Kaunas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Leedu linnast; endise sellenimelise restorani kohta vaata artiklit Atlantis (klubi)

Kaunas

leedu Kaunas

Coat of arms of Kaunas.svg
Kaunase vapp
LTU Kaunas flag.svg
Kaunase lipp

Pindala: 157 km²
Elanikke: 292 677 (2017)

Koordinaadid: 54° 54′ N, 23° 56′ Ekoordinaadid: 54° 54′ N, 23° 56′ E
Kaunas (Leedu)
Kaunas

Koduleht: http://www.kaunas.lt
Kaunas panorama.jpg

Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus. Baltikumis on Kaunas suuruselt neljas linn. Asub 48 meetri kõrgusel merepinnast Nerise jõe suubumiskohas Nemunasse. Jõele on Kaunase hüdroelektrijaama tarbeks rajatud tamm, mille taga paikneb Kaunase veehoidla.

Linna kõrgeim koht asub Kaunase kindluse IX fordi aladel ja ulatub 100,1 meetrit üle merepinna, sellal kui linna madalamad osad ulatuvad vaid 30 meetrit üle merepinna. Linna läbib Vilniuse ja Kaliningradi vaheline raudtee, raudtee ühendab linna ka Jonavaga. Kaunas jääb kavandatava Rail Baltica trassile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pažaislise klooster

Kaunase asula tekkis tõenäoliselt X sajandil. Sealset asulat mainiti kirjalikes allikates esimest korda aastal 1030. Aastal 1140 mainis asulat Muḩammad al-Idrīsī, kes kasutas selle kohta nimekujusid Qaynu ja Qanys. Risttsõdijate kroonikatesse ilmub asula Marburgi Wigandi kroonikas aastal 1361, saksa kroonikates kandis Kaunas nimesid Kauen, Cawen, Kauwenpille jt. Millalgi XIV sajandil rajati asulasse ka kivist Kaunase linnus.

Linn sai Kaunasest aastal 1408, mil see sai Magdeburgi õigused. Samal aastal rajati sinna ka Hansa Liidu kaubakontor, mis asus Perkūnase majas. XV sajandil olid linna põhilisteks asukateks saksa kaupmehed. Linna pindala oli toona 20 hektarit. Aastal 1473 asutati linna esimene kool,[1] aastal 1519 aga hospidal.

Perkūnase maja

XVII sajandi alguseks oli linnas ligi 15 000 elanikku. Sel perioodil rajati linna lähedale ka Pažaislise klooster. Seejärel laastasid linna aga sõjad ja katkuepideemia. Kaunas hakkas taas kasvama alles XVIII sajandil, mil valmis Nemunase ja Dnepri jõgikondasid ühendav Ogiński kanal.

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli Kaunas Venemaa koosseisus, sellal kui osa tänapäevasest linna territooriumist sai endale Preisimaa kuningriik. Aastal 1812 ületas Napoleoni sõjavägi Kaunase kohal Nemunase ja tungis Venemaale.

Aastal 1842 sai Kaunasest Kovno kubermangu halduskeskus. Aastal 1847 alustati senisest linnast ida poole Naujamiestise linnaosa rajamist. Aastail 18611862 valmis Peterburi-Varssavi raudtee ja sellele rajati Vilniusest Königsbergi viiv haru, mis läbis ka Kaunast. Linna vaimueelu arengule oli äärmiselt oluline aasta 1864, mil Varniaist toodi üle seal asunud Žemaitija piiskopkonna keskus ja vaimulik seminar.

Aastal 1898 rajati linna elektrijaam. Aastal 1889 liideti Kaunasega Žaliakalnis. Aastal 1882 hakati rajama Kaunase kindlust, mis valmis aastaks 1914.

Kaunas oli aastatel 19191940 Leedu ajutine pealinn (leedu laikinoji sostinė), kuna Leedu Vabariigil puudus kontroll konstitutsioonijärgse Leedu pealinna Vilniuse üle. Tol perioodil liideti linnaga ka mitmed seda ümbritsenud alevid ja eeslinnad. Aastal 1926 sai linnast Kaunase peapiiskopkonna keskus.

Aastal 1941 vallutasid linna Leedu vabadusvõitlejad, kes tegid koostööd Saksamaaga ja seal võimul olevate natsidega. Sealsed juudid sunniti asuma getosse, mis muudeti hiljem Kaunase koonduslaagriks. Aastal 1946 liideti linnaga Petrašiūnai, Marvelė, Lampėdžiai, 1959 aastal Kleboniškis, 1961 aastal Palemonas. Leedu taasiseseisvumise järel oli linn Kaunase maakonna halduskeskuseks, maakonna likvideerimisel aastal 2010 kujunes see aga omavalitsuse staatusega linnaks.

KaunoSen.png

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn moodustab eraldiseisva omavalitsusliku haldusüksuse ja jaguneb 11 vallaks (seniūnija)

Vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

  • 88 560 (1897, rahvaloendus)
  • 92 440 (1923, rahvaloendus)
  • 155 460 (1939)
  • 80 000 (1945)
  • 216 850 (1959, rahvaloendus)
  • 305 600 (1970, rahvaloendus)
  • 370 419 (1979, rahvaloendus)
  • 419 745 (1989, rahvaloendus)
  • 378 650 (2001, rahvaloendus)
  • 364 100 (2005)
  • 352 300 (2009)
  • 321 201 (2011, rahvaloendus)

Kaunase elanikest moodustasid 2001. aastal leedulased 92,9%, venelased 4,4%, ukrainlased 0,5% ja poolakad 0,4%.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kaunase elanikest leedulasi 93,6%, venelasi 3,8%, poolakaid 0,4%, ukrainlasi 0,4%, valgevenelasi 0,2% ja muudest rahvustest inimesi 1,6%.[2]

1919. aastal moodustasid elanikest 42% poolakad, 31% juudid ja 16% leedulased.

Kaunase elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1897-1979[muuda | muuda lähteteksti]

aasta leedulasi venelasi ukrainlasi poolakaid juute valgevenelasi sakslasi teisi rahvaid
1897 6,6 25,8 0,3 22,7 35,2 1,4 4,7 3,3
1923 59,0 3,2 ... 4,5 27,1 0,2 3,5 2,5
1970 84,3 10,5 1,2 1,0 1,4 0,8 ... 0,8
1979 88,7 8,3 0,8 0,7 0,5 0,5 ... 0,5[3].

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Kaunases töötab 16 trollibussi- ja 34 bussiliini. Linna lähedal asub Kaunase rahvusvaheline lennujaam, linnas asub Steponas Dariuse ja Stasys Girėnase lennuväli. Kaunas on ka Baltimaade suurim jõesadam, samuti läbib linna Via Baltica

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Vytautas Suure Ülikooli raamatukogu

Kaunases tegutseb 6 kõrgemat õppeasutust, milles õpib ligikaudu 35 000 üliõpilast.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Kaunase Žalgiris on üks Euroopa tugevamaid korvpalliklubisid. Klubi koduhall on Žalgirio Arena. Kaunasest on pärit mitmed kuulsad korvpallurid, nagu Arvydas Sabonis, Šarūnas Marčiulionis, Žydrūnas Ilgauskas ja Šarūnas Jasikevičius.

Linnas asub S. Dariuse ja S. Girėnase staadion, mis on FBK Kaunase ja Leedu jalgpallikoondise kodustaadion.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislinke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Steponas Maculevičius, Doloresa Baltrušiene, Znajomość z Litwą. Księga tysiąclecia. Tom pierwszy. Państwo, Kraštotvarka, Kaunas, 1999, ISBN 9986-892-34-1, lk. 30.
  2. http://www.stat.gov.lt/uploads/Lietuvos_gyventojai_2011.pdf
  3. Литва : краткая энциклопедия. Вильнюс, 1989