Lilleküla

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna asumist; Kuressaare linnaosa kohta vaata artiklit Lilleküla (Kuressaare), Rakvere linnaosa kohta vaata artiklit Lilleküla (Rakvere).

Lilleküla

Lilleküla Tallinna ja Kristiine raamis

Pindala: 5,46 [1] km²
Elanikke: 26051 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 43′ Ekoordinaadid: 59° 25′ N, 24° 43′ E
Lilleküla asumi kaart

Lilleküla on asum Tallinnas Kristiine linnaosas. Asum piirneb Pelgulinna, Kassisaba, Uue Maailma, Kitseküla, Tondi, Siili, Sääse, Kadaka, Mustjõe ja Merimetsa asumitega. Lilleküla pindala on 5,46 km² ja see on suurim asum Kristiine linnaosas ning pindalalt neljas asum Tallinnas Ülemistejärve, Sõjamäe ja Pääsküla järel.[1]

Lilleküla on saanud oma nime asumi lillenimega tänavate järgi. Asumi esimene tänav oli Kannikese tänav.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

17. sajandil jagati Pärnu maantee, Mustamäe tee, Tondi liivikute ning Endla ja Koskla tänavate vaheline ala 46 partselliks. Seda ala hakati kutsuma Christinenthaliks ehk Kristiine oruks ja hiljem Kristiine heinamaaks.[2]

Jõukamad linnakodanikud hakkasid 17. sajandi lõpul rajama praeguse Lilleküla asumi aladele suvemõisaid, millest suurem osa hävis Põhjasõja ajal (erandiks oli Löwenruh mõis). Pärast sõda hakati piirkonda ehitama uusi suvemõisaid, millest osa läksid kõrgemate vene ametnike kasutusse. Eestimaa asekuberneri Dietrich Patkuli kätte läks näiteks Linnu tee ja Mustamäe tee nurgal asunud suvemõis. Piirkonda ehitati kokku 6 suvemõisa: Annenhof, Cederhelm, Charlottenthal, Gertrudenlust, Marienhof ja Wittenhof. 19. sajandi algul hakati suvemõisatesse rajama tööstusettevõtteid, näiteks loodi sinna Christian Frese sitsivärvimise manufaktuur ja Friedrich Noltke äädika- ja salpeetrihappevabrik. Suvemõisaid kasutati hiljem ka lõbustusasutustena ning üürikorteritena.[2]

1870. aastal ehitati praeguse Lilleküla asumi territooriumist läbi Paldiski-Tallinna-Tosno raudtee. 1880. aastal loodi piirkonda Richard Mayeri keemiatehas, mille järgi hakati lähedalasuvat piirkonda kutsuma Mayeri heinamaaks. Lilleküla nimetus tuli kasutusele pärast 1920ndaid aastaid.[2]

Lilleküla oli tööstuse arendamiseks soodne piirkond, seega on asumi territooriumil tegutsenud palju erinevaid ettevõtteid. Erinevatel aegadel on Lillekülas tegutsenud kroomnahavabrik Union (hilisem Kommunaar), AS "Eesti Kunstsarve Tehased O. Kerson ja Ko", AS Savi ja T. Tillmanni keemiatööstus, tööstusettevõte Standard, tootmiskoondis Flora, valutehas Pioneer jm. 1961. aastal loodi Lillekülasse Tallinna Taksopark, mille kohal asub tänapäeval Kristiine Keskus.[2]

Kui 20. sajandi esimesel poolel ehitati Lillekülasse peamiselt kahekorruseliseid puitmaju, siis sajandi teisel poolel hakati asumisse rajama ka kõrghooneid – 1970ndatel aastatel hoonestati Mustamäe tee ja Keemia tänava vaheline ala 5- ja 9-korruseliste paneelmajadega.[2]

Õhuvaade Lilleküla asumile

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 26 051
2016 25 518
2015 24 939
2014 24 552
2013 23 875
2012 23 723
2011 23 512

Lilleküla asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 0-17-aastased asumi elanikkonnast 18–22% ja üle 68-aastased 10–19%.[5]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Lillekülas asuvad Kristiine Keskus, Eesti Riigiarhiiv ning Arvutimuuseum. Lilleküla asumi territooriumile jäävad Cederhelmi park, Charlottentali park, Löwenruh' park, Räägu park ja Otto Krameri aed.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Lilleküla asumis asuvad haridusasutused on Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Euroakadeemia, Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Lilleküla asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumis on kasutusel valdavalt lille- ja linnunimelised tänavanimed, jäädvustamist on leidnud ka piirkonna tööstuslik minevik.[2] Asumis on Algi tänav, Algi põik, Artelli tänav, Auli tänav, Endla tänav, Forelli tänav, Haigru tänav, Hane tänav, Hauka tänav, Humala tänav, Hüübi tänav, Kaarna tänav, Kajaka tänav, Kannikese tänav, Kasvu tänav, Kauri tänav, Keemia tänav, Kibuvitsa tänav, Kirsi tänav, Kiuru tänav, Koskla tänav, Kotka tänav, Kotkapoja tänav, Kuldnoka tänav, Kullerkupu tänav, Kulli tänav, Kure tänav, Kõrgepinge tänav, Käbliku tänav, Kännu tänav, Käo tänav, Käo põik, Lagle puiestee, Laki tänav, Leevikese tänav, Lehe tänav, Liblika tänav, Liimi tänav, Lille tänav, Linnu tee, Loo tänav, Luige tänav, Maasika tänav, Madara tänav, Marja tänav, Mehaanika tänav, Mehaanika põik, Meika tänav, Meleka tänav, Metalli tänav, Metsise tänav, Mineraali tänav, Mooni tänav, Mureli tänav, Mustamäe tee, Muti tänav, Mõtuse tänav, Nepi tänav, Nirgi tänav, Nõmme tee, Nõmme põik, Paldiski maantee, Pirni tänav, Püü tänav, Püü põik, Ronga tänav, Rästa tänav, Rästa põik, Räägu tänav, Seemne tänav, Siidisaba tänav, Sinika tänav, Spordi tänav, Sule tänav, Sõpruse puiestee, Sõstra tänav, Talviku tänav, Tedre tänav, Tedre põik, Tihase tänav, Tiiva tänav, Tulbi tänav, Tulika tänav, Tulika põik, Tuuliku tänav, Tüve tänav, Vaarika tänav, Varese tänav, Vindi tänav, Viu tänav, Vuti tänav, Võrse tänav, Välja tänav, Värvi tänav ja Ülase tänav.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016