Jõhvi

Allikas: Vikipeedia
Jõhvi

Pindala: 7,6 km²
Elanikke: 10 525 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 2270
Koordinaadid: 59° 21′ N, 27° 25′ Ekoordinaadid: 59° 21′ N, 27° 25′ E
Jõhvi (Eesti)
Jõhvi

Jõhvi on Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas asuv vallasisene linn, kus asub nii Jõhvi valla kui ka Ida-Viru maakonna halduskeskus.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanikke oli 1999. aasta 1. jaanuari seisuga 12 922. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 12 112, kellest venelasi oli 6482 ja eestlasi 4022. Aastal 2003 oli elanikke 11 743. Aastal 2005 oli elanikke 11 533. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 10 775, neist eestlasi 3718.[2]

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõhvi linn asub Kirde-Eesti lavamaal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmateated Jõhvi küla (Gevi, hiljem Jewe) kohta pärinevad aastast 1241 Taani hindamisraamatust. Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.

Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.

Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast. Jõhvit kihelkonnakeskusena mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.

Esimene kirik hävis 1367. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega kindluskirik.

Jõhvi kirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse ja Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.

Aastal 1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanikuks oli Narva ordufoogt.

Aastal 1543 mainitakse Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.

1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati venelaste poolt 3. veebruaril 1558 pärast teist rünnakut. Kirik rööviti paljaks ja põletati, inimesed tapeti ja kihelkond laastati.

1581 vallutasid Jõhvi rootslased, kes viisid sisse Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas oma territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.

Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud TallinnPeterburi postimaantee lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis postijaam.

1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed.

Aastal 1852 avas pastor F.F. Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, mis tegutses 1883. aastani.

1865. aastal korraldati Jõhvis kihelkonna laulupidu.

1866. aastal moodustati Jõhvi vald.

Aastal 1918 mõrvasid bolševikud luteri kiriku õpetaja Carl Hesse.

Aastal 1949 rajati linna lääneossa põlevkivikaevandus "Kaevandus nr. 2", mis likvideeriti 1971.

Haldusajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõhvi asukoht maakonnas ja vallas
Jõhvi keskväljak ja administratiivhoone
Jõhvi kohtumaja

Aastal 1917 sai Jõhvi aleviks ning 1938. aastal sai ta kolmanda astme linnaks. Aastatel 19491950 oli linn Jõhvi maakonna keskus.

1. oktoober 1950 Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati Jõhvi rajoon. Maakondliku alluvusega linn Jõhvi muudeti rajoonilise alluvusega linnaks. Rajooni keskuseks jäi Jõhvi linn

Aastal 1960 liideti linn Kohtla-Järvega. 1977. aastani asus Jõhvis Kohtla-Järve linna ja rajooni keskus.

Linnastaatuse sai Jõhvi tagasi 1991. aastal linnakodanikest moodustatud Jõhvi taastava kogu tegutsemise tulemusel.

2005. aastal ühinesid Jõhvi linn ja Jõhvi vald Jõhvi vallaks, Jõhvi linnast sai vallasisene linn.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrreldes naabruses oleva Kohtla-Järve linnaga on Jõhvi tööstuslik panus väike: 15 suuremas ettevõttes töötab u 1000 töötajat ja töötleva tööstuse toodangu müük oli 2006. aastal umbes 0,6 mld krooni. Tähtsaimaks tööstusharuks on toiduainetetööstus — Maag Piimatööstus, AS Järle, Viru Joogid, Maadlex OÜ jt, müük kokku 0,3 mld krooni. Tähtis ettevõte on EP Mäetehnika — remondi- ja metallitööstus.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõhvi Gümnaasium

Jõhvis asuvad ning tegutsevad Jõhvi Gümnaasium ja Jõhvi Vene Gümnaasium.[3] Loomisel on uus riigigümnaasium, mis alustab õppetööga 1. septembril 2015.[4]

Kutsehariduse omandamiseks on Jõhvis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Linnas tegutsevad muusikakool, kunstikool, spordikool, noortemaja ja Ida-Virumaa Keeltekeskus.

2012. aastani asus Jõhvis Mainori Jõhvi õppekeskus, kus sai omandada kõrgharidust nii eesti kui vene keeles. Jõhvis on asunud veel Jõhvi Kutsekeskkool ja Eesti Mäehariduskeskus, mis ühendati 2003. aastal Jõhvi Ametikooliks. Viimane omakorda on 2005. aastast Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse koosseisus.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõhvi kontserdimaja

Jõhvi kultuurikeskus avati 1978. aasta sügisel ja kuulus esialgu "Eesti Põlevkivile". Linn sai kultuurikeskuse omanikuks 1994. aasta augustis. Hoone renoveeriti 2004. 2005. aasta sügisel valmis samale kohale uus Jõhvi kontserdimaja. Uues kontserdimajas on 900-kohaline saal, lisaks kino, kammersaal, näitusesaalid ja muusikakool. See pakub Ida-Virumaa parimaid võimalusi teatrietenduste, kontsertide, näituste, esitluste ja messide korraldamiseks. Siin asub ka Eesti Kunstimuuseumi filiaal, sisuliselt näitusesaal-galerii.

Jõhvis tegutseb kaks kutselist lasteteatrit: lasteteater "Tuuleveski" ning nukuteater "Lepatriinu", üks harrastusteatritrupp ning mitmed koolinoorte teatriringid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]