Mine sisu juurde

Tallinna Loomaaed

Allikas: Vikipeedia
Tallinna Loomaaed
Tallinna loomaaia põhjavärav
Avatud 1939
Asukoht Veskimetsa, Haabersti, Tallinn
Koordinaadid 59° 25′ 14,6″ N, 24° 39′ 28,9″ E
Pindala 89 ha
Loomi 7970 (2020)
Liike 362 (2020)
Külastajaid aastas 310 993 (2020)
Direktor Kaupo Heinma (2024–)
Tallinna Loomaaia juubelipostmark (NSV Liit, 1989)
Mälestussammas Tallinna loomaaia endisele direktorile Karoly Sternile (1989)

Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed ja ainuke Eestis. Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis.

Tallinna Loomaaias on palju ohustatud loomaliike, näiteks õnnekurg, hiina alligaator, amuuri tiiger, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb liigikaitseprojektides, näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardi projektis.

Jaanuarist 2024 on Tallinna Loomaaia direktor Kaupo Heinma.[1]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna loomaaias

24. novembril 1937 toimus Peeter Pätsi juhatusel koosolek sobiva koha leidmiseks peatselt asutatavale zoo-botaanilisele pargile, vabaõhumuuseumile ja rahva lõbustuspargile.[2]

26. novembril 1938 pidas zooloogiaaia "Rahvapark" eeltööde komisjon oma viimase koosoleku, leides, et Tallinna linnavalitsuse soovitatud maa-ala Järve jaama juures pole vastav zooloogiaaia asutamiseks.[3] Loodushoiu- ja Turismi-instituut taotles loomaaia asutamiseks maad ka Pärnus, kohapeal käis asja selgitamas looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste.[4]

23. juunil 1939 avati Eesti Mängude puhul "Metsloomade näitus". Esimeseks eksponaadiks sai Alutaguse metsast püütud karupoeg.

25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks kavatsetud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia, seda loetakse tänapäeval Tallinna Loomaaia asutamiskuupäevaks. Eksponeeritud olid ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, metskitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru Väikese Loomaaia hooldajaks Aita Päts. 1939. aasta lõpuks oli registreeritud üle 100 000 loomaaiakülastuse. Külastusmaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanuile 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti kell 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse otsusega 20. aprillist 1940 määrati alates 1. maist Kadrioru Väikese Loomaaia juhatajaks Hermann Talts.

Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse liikmed loomaaiale oma loomi, eriti linde (papagoisid, paabulinde).[5] 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ja Vilgas. Loomaaias olid ka pruunkarud Mari, Jüri ja Maret ning jääkarud Truuta ja Moorits.[6]

Esialgu asus loomaaed ajutisel territooriumil Kadrioru pargi lähistel Mäekalda tänaval, see ajutisus kestis 44 aastat. Alles 1983. aastal sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge kümneaastane kultuuri- ja spordiasutuste rajamise keeld. 1989 valmis paksunahaliste maja, 1999 valmis troopikamaja ja 2005 selle idatiib. 2014. aastal avati Loomaaia loodushariduskeskus [7]. 2017. aastal valmis Polaariumi esimese etapina Jääkarumaailm. [8] 2023. aasta mais valmis Kagu-Aasia vihmamets.[9]

Praegu ehitatakse loomaaeda välja aeglases tempos, kasutades muu hulgas ettevõtete ja eraisikute annetusi.

Tallinna loomaaia direktorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kogud

[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta 31. detsembri seisuga oli Tallinna loomaaias 7234 isendit 349 liigist. [12]

Klass Liike Isendeid
Imetajad   78   714
Linnud   81   329
Roomajad   47   123
Kahepaiksed   14   329
Kalad   53   460
Selgrootud   76   5283
Kokku (2022)   349   7234

Aastate lõikes on liikide arv loomaaias muutunud järgmiselt: [13][14][15][16][17][18][19][20][21][22][23][12][24]

Klass 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Imetajad 94 92 90 93 98 102 105 100 90 82 77 72 78
Linnud 120 120 123 115 120 119 123 114 113 96 86 78 81
Roomajad 47 45 43 44 45 43 43 41 40 38 35 42 47
Kahepaiksed 17 19 17 17 17 16 17 18 17 15 13 14 14
Kalad 133 128 131 129 136 146 129 144 144 89 68 61 53
Selgrootud 167 191 144 126 129 130 97 103 96 87 83 84 76
Kokku 578 595 548 524 545 556 514 520 500 408 362 351 349

Külastusalad

[muuda | muuda lähteteksti]
Lilled suvises loomaaias
Luitekass

Troopikamaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Troopikamaja valmis 1999 arhitekt Rein Kersteni projekti järgi.[25] 2005 avati troopikamaja idatiib (väike troopikamaja), kus eksponeeritakse troopilisi linde, poolahve, roomajaid, kahepaikseid ja kalu.[26]

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Elevandimaja

[muuda | muuda lähteteksti]
Elevandimaja

Elevandimaja (Paksunahaliste maja) avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. aastapäevaks. Algul asusid hoones elevandid, ninasarvikud ja kääbusjõehobud. Nüüdisajal saab seal näha ka roomajaid, pisinärilisi jt. 2000. aastatel rekonstrueeriti afrikaaniumi,[28] 2005 valmis emaelevantide aedik ja 2008 renoveeriti elevantide siseekspositsiooni ala.[29] 2011. aastal renoveeriti ninasarvikute osa, 2023. aastal ehitati ninasarvikute sisepuuridele uued põrandad.

Plaanis on rekonstrueerida ka kääbusjõehobude ekspositsioon.

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Sise-Aasia

[muuda | muuda lähteteksti]
Buhhaara hirv ehk hangul
Prževalski hobused

Sise-Aasia ekspositsiooni, mis avati 2002. aastal, kuuluvad Aasia keskosast pärit asukad..[32]

2004. aastal valmis vööthüäänide aedik[29] ja 2011. aastal väikekaslaste ekspositsioon, mis asub ameerika piisonite aediku vastas.

Väikekaslaste ekspositsioon

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Alpinaarium

[muuda | muuda lähteteksti]

Alpinaarium valmis aastatel 2003–2004, siis avati külastajatele ka Ehitajate tee poolne loomaaia läänevärav. 6,81 ha suurusel maa-alal, mis moodustab 10% loomaaia tulevasest ekspositsiooniruumist, on 18 mätaskatustega puithoonet ja ligi 3 ha eelmäestikena modelleeritud jooksuaedikuid. Sinna on plaanitud ka lumeleopardide ja tulevikus ka manulite ekspositsioon.[33][34]

Alpinaariumisse peaksid kolima veel mägedes elavad kotkad.

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Linnutiik

[muuda | muuda lähteteksti]
Väikeluik

Kuue saarekese ja ühe suure poolsaarega tiik avati 2002.[35]

Tulevikus peaks linnutiikide elevandimaja poolses osas asuma ka lõunapoolsete linnuliikidele mõeldud maja.

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kullimägi

[muuda | muuda lähteteksti]
Hiid-merikotkas

Kullimägi asub Veskimetsa servas põlise tammiku keskel. Sealsed asukad on peamiselt haukalised ja kakulised. Kullimäel elab ka Tallinna loomaaia vapiloom ilves.

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Faasanid

[muuda | muuda lähteteksti]

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Koos faasanitega eksponeeritakse ka teisi linde.

Ilves

Polaarium

[muuda | muuda lähteteksti]
jääkaru Nord
Jääkarumaailm

Jääkaru maailm valmis 2017. aasta septembri lõpuks (arhitekt Joonas Sarapuu / Innopolis Insenerid OÜ).[36][37] Juba 2012 oleksid pidanud algama pingviinide ja loivaliste ekspositsiooni ala ehitustööd ning karantiinikompleksi projekteerimine, kuid on selge, et niipea seda ei juhtu[29] Tulevikus peaksid sinna üle kolima lumekakk (Nyctea scandiaca L.), kes praegu elab Kullimäel, ja linnutiigi asukas lumehani (Anser caerulescens ssp).[38]

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kagu-Aasia vihmamets

[muuda | muuda lähteteksti]

Kagu-Aasia vihmametsa hoone ehituslik osa valmis 2022. aastal, külastajatele avati ekspositsioon 20. mail 2023. aasta kevadel. Ekspositsioonihoone projekteeris ConArte OÜ ja ehitas Ehitus5ECO OÜ.[39]

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiigriorg

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiigriorgu hakati ehitama 2022. aastal ja ala avati külastajatele 19. juunil 2024. Selle ekspositsiooniala projekteeris SWECO Projekt AS, ehitas ATEMO OÜ. Lisaks amuuri tiigrile plaaniti seal algselt eksponeerida selliseid Kaug-Ida loomaliike nagu amuuri leopard, harsa, viiksjänes, muskushirv, goral. Töö käigus liigiline koosseis muutus. [40][41]

Tiigriorgu naasis 2024. aasta juuni alguses amuuri tiiger Pootsman, kes viibis Euroopa ohustatud liikide paljundusprogrammi raames järglaste saamise eesmärgil Tšehhis Zlini loomaaias (2018), Itaalias Parco Natura Vivas (2020) ja Sloveenias Ljubljana loomaaias (2021). Enne Tallinnasse toomist Ljubljanas tehtud tervisekontrolli käigus avastati Pootsmanil kõhuseina kasvaja, mis osutus halvaloomuliseks. 8. juulil 2024 tehti Pootsmanile kasvaja eemaldamise operatsioon, paraku tekkisid anesteesiast toibumise ajal rängad tüsistused ja loom suri. [42] Tšehhis ja Itaalias sai Pootsman kokku kuus järeltulijat. Sloveeniast tuli Tallinna loomaaeda emane amuuri tiiger Danuta, Helsingi loomaaiast samuti emane Ohana. [41]

Liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Liike loomaaia muudest osadest

[muuda | muuda lähteteksti]

Insektaarium

[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastast töötab Tallinna Loomaaias insektaarium, kus tegeldakse troopiliste selgrootute kasvatamisega. Kuna insektaariumil puudub eksponeerimispind, korraldatakse iga-aastaseid ülevaatenäitusi kohviku Illu ruumides või väikeses troopikamajas[43]

Tallinna Loomaaia kogudes oli 2008. aasta seisuga mõni tuhat putukat 70 liigist, sh prussakad, lutikad, raagritsikad, hulkjalgsed, rändtirtsud, põrnikad ja ämblikud. Seal asub Euroopa loomaaedade suurim põrnikakogu. Insektaariumi kalleimaid asukad on paar Malaisia põderpõrnikaid (250 euro).[44] Putukad ostetakse enamasti Saksamaalt, Tšehhist ja veidi ka Põhjamaadest.[45]

Alates 2009. aasta oktoobrist on loomaaias 87 Frégate'i saare (Seišellid) fregate'i süsikut (Polposipus herculeanus). See üks maailma ohustatumaid süsiklasi (Tenebrionidae) kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus kriitilises seisundis liikide hulka[46].[47]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Tallinna loomaaia uus direktor on Kaupo Heinma ERR Uudised, 10.01.2024.
  2. ↑ Liisk langes Pirita kasuks. Rahvaleht, 26. november 1937, nr 140, lk 1.
  3. ↑ Loomaaia "lõpp". Rahvaleht, 30. november 1938, nr 226, lk 3.
  4. ↑ Loomaaed Pärnu? Rahvaleht, 29. november 1938, nr 225, lk 5.
  5. ↑ Lindudemaja loomaaeda. Rahvaleht, 6. november 1939, nr 261, lk 10.
  6. ↑ Looma- ja linduderiigis. Ringkäik Tallinna Kadrioru loomaaias – Ühistegelised Uudised, 21.06.1940.
  7. ↑ Rattus, Sirje (30. juuni 2014). "Homme avatakse loomaaia loodushariduskeskus". pealinn.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2023-12-08. Vaadatud 8.detsembril 2023. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  8. ↑ "Polaariumis kohtud Arktika võimsate valitsejate – jääkarudega". tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril. 2023. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  9. ↑ "MILJONIPROJEKT ⟩ Tallinna loomaaias saab kogeda troopilise vihmametsa elu". lemmik.postimees.ee. 17. mai 2023. Vaadatud 8. detsembril 2023.
  10. ↑ "Tallinna loomaaia direktoriks saab Tiit Maran". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2017. Vaadatud 16. veebruaril 2017.
  11. ↑ Heinla, Eve (23. märts 2023). "Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema". Maaleht. Vaadatud 23. märtsil 2023.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Tallinna Loomaaed. Tegevusaruanne 2022" (PDF). tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril 2023.
  13. ↑ "Tallinna loomaaia 2010. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  14. ↑ "Tallinna loomaaia 2011. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2021. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  15. ↑ "Tallinna loomaaia 2012. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  16. ↑ "Tallinna loomaaia 2013. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  17. ↑ "Tallinna loomaaia 2014. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  18. ↑ "Tallinna loomaaia 2015. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  19. ↑ "Tallinna loomaaia 2016. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  20. ↑ "TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2017 – 31.12.2017" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2022. Vaadatud 9.02.2022.
  21. ↑ "TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2018 – 31.12.2018" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2022. Vaadatud 9.02.2022.
  22. ↑ "Tallinna loomaaed. Tegevusaruanne 2019" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  23. ↑ "Tallinna loomaaed. Tegevusaruanne 2020" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  24. ↑ "Tallinna Loomaaed Tegevusaruanne 2021" (PDF). tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril 2023.
  25. ↑ Troopika. Tallinn Zoo.
  26. ↑ Tallinna loomaaed saab 66-aastaseks. ERR, 22. august 2005.
  27. ↑ "80-aastase Tallinna loomaaia vanim asukas on 60-aastane harikrokodill". menu.err.ee. 23.08.2019. Vaadatud 13.07.2022.
  28. ↑ Elevandimaja. Tallinn Zoo.
  29. ↑ 29,0 29,1 29,2 Tallinna Loomaaia arengukava 2008–2012.[alaline kõdulink] Tallinna Kultuuriväärtuste amet. 23. oktoober 2007.
  30. ↑ Marge Sillaots. Kaubanduskeskus toetab Tallinna Loomaaia elevante. Õhtuleht, 8. jaanuar 2009.
  31. ↑ Tiina Jaakson. Tallinna loomaaias avati taas elevandimaja siseekspositsioon. ERR, 23. detsember 2008.
  32. ↑ Sise-Aasia. Tallinn Zoo.
  33. ↑ "Loomaaed avas alpinaariumi" Postimees, 24. aprill 2004.
  34. ↑ Alpinaarium. Tallinn Zoo.
  35. ↑ Linnutiigid. Tallinn Zoo.
  36. ↑ Tallinna Loomaaed. "Jääkarumaailmast".
  37. ↑ Tamm, Liivi (aprill 2018). "Õnn tuli jääkarude õuele". ehitusest.ee. Vaadatud 15.03.2022.
  38. ↑ Arktika Tallinn Zoo.
  39. ↑ "Tere tulemast rohelusse uppunud maailma!". tallinnzoo.ee. Vaadatud 12. septembril 2023.
  40. ↑ "Uus kodu meie armastatud amuuri tiiger Pootsmanile!". tallinnzoo.ee. Vaadatud 13.07.2022.
  41. ↑ 41,0 41,1 "Tiigriorg". tallinnzoo.ee. Vaadatud 10. juulil 2024.
  42. ↑ "Tallinna loomaaed: tiiger Pootsman suri operatsiooni järel tüsistuste tõttu". delfi.ee. 8. juuli 2024. Vaadatud 10. juuli 2024.
  43. ↑ Insectary Tallinn Loomaaia Insektaarium.
  44. ↑ Viktoria Jürmann: "Moekaks muutunud põrnikad ootavad talvel vaatajaid" Pealinn, 15. detsember 2008.
  45. ↑ Anneli Sihvart: "Raagritsikaist prussakateni" Lemmik, aprill 2008.
  46. ↑ Tähelepanuväärne. Tallinn Loomaaia Insektaarium.
  47. ↑ Kirsi Lattu: "Tallinna Loomaaeda jõudis haruldane Seišellidelt pärit mardikas" Maaleht, 19. oktoober 2009.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Loomaaed leinab" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tallinna väikese loomaaia juht Kadriorus (koostanud A. Põllusaar). Tallinn : Eesti Loomakaitse Liit, 1940.
  • Georg Aher. Tallinna Loomaaed : juht. Tallinn : Valgus, 1989.
  • Tallinna Loomaaed. Tallinn Zoo (Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ; peatoimetaja Toomas Pranstibel). Tallinn : Tallinna Loomaaed, 2001.
  • Aleksei Turovski. Minu loomad : Aleksei Turovskiga loomaaias. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2008. ISBN 9789949443246.

Artiklid

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_Loomaaed&oldid=6693906"