Ediacara

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aegkond Ajastu
N järgnev järgnev
P
R
O
T
E
R
O
S
O
I
K
U
M
Neoproterosoikum Ediacara
Krüogeen
Ton
Mesoproterosoikum Sten
Ectas
Calymm
Paleoproterosoikum Stather
Orosir
Rhyac
Sider
N eelnev

Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Ediacara vastab ajavahemikule 600...542 miljonit aastat tagasi.

Ediacara on Proterosoikumi noorim ajastu. Ediacarale eelneb Krüogeen ning järgneb Kambrium.

Ediacara avaneb Põhja-Eestis, kaardil kujutatud punase värviga.


Varem nimetati Kambriumile eelnevat Proterosoikumi kõige hilisemat osa Vendiks. Sellel terminil pole siiski kunagi Rahvusvahelise Geoloogiaühingu tunnustust olnud. Samuti ei lange kokku Vendi ning Ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et Vend nimetati ümber Ediacaraks.

Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.

Evolutsioon Ediakaara ajastul[muuda | muuda lähteteksti]

jäljendkivistis organismist nimega Dickinsonia, kes oli üks tüüpiline Ediakaara hulkrakne esindaja.

Varajane elu Maal oli mikroskoopiline, koosnedes ainuraksetest organismidest ja võimalik, et ka lihtsatest paljurakulistest organismidest. Selline aeg arvatakse olevat kestnud üle 3 miljardi aasta. Kaasaegsete teadmiste järgi toimus esimene keerukamate, hulkraksete organismide teke just Ediakaara ajastul. Tolle ajastu eluvorme tuntakse ainult kivististe, fossiilsete jäljendite järgi, mille nende pehmed kehad jätsid mudasse või tuhka, kuhu nad mattusid. Nad pole suguluses ega sarnane ühegi tänapäeval elava elusorganismiga.[1] Need esimesed makroskoopilised hulkraksed olid võrreldes Kambriumist alguse saanud organismidega väga algelise ehitusega, enamasti liikumisvõimetud elusolendid, kes kasutasid toitainete omastamiseks valitseva hüpoteesi järgi osmoosi (osmotroofia). Ediakaara fauna, sellisel kujul nagu fossiilid osutavad, suri välja Kambriumi ajastu alguses, mida nimetatakse ka ussimaailmaks. Nii nimetatakse aega kui Ediakaara lõppes ja Kambrium algas. Siis ilmuvad ussid, liikuvad olendid, kes arvatakse olevat olnud Ediakaara ajastu lõpu kihtide iseloomuliku augulise struktuuri põhjustajateks. Samuti oletatakse, et ussimaailm saigi saatuslikuks Ediakaara eluvormidele (üle 50 erineva organismi, leitud ligi 40-st kohast, kõigilt mandritelt peale Antarktika), kes olid kestlikud umbes 30 miljoni aasta jooksul.

Ediacara kivimid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Ediacara kivimeid leidub Eestis väga vähesel määral. Kivimid ei paljandu kuskil. Avamusala (vaata kaarti) on Põhja-Eesti pool- ja väikesaartel, kus Ediacara setted asuvad pinnakate all. Valdavaks kivimiseks koostiseks on purdkivimid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ajakiri: National Geographic Eesti (märts 2018) lk 99