ühekordsel sõidul, saab osta sõidukijuhtidelt või kontaktivabade pangakaartidega bussijuhi kõrval ukse lähedal asuvast piletivalidaatorist. Samuti saab osta 1h pileti QR-piletina "Pilet.ee 2020" äpist või tallinn.pilet.ee ostukeskkonnast. Kaardimakse on saadaval ka lähirongides, kuid pileti saab osta rongi klienditeenindaja käest ka sularahaga. Elroni transpordikaardiga reisijad saavad raha kaardile laadida, et osta pilet kõigist rongi sissepääsude juures asuvatest piletimasinatest, millega saavad tallinlased ka tasuta sõiduõiguse valideerida. Pilet (Ühiskaardil) tuleb sõidukisse sisenemisel valideerida.

Mitteresidendid saavad kasutada ühiskaarti sularaha laadimiseks üksikpiletite, erinevate perioodide ja muude eripiletite jaoks. Sooduspileteid saavad kasutada õpilased, üliõpilased, pensionärid ja puuetega inimesed. Lisaks linnaelanikele võivad Tallinnas tasuta sõita alla 7-aastased lapsed ja üle 65-vanused Eesti elanikud.[19] Ka alla kolmeaastaste lastega reisijad saavad tasuta sõita. Ettevalmistused ühtlasemaks piletisüsteemiks kogu Harjumaal, ka Tallinnas, on juba käimas, et pendelränne sujuvamaks muuta.^[19]

Sõidukisse saab üldjuhul siseneda kõikidest ustest ja pilet (Ühiskaart) tuleks valideerida kohe pärast sisenemist. Kui soovite järgmises peatuses sõidukist väljuda, peate vajutama stoppnuppu juba enne peatust, muidu võib juht peatusest mööda sõita.

Piletiraha kogumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas toimub ühissõidukites maksmistõendussüsteem ja sisse pääseb igast uksest.^[viide?] Alates 2008. aasta juulist kontrollivad Tallinna munitsipaalpolitseiametnikud sõiduõigust pisteliselt, peatades sõidukid peatuste vahel, et keegi ei saaks kontrollist eemale hoida. Trahvi (kuni 40 eurot) nõutakse igalt reisijalt, kellel pole kehtivat sõiduõigust. Kui reisija on oma ID-kaardi unustanud, saab ta öelda piletikontrollerile oma ID-koodi, mis juhul, kui inimesel on kehtiv pilet, tõendab reisiõigust.

Tallinna, Helsingi ja Tartu ühistranspordipiletid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna ja Helsingi vahel reisib aastas ligikaudu 10 miljonit reisijat, kellest suur osa kasutab mõlemal pool Soome lahte ühistransporti. Eesti ja Soome on teineteisele teatavasti väga olulised mitmes mõttes, muu seas ka majanduslikult. Soome lahte ületavad iga päev tuhanded töölistest pendelrändajad, kuid ka turistid. Siiani on ühistranspordi kasutajad pidanud mõlemal pool lahte ostma pileteid eri kanalitest, HSL-ilt Helsingis ja Tallinna Linnatranspordi AS-ilt Tallinnas, kuid 2020. aasta sügisel tulid Eesti ja Soome pealinn ning Tartu välja ühise piletiostuplatvormiga. See muudab ühistranspordi piletite ostu ja kasutamise nii eestlastele kui ka soomlastele mõlemal pool Soome lahte lihtsamaks. Mobiilirakenduse "Pilet.ee 2020" arendaja on Ridango AS. Ühise piletiostuplatvormi pakkumine on osa suuremast Tallinna-Helsingi kaksiklinna ehk Talsinki visioonist.^[20]^[21]

Tulevikuplaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Tallinna ühistranspordi tulevik

Olemasolevatest projektidest on ehitusjärgus Ülemiste rongiterminal osana Rail Balticu suurprojektist, mille juurde koonduksid kõik maitsi liikuvad Tallinna läbivad ühistranspordiliigid. Ülemiste terminali ehitus algas 2021. aastal ja peaks lõppema aastal 2025. Sellega kaasneb ka Tallinnas asuvate osade raudteede rekonstruktsioon.

Trammiliin Ülemiste terminalist Vanasadamasse läks ametlikule kavandamisetapile 2021. aastal. Trammitee riigihanke põhiprojekti ja ehituse jaoks on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet kiitnud kahest pakkumisest heaks ühe, kuid päris kindel see veel ei ole, kuna kaotanud pakkujal on aega vaidlustada riigihanke tulemus. Valmis peaks uus trammitee lõik saama 2024. aasta juunis. Trammitee põhiprojekt ja selle ehitamine läheks koos omaniku järelevalve ja käibemaksuga maksma ligikaudu 46 miljonit eurot.^[22]