Märtsipommitamine

Allikas: Vikipeedia

Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu õhuvägede poolt 1944. aastal Teise maailmasõja käigus.

Teise maailmasõja käigus 1944. aasta kevadel Eesti suunal pealetungi alustanud Punaarmee alustas pealetungioperatsiooni Eestile üle Peipsi järve Meerapalu-Jõepera dessantide ja Narva piirkonnas dessandiga Meriküla piirkonda, mis 45. rügemendi major Harald Riipalu pataljoni ja 20. eesti diviisi üksuste poolt hävitati Riigikülas, Vepskülas, Vaasal ja Siivertsis loodud sillapead ja 6. märtsiks 1944 oli Narva jõe läänekallas nõukogude vägedest puhastatud.

Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult.

Märtsipommitamine Narvas ja linna hävitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Märtsipommitamine Narvas

6.–7. märtsil 1944. aastal toimus Narva linnale õhurünnak, mille käigus NSV Liidu õhujõudude poolt läbiviidud pommitamise käigus hävitati enamik Läänemere barokipärli Narva vanalinna keskaegsetest ehitistest. Kui Tallinnas hukkusid pommitamise tagajärjel tsiviilisikud, siis Narvast kui rindelinnast olid inimesed evakueeritud juba alates 25. jaanuarist 1944. aastal.

1944. aasta märtsipommitamises hävinenud vaekoda Tallinnas Raekoja platsil. Vaekoja varemed lammutati lõplikult 1946. aastal

Märtsipommitamine Tallinnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Märtsipommitamine Tallinnas

Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi pommitamise tagajärjel hävis 8000 hoonet, väidetavalt kolmandik Eesti pealinnast ja ligi 50% selle elamispinnast[viide?]. Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Süttis Tallinna Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi.

Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Lasnamäel paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli üheksast lennukist olid sel hetkel stardivõimelised vaid viis. Ometi lasid Luftwaffwe hävitajad kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36–38 nõukogude pommitajat[viide?].

Nõukogude lennuväe poolt tsiviilobjektile teostatud pommitamise ajal hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu[1]. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.

Soomlaste karistusretk 9. märtsi öösel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähe teada fakt on, et soomlased võtsid 9. märtsi öösel ette kättemaksuretke, kui tuli info, et Nõukogude lennuvägi on Tallinna pommitamas. Kätte ei soovitud maksta Tallinna ründamise eest, vaid sama aasta veebruaris toimunud kolme Helsingi suurpommitamise eest. Soomlaste lennukid liitusid kahtlust äratamata Nõukogude pommitajatega, kes olid suundunud Leningradi lähistele tankima ja uut pommilaadungit võtma, ja kui Nõukogude lennukid olid maandumas või maandunud, avati tuli ja hävitati või muudeti lennuvõimetuks, ajaloolase Jaak Juske hinnagul u. 300 lennukist u. 240. Peale lennukite, hävitati ka palju lennuväljal olnud kütust. Ootamatust tulistamisest tekkinud paanika ja segadus võimaldasid soomlastel ohutult taanduda. Hulljulge rünnak kärpis tugevalt Tallinna pommitama naasnud pommitajate arvu. [2]

Märtsipommitamisest osavõtnud nõukogude väeosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1944. aasta märtsipommitamisest Eestis osalesid Leningradi rinde 13. Õhuarmee (ru), 276. pommituslennuväe diviisi 58. pommituslennukite polk(ru).

Eesti linnadele toimunud õhurünnakud aastatel 1941/1944[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuupäev, Linn, Kahjustused
  • Jaanuar 1942, Narva - Toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 25. jaanuar 1942, Narva - Toimus 3 rünnakut. Suuremad kahjustused hoonetel. Hukkus tsiviilisikuid.
  • 5. märts 1942, Narva - Surma said 8 tsiviilisikut.
  • 8. märts 1942, Narva - Toimus 2 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 11. märts 1942, Narva - Toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 15. märts 1942, Narva - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 3 - 14. mai 1942, Tallinn - Kahjustusi polnud.
  • 15 - 16. mai 1942, Tallinn - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 25. juuni 1942, Narva - Kannatada sai raudteesild.
  • 2. august 1942, Narva - Üks inimene sai surma ja neli haavata.
  • 6. august 1942, Narva Jõesuu - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 15 - 16 september 1942, Tallinn - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 5. oktoober 1942, Narva -Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 7. oktoober 1942, Narva - 7 tsiviilisikut said surma
  • 14. jaanuar 1943, Narva - Hävis 12 hoonet. 7 tsiviilisikut said surma
  • 27. jaanuar 1943, Tartu - 18 tsiviilisikut said surma, nende hulgas botaanik Theodor Lippmaa. Haavata said 13 inimest. Hävisid mitmed hooned.
  • 9- 10. veebruar 1943, Narva- Raudteejaamas saab pommitabamuse laskemoonarong.
  • 11. veebruar 1943, Narva - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 14 - 15 veebruar 1943, Tallinn - Hävis 117 hoonet. Umbes 20 tsiviilisikut said surma.
  • 21. veebruar 1943, Tallinn - Vigastada said 9 hoonet.
  • 22 - 23. veebruar 1943, Tallinn - 44 hoonet said vigastada.
  • 13. märts 1943, Narva - 10 tsiviilisikut said surma.
  • 16. märts 1943, Narva - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 20. märts 1943, Tallinn - 27 elamut said suuremaid vigastusi.
  • 22. märts 1943, Tallinn - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 23 - 24 märts 1943, Tallinn - Vigastada said 79 hoonet.
  • 24 - 25. märts 1943, Tallinn - Vigastada said 111 hoonet, 12 tsiviilisikut said surma ja 13 haavata.
  • 25 - 26. märts 1943, Tallinn -Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 25. märts 1943, Narva - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • ? aprill 1943, Tallinn - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 16. mai 1943, Narva - Kreenholmi piirkonnas said umbes 70 saksa sõjaväelast ja tsiviilisikut surma.
  • ? mai 1943, Tallinn - Toimus neli rünnakut üksteise järel. Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 13. juuni 1943, Narva - Hävisid Raekoda ja muuseumihoone, 6 tsiviilisikut said surma.
  • 18. juuni 1943, Narva - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 24. juuni 1943, Narva - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 31. juuli, 1. august 1943, Tallinn - Kannatada said 45 hoonet.
  • 16 - 17. august 1943, Tallinn - Kannatada said 5 hoonet.
  • 4 - 5. september 1943, Tallinn - Kannatada said 30 hoonet.
  • 1. veebruar 1944, Narva - Väiksemad kahjustused hoonetel.Evakueeriti 85% elanikest, ülejäänud elanikud evakueeriti järgmiste rünnakute ajal.
  • 26. veebruar 1944, Tartu - Suured purustused südalinnas, väiksemad kahjustused äärelinnas.
  • 1. märts 1944, Narva - Linnale heideti üle 200 lennukipommi.
  • 6. - 7. märts 1944, Narva - Pommitamine kestab 11 tundi järjest. Umbes 200 lennukit heidavad alla ca 3600 pommi. Linn hävis täielikult.
  • 7. - 8. märts 1944, Narva, Tapa j.t. - Rünnakud mitmele Eesti linnale, millest võtavad osa ca 490 pommitajat.
  • 8. märts 1944, Jõhvi - Väiksemad kahjustused hoonetel.
  • 9. - 10. märts 1944, Tallinn - Hävis ca 2800 hoonet, 2 teatrit, 2 kirikut, mitu muuseumi ja kinohoonet ning teisi ühiskondlikke hooneid. Hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest.
  • 17. - 19. märts 1944, Narva- Pommitati Narva varemeid.
  • 25. - 26. märts 1944, Tartu - Hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma.
  • 25. juuli 1944, Narva- Linn purustati täielikult.
  • 25. juuli 1944, Tallinn - Sadamas sai tabamuse kaubalaev Nordwind laskemoonaga ja läks põhja.
  • 20. september 1944, Tallinn - Rünnati sadamast lahkuvaid laevu.
  • 21. september 1944, Tallinn - Vigastada said hooned Viru tänaval ja Merepuiesteel.
  • 23. september 1944, Pärnu - Väiksemad kahjustused hoonetel[3].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Estonia 1940–1945. Tallinn 2005. lk 1052
  2. Kuidas soomlased Tallinna märtsipommitamise ajal kõige hullemast päästsid
  3. TERRORIRÜNNAKUD EESTI LINNADELE, Eesti Lennuväepoisid, LÄHIAJALUGU 1918 - 1946


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944. Koostanud Jüri Kivimäe ja Lea Kõiv. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised Nr.2. Tallinn 1997 ISBN 9985901495

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]