Tallinna Loomaaed

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna Loomaaed
Loomaaed.jpg
Tallinna loomaaia põhjavärav
Avatud 1939
Asukoht Veskimetsa, Haabersti, Tallinn
Koordinaadid 59° 25′ 14,6″ N, 24° 39′ 28,9″ E
Pindala 89 ha
Loomi 7970 (2020)
Liike 362 (2020)
Külastajaid aastas 310 993 (2020)
Direktor Tiit Maran
Tallinna Loomaaia juubelipostmark (NSV Liit, 1989)
Mälestussammas Tallinna loomaaia endisele direktorile Karoly Sternile (1989)

Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed ja ainuke Eestis. Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis.

Tallinna Loomaaia kollektsioonis on palju ohustatud loomaliike, nt õnnekurg, hiina alligaator, amuuri tiiger, teravmokk-ninasarvik, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb mitmetes liigikaitseprojektides, mis on seotud näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardiga.

24. oktoobrist 2016 on Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna loomaaias

24. novembril 1937 toimus Peeter Pätsi juhatusel koosolek sobiva koha leidmiseks peatselt asutatavale zoo-botaanilisele pargile, vabaõhumuuseumile ja rahva lõbustuspargile.[2]

26. novembril 1938 pidas zooloogiaaia "Rahvapark" eeltööde komisjon oma viimase koosoleku, leides, et Tallinna linna poolt soovitatud maa-ala Järve jaama juures pole vastav zooloogiaaia asutamiseks.[3] Loodushoiu- ja Turismi-instituut taotles loomaaia asutamiseks maad ka Pärnus, kohapeal käis asja selgitamas looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste.[4]

23. juunil 1939 avati Eesti Mängude puhul "Metsloomade näitus". Esimeseks eksponaadiks oli Alutaguse metsast püütud karupoeg.

25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks kavatsetud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia, seda loetakse tänapäeval Tallinna Loomaaia asutamiskuupäevaks. Eksponeeritud olid ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, metskitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru Väikese Loomaaia hooldajaks Aita Päts. 1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud üle 100 000 isiku. Külastamismaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanuile 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti kell 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse otsusega 20. aprillist 1940 määrati Kadrioru Väikese Loomaaia juhatajaks arvates 1. maist Hermann Talts.

Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse liikmed loomaaiale oma loomi, eriti linde (papagoisid, paabulinde).[5] 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ning Vilgas. Loomaaias olid ka pruunkarud Mari, Jüri ning Maret ja jääkarud Truuta ning Moorits.[6]

Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. Alles 1983 sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge 10-aastane kultuuri- ja spordiasutuste rajamise keeld. 1989 valmis paksunahaliste maja, 1999 valmis troopikamaja ja 2005 selle idatiib.

Praegu ehitatakse loomaaeda välja aeglases tempos, kasutades muu hulgas ettevõtete ja eraisikute annetusi.

Tallinna loomaaia direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Kollektsioon[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta 31. detsembri seisuga elas Tallinna loomaaias 7970 isendit 362 liigist, kes jagunesid järgmiselt: [7]

Klass Liike Isendeid
Imetajad   77   770
Linnud   86   389
Roomajad   35   101
Kahepaiksed   13   364
Kalad   68   ca 460
Selgrootud   83   5890
Kokku (2020)   362   7970

Aastate lõikes on liikide arv loomaaia kollektsioonis muutunud järgmiselt: [8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][7]

Klass 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Imetajad 94 92 90 93 98 102 105 100 90 82 77
Linnud 120 120 123 115 120 119 123 114 113 96 86
Roomajad 47 45 43 44 45 43 43 41 40 38 35
Kahepaiksed 17 19 17 17 17 16 17 18 17 15 13
Kalad 133 128 131 129 136 146 129 144 144 89 68
Selgrootud 167 191 144 126 129 130 97 103 96 87 83
Kokku 578 595 548 524 545 556 514 520 500 408 362

Külastusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Lilled suvises loomaaias
Luitekass

Troopikamaja[muuda | muuda lähteteksti]

Troopikamaja valmis 1999 arhitekt Rein Kersteni projekti järgi.[18] 2005 avati troopikamaja idatiib (väike troopikamaja), kus eksponeeritakse troopilisi linde, poolahve, roomajaid, kahepaikseid ja kalu.[19]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Elevandimaja[muuda | muuda lähteteksti]

Elevandimaja

Elevandimaja (Paksunahaliste maja) avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. aastapäevaks. Algul asusid hoones elevandid, ninasarvikud ja kääbusjõehobud. Tänapäeval saab seal näha ka roomajaid, pisinärilisi jt. 2000. aastatel tehti afrikaaniumis mahukaid rekonstrueerimistöid.[21] 2005 valmis emaelevantide aedik ja 2008 renoveeriti elevantide siseekspositsiooni ala.[22] Aastal 2011 hakati renoveerima ninasarvikute osa.

Tulevikus peaks elevandimajas hakkama kääbusjõehobude ekspositsiooni rekonstrueerimine.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Sise-Aasia[muuda | muuda lähteteksti]

Buhhaara hirv ehk hangul
Prževalski hobused

Sise-Aasia kollektsiooni kuuluvad Aasia keskosast pärit asukad. Ekspositsioon avati 2002.[28]

2004 valmis vööthüäänide aedik[22], aastal 2011 valmis väikekaslaste ekspositsioon, mis asub ameerika piisonite aediku vastas.

Väikekaslaste ekspositsioon

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Alpinaarium[muuda | muuda lähteteksti]

Alpinaarium valmis aastatel 2003–2004. Samas avati Ehitajate tee poolne loomaaia läänevärav. 6,81 ha suurusel maa-alal, mis moodustab 10% loomaaia tulevasest ekspositsiooniruumist, on 18 mätaskatustega puithoonet ja ligi 3 ha eelmäestikena modelleeritud jooksuaedikuid. Sinna on plaanitud ka lumeleopardide ja tulevikus ka manulite ekspositsioon.[29][30]

Alpinaariumisse peaksid kolima veel mägedes elavad kotkad.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Linnutiik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuue saarekese ja ühe suure poolsaarega tiik avati 2002.[31]

Tulevikus peaks linnutiikide elevandimaja poolses osas asuma ka lõunapoolsete linnuliikidele mõeldud maja.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Kullimägi[muuda | muuda lähteteksti]

Kullimägi asub Veskimetsa servas põlise tammiku keskel. Sealsed asukad on peamiselt haukalised ja kakulised. Kullimäel elab ka Tallinna loomaaia vapiloom ilves.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Faasanid[muuda | muuda lähteteksti]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Koos faasanitega eksponeeritakse ka teisi linde.

Polaarium[muuda | muuda lähteteksti]

Jääkarumaailm

Jääkaru maailm valmis 2017. aasta septembri lõpuks (arhitekt Joonas Sarapuu / Innopolis Insenerid OÜ).[32][33] Juba 2012. oleksid pidanud algama pingviinide ja loivaliste ekspositsiooni ala ehitustööd ning karantiinikompleksi projekteerimine, kuid on selge, et niipea seda ei juhtu[22] Tulevikus peaksid sinna üle kolima lumekakk (Nyctea scandiaca L.), kes praegu elab Kullimäel, ja linnutiigi asukas lumehani (Anser caerulescens ssp).[34]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Vihmamets[muuda | muuda lähteteksti]

Vihmametsa hoone valmib 2022. aastal. Külastajatele avatakse uus ekspositsioon 2023. aasta kevadel. Loomaaia keskele kerkival vihmametsa ekspositsioonialal hakatakse eksponeerima Kagu-Aasia loomaliike (binturong, lendkoer, silekarv saarmas, kalakass).

Tiigriorg[muuda | muuda lähteteksti]

Tiigrioru ehitamist alustati 2022. aastal ning ala on plaanis avada 2023. aastal. Tiigriorus võib tulevikus lisaks amuuri tiigrile näha mitmeid Kaug-Ida loomaliike, nagu amuuri leopard, harsa, viiksjänes, muskushirv, goral. [35]

Tallinna loomaaias elavad amuuri leopardid Darla, Alexei ja Muusi. Kõrgesse ikka jõudnud amuuri leopard Freddi suri 12. septembril 2016.

Isatiiger Pootsman ootab Tiigrioru valmimist (kõige varem 2023. aastal), osaleb Euroopa Akvaariumide ja Loomaaedade Assotsiastiooni (EAZA) liigikaitselises paljundusprogrammis ja viibib teistes loomaaedades. 2018 sõitis ta Zlín-Lešná loomaaeda Tšehhis, kus seejärel sündis kolm kutsikat. Edasi liikus ta Itaaliasse Parco Natura Viva loomaaeda, kus sündis samuti kolm kutsikat. 2021. aastast viibib Pootsman Sloveenias Ljubljana loomaaias.[36][37][38] 11. jaanuaril 2010 suri amuuri tiiger Bronto, kes toodi sinna kümnekuuselt 1998. aastal Moskva loomaaiast.[25] 5. juulil 2012 suri Amuuri tiiger Brita immuunpuudulikkuse ning sellega kaasnenud tõbede tõttu.

Teistes loomaaia osades elavad liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Insektaarium[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastast töötab Tallinna Loomaaias insektaarium, kus tegeldakse troopiliste selgrootute kasvatamisega. Kuna insektaariumil puudub eksponeerimispind, korraldatakse iga-aastaseid ülevaatenäitusi kohviku Illu ruumides või väikeses troopikamajas[39]

Tallinna Loomaaia kollektsioonis oli 2008. aasta seisuga mõni tuhat putukat 70 liigist, sh prussakad, lutikad, raagritsikad, hulkjalgsed, rändtirtsud, põrnikad ja ämblikud. Seal asub Euroopa loomaaedade suurim põrnikakollektsioon. Insektaariumi kalleimaid asukad on paar Malaisia põderpõrnikaid (250 euro).[40] Putukad ostetakse enamasti Saksamaalt, Tšehhist ja vähesel määral Põhjamaadest.[41]

Alates 2009. aasta oktoobrist kuulub kollektsiooni 87 Frégate'i saare (Seišellid) fregate'i süsikut (Polposipus herculeanus). See, üks maailma ohustatumaid süsiklasi (Tenebrionidae), kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus kriitiliselt ohustatud liikide hulka[42].[43]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tallinna loomaaia direktoriks saab Tiit Maran". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2017. Vaadatud 16. veebruaril 2017.
  2. Liisk langes Pirita kasuks. Rahvaleht, 26. november 1937, nr 140, lk 1.
  3. Loomaaia "lõpp". Rahvaleht, 30. november 1938, nr 226, lk 3.
  4. Loomaaed Pärnu? Rahvaleht, 29. november 1938, nr 225, lk 5.
  5. Lindudemaja loomaaeda. Rahvaleht, 6. november 1939, nr 261, lk 10.
  6. Looma- ja linduderiigis. Ringkäik Tallinna Kadrioru loomaaias – Ühistegelised Uudised, 21.06.1940.
  7. 7,0 7,1 "Tallinna loomaaed. Tegevusaruanne 2020" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  8. "Tallinna loomaaia 2010. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  9. "Tallinna loomaaia 2011. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2021. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  10. "Tallinna loomaaia 2012. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  11. "Tallinna loomaaia 2013. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  12. "Tallinna loomaaia 2014. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  13. "Tallinna loomaaia 2015. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  14. "Tallinna loomaaia 2016. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  15. "TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2017 – 31.12.2017" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2022. Vaadatud 9.02.2022.
  16. "TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2018 – 31.12.2018" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2022. Vaadatud 9.02.2022.
  17. "Tallinna loomaaed. Tegevusaruanne 2019" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  18. Troopika. Tallinn Zoo.
  19. Tallinna loomaaed saab 66-aastaseks. ERR, 22. august 2005.
  20. "80-aastase Tallinna loomaaia vanim asukas on 60-aastane harikrokodill". menu.err.ee. 23.08.2019. Vaadatud 13.07.2022.
  21. Elevandimaja. Tallinn Zoo.
  22. 22,0 22,1 22,2 Tallinna Loomaaia arengukava 2008–2012.[alaline kõdulink] Tallinna Kultuuriväärtuste amet. 23. oktoober 2007.
  23. Marge Sillaots. Kaubanduskeskus toetab Tallinna Loomaaia elevante. Õhtuleht, 8. jaanuar 2009.
  24. Tiina Jaakson. Tallinna loomaaias avati taas elevandimaja siseekspositsioon. ERR, 23. detsember 2008.
  25. 25,0 25,1 Agnes Kuus. Loomaaed leinab. Õhtuleht, 20. jaanuar 2010.
  26. Tallinna loomaaias nägi ilmavalgust pisikene ninasarvik!, Delfi, 7. juuni 2017.
  27. "Teravmokk-ninasarvik Kibeta saadeti Dvůr Králové safariparki". tallinnzoo.ee. 14.05.2022. Vaadatud 13.07.2022.
  28. Sise-Aasia. Tallinn Zoo.
  29. "Loomaaed avas alpinaariumi" Postimees, 24. aprill 2004.
  30. Alpinaarium. Tallinn Zoo.
  31. Linnutiigid. Tallinn Zoo.
  32. Tallinna Loomaaed. "Jääkarumaailmast".
  33. Tamm, Liivi (aprill 2018). "Õnn tuli jääkarude õuele". ehitusest.ee. Vaadatud 15.03.2022.
  34. Arktika Tallinn Zoo.
  35. "Uus kodu meie armastatud amuuri tiiger Pootsmanile!". tallinnzoo.ee. Vaadatud 13.07.2022.
  36. Joakit, Ekvard (2. veebruar 2022). "TÕELINE SUGUMÜRSK! Tallinna loomaaia tiigri seksituur Euroopas aina kestab!". ohtuleht.ee. Vaadatud 15.03.2022.
  37. "Amuuri tiiger Pootsman siirdus Ljubljanasse uue pruudi juurde". err.ee. 30. aprill 2021. Vaadatud 15.03.2022.
  38. Tamm, Liivi (aprill 2018). "Õnn tuli jääkarude õuele". ehitusest.ee. Vaadatud 15.03.2022.
  39. Insectary Tallinn Loomaaia Insektaarium.
  40. Viktoria Jürmann: "Moekaks muutunud põrnikad ootavad talvel vaatajaid" Pealinn, 15. detsember 2008.
  41. Anneli Sihvart: "Raagritsikaist prussakateni" Lemmik, aprill 2008.
  42. Tähelepanuväärne. Tallinn Loomaaia Insektaarium.
  43. Kirsi Lattu: "Tallinna Loomaaeda jõudis haruldane Seišellidelt pärit mardikas" Maaleht, 19. oktoober 2009.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna väikese loomaaia juht Kadriorus (koostanud A. Põllusaar). Tallinn : Eesti Loomakaitse Liit, 1940.
  • Georg Aher. Tallinna Loomaaed : juht. Tallinn : Valgus, 1989.
  • Tallinna Loomaaed. Tallinn Zoo (Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ; peatoimetaja Toomas Pranstibel). Tallinn : Tallinna Loomaaed, 2001.
  • Aleksei Turovski. Minu loomad : Aleksei Turovskiga loomaaias. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2008. ISBN 9789949443246.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]