Saksa Riik

Allikas: Vikipeedia


Saksa Riik
Deutsches Reich
Flag of the German Empire.svg Wappen Deutsches Reich - Reichsadler 1889.svg
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Wappen Deutsches Reich (Weimarer Republik).svg
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Parteiadler der Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (1933–1945).png
Lipud Vapid
Map-deutsches-kaiserreich.png
18711919
Deutschesreich1939.png
1939
Riigikeel saksa
Pealinn Berliin
Riigipea Keiser
Pindala ?
Rahvaarv ?
Iseseisvus 18. jaanuar 1871
Rahaühik Saksa riigimark
Riigihümn Das Lied der Deutschen

Saksa Riik (saksa Deutsches Reich; 18711943) oli riik Kesk-Euroopas.

Riigipead[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa Riigi territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa Riik, 1892
Saksa Riik 1919–1937

Saksa Riiki liidetud, varem iseseisvad alad:

Kuningriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Suurhertsogiriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Hertsogiriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Vürstiriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Vabad hansalinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiterritooriumid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa Riigi väljakuulutamine Versailles's. Bismarck seisab maali keskel valges mundris.

Saksa keisririik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa keisririik.

18. jaanuaril 1871 kuulutati Wilhelm I poolt vallutatud ja Preisimaaga liidetud senini iseseisvatest Saksamaa väikeriigidest Versailles's välja Saksa Riik ja selle esimeseks keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I.

Aastatel 18841885 sai alguse Saksamaa koloniaalekspansioon, mille raames vallutati teiste suurriikide poolt veel koloniseerimata piirkondi Aafrikas ja Okeaanias. 1898. aastal omandati ka valdus Hiina aladel – Jiaozhou lahe piirkond keskusega Qingdaos.

Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks Pärsia lahe sadamatega, mis oleks võimaldanud tal hankida kiiremini toorainet ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. Alates 1888. aastast tehti BerliinİstanbulBagdadAl-Başrah' raudteeliini rajamiseks aktiivselt koostööd Türgi valitsusega. Niinimetatud Bagdadi raudteed ei jõutudki enne I maailmasõda lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaaga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.

I maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saksamaa Esimeses maailmasõjas.', Esimene maailmasõda

Saksamaa esialgsele edule Esimeses maailmasõjas järgnes sõjategevuse aluseks olnud Schlieffeni plaani nurjumine ja pikale veninud positsioonisõda. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni sotsiaaldemokraadid eesotsas Karl Liebknechti, Rosa Luxemburgi ja Clara Zetkiniga. Kieli mässuga algas 3. novembril 1918 Novembrirevolutsioon.

Novembrirevolutsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Novembrirevolutsioon.

Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksa Riik alla Compiègne'i vaherahule. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda riigisiseste probleemide lahendamisele. 1919. aasta alguses likvideeriti sotsialistide poolt välja kuulutatud Müncheni Nõukogude Vabariik ja Bremeni Nõukogude Vabariik.

28. juunil 1919 sõlmiti Saksa Riigile kahjulik Versailles' rahu.

Weimari vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Weimari vabariik.', Preisimaa Vaba Riik‎

Augustis 1919 kehtestati Saksamaal vabariik, valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntud ka kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni Teise maailmasõja lõpuni Saksa Riik (Deutsches Reich) ja Suursaksa Riik (Großdeutsches Reich 1943–1945).

1932 valiti uuesti presidendiks Paul von Hindenburg. 30. jaanuaril 1933 nimetati riigikantsleriks Adolf Hitler. 27. veebruaril 1933 pandi Riigipäevahoone põlema. Hitleri pealekäimisel andis president Paul von Hindenburg välja Riigipäevahoone süütamise dekreedi, mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid Riigipäeva valimised natsipartei positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri, Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga, juhatas Hitler nüüd nappi enamust Riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat läbi viia.

Uus Riigipäev avati 21. märtsil 1933 Potsdami Garnisonikirikus president Paul von Hindenburgi kohalolekul, kes oli ammu vajunud seniilsusesse. Propagandaga täidetud kohtumisel Hitleri ja NSDAP-ga tähistati "vana Preisimaa abielu noore Saksamaaga", et võita enda poole Preisi monarhistid, konservatiivid ja rahvuslased ning meelitada nad hääletama Võimuakti poolt. Akt läks läbi 23. märtsil 1933, andes Hitlerile seaduslikult diktaatorivõimu.

II maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saksamaa Teises maailmasõjas.', Kolmas Riik‎

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksa Riik mittekallaletungilepingu. Saksa Riigi kallaletungiga Poolale 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda.

3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks ("Kummaline sõda"). Saksa Riik okupeeris 19381941 14 riiki, sealhulgas Taani, Norra, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Kreeka, Jugoslaavia, Läti ning Eesti.

2. veebruaril 1943 lõppes Stalingradi lahing, mis oli II maailmasõja pöördepunkt. Okupeeritud riikides tugevnes vastupanuliikumine. Saksamaal aktiviseerus natsismivastaste rühmade tegevus.

26. juunil 1943 nimetati Saksa Riik ümber Suursaksa Riigiks (Großdeutsches Reich).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]