Arutelu:Tallinn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tekstid mujalt[muuda lähteteksti]

Milliseid paberentsüklopeediaid võib siinsete tekstide aluseks kasutada? Mil määral? kindlasti mitte sõna-sõnalt? avjoska 7. juuli 2006, kell 08.15 (UTC)

Kui entsüklopeedia on ilmunud üle 70 aasta tagasi ja artikkel on anonüümne, siis võib piiranguteta kasutada. Sama juhul, kui autor on üle 70 aasta surnud. (Muidugi ei kõlba nii vanad allikas üldjuhul sõnasõnaliseks kopeerimiseks. Kui seda siiski tehakse, tuleb aliikas ära märkida.) Muudel juhtudel võib küll kasutada faktilist materjali, kuid sõnastus ja ülesehitus ei tohi kokku langeda. Andres 7. juuli 2006, kell 11.36 (UTC)

Äkki peaks siin ka thumbnaile kasutama. Pildid on küll ilusad, kuid esmapilgul tundub, nagu artikkel koosneks ainult piltidest. -- Egon 13:35, 18 Feb 2004 (UTC)

Kui teksti tuleb juurde, siis see mulje kaob. Andres 13:38, 18 Feb 2004 (UTC)

Kaart asub väga imeliku koha peal - vb ekraaniresos probla - aga ikkagi - Ahsoous 17:52, 2 august 2005 (UTC)

Ei tea, mul näitab normaalselt. --Lulu 18:23, 2 august 2005 (UTC)
Nu ma asun hetkel ekraani 600x800 juures - Ahsoous 19:10, 2 august 2005 (UTC)

Vappidest niipalju, et vähemalt ühe artikli piires võiks ühte joont ajada, kui hõbedane, siis peaks ka täisvapp olema teist tooni, kui täisvapp jätta selline nagu ta on siis tuleb valge ristiga vapp tagasi panna (heraldikas hõbe ja valge on üks ja sama metall) Ah ja muide Tallinna väike vapp ja Harjumaa vapp on üks ja sama (ka Harjumaa oma on ametlikult hõbedase, mitte valge ristiga) - Ahsoous 20:32, 2 august 2005 (UTC)

Elanike arv[muuda lähteteksti]

2005. aasta 1. detsembri seisuga on Tallinnas 403 558 registreeritud elanikku. Andres 3. jaanuar 2006, kell 20.58 (UTC)

elanikke = 403 505 (1.01.2006) Andres 12. aprill 2006, kell 16.40 (UTC)
399 056 (1.04.2006) Andres 2. mai 2006, kell 12.57 (UTC)
elanikke = 399 542 (1.05.2006) Andres 5. juuni 2006, kell 11.51 (UTC)
elanikke = 400 320 (01.06.2006) Andres 3. september 2006, kell 09:57 (UTC)
elanikke = 400 998 (01.09.2006) Andres 3. oktoober 2006, kell 21:54 (UTC)
elanikke = 401 217 (01.11.2006) Andres 6. detsember 2006, kell 18:32 (UTC)
elanikke = 401 140 (01.12.2006) Andres 2. jaanuar 2007, kell 20:55 (UTC)
399 604 (01.03.2007) Andres 19. aprill 2007, kell 07:03 (UTC)
Hiljuti käis lehtedest läbi, et Tallinna elanike arv ületas jälle 400 000 piiri. Andres 19. aprill 2007, kell 07:03 (UTC)
399 860 (01.04.2007) Andres 25. aprill 2007, kell 15:59 (UTC)
elanikke = 400 485 (1.07.2007) Andres 4. august 2007, kell 15:53 (UTC)
400 797 (1.08.2007) Andres 28. september 2007, kell 11:06 (UTC)
elanikke = 400 911 (1.09.2007) Andres 4. oktoober 2007, kell 08:51 (UTC)
401 731 (1.02.2008) Andres 7. märts 2008, kell 06:19 (UTC)
elanikke = 401 996 (1.03.2008) Andres 2. aprill 2008, kell 06:09 (UTC)
elanikke = 402 335 (1.04.2008) Andres 3. mai 2008, kell 20:03 (UTC)
elanikke = 402 798 (1.06.2008) Andres 6. juuli 2008, kell 10:25 (UTC)
elanikke = 403 615 (1.10.2008) Andres 5. november 2008, kell 14:24 (UTC)
elanikke = 403 770 (1.11.2008) Andres 2. detsember 2008, kell 17:27 (UTC)
elanikke = 404 728 (1.5.2009)
elanikke = 404 859 (1.6.2009) Andres 6. august 2009, kell 11:52 (UTC)
elanikke = 405 243 (1.8.2009) Andres 3. oktoober 2009, kell 11:39 (UTC)
elanikke = 405 867 (1.10.2009) Andres 4. november 2009, kell 17:41 (UTC)
elanikke = 406 341 (1.11.2009) Taivo 1. detsember 2009, kell 14:48 (UTC)
elanikke = 406 573 (1.12.2009) Taivo 4. jaanuar 2010, kell 19:19 (UTC)
elanikke = 407 049 (1.2.2010) Taivo 2. märts 2010, kell 21:37 (UTC)
elanikke = 407 951 (1.3.2010) Andres 8. aprill 2010, kell 22:40 (EEST)
elanikke = 408 831 (1.4.2010) Andres 3. mai 2010, kell 16:37 (EEST)
elanikke = 410 050 (1.6.2010) --Epp 11. juuli 2010, kell 02:01 (EEST)
elanikke = 410 177 (1.7.2010) Andres 2. september 2010, kell 14:41 (EEST)
elanikke = 411 196 (1.9.2010) Andres 1. oktoober 2010, kell 22:19 (EEST)
elanikke = 411 880 (1.10.2010) Taivo 2. november 2010, kell 14:42 (EET)
elanikke = 411 902 (1.11.2010) Andres 2. detsember 2010, kell 14:31 (EET)
elanikke = 412 341 (1.12.2010) Taivo 4. jaanuar 2011, kell 15:21 (EET)
elanikke = 414 752 (1.10.2011) Taivo 4. jaanuar 2011, kell 15:21 (EET)

Elanike arvud tuleks artikli ajaloost koguda ja tabelisse panna. Andres (arutelu) 10. juuni 2017, kell 04:25 (EEST)


4. septembril 2003 oli siin niisugune tekst, millest suur osa on ka praegu säilinud. See tekst on võetud põhiliselt ENEKE-sest. Palun võrrelge.

Tallinn on Eesti pealinn. Tallinnas oli 2000. a. 400 400 elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km2 suuruse maa-ala Tallinna lahe lõunarannikul. Linna piires paiknevad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

Tallinna vanalinn koosneb läänepoolsest paesel kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb kunagiste linnakindlustuste ja vallikraavide kohale rajatud parkide ja puiesteede vöönd.

Kesklinnast läänekaartes asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi linnaosa, neist kaugemal samanimelistel poolsaartel Paljassaare ja Kopli, Harku järve ääres Väike-Õismäe ning kunagise Kadaka küla maal Mustamäe linnaosa. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinnaosa, kus eristatakse Rahumäed, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt. paikkondi.

Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna kauneimaid parke Kadriorg. Paekalda peal on Ülemiste ja Lasnamäe linnaosa. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita linnaosa, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aianduspiirkonnaga.

Ajalugu

Eestlased rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvan'iks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindanise'ks. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Siis ehitati kivilinnus ja võõramaalased hakkasid seda Revala maakonna järgi nimetama Reval'iks. Umbes samal ajal tuli käibele ka praegune eestikeelne nimi Tallinn (tähendab Taani linna).

Toompea jalamile tekkinud linn sai 1248 linnaõiguse ja arenes Hansa Liidu liikmena üheks Läänemere suurimaks kaubalinnaks: 16. sajandi keskel oli seal arvatavasti 7000-8000 elanikku. Kuigi Tallinn allus 1238-1346 Taani kuningale ja 1346-1561 Liivi ordumeistrile, toimis ta tegelikult iseseisvana. 1561-1710 kuulus Tallinn Rootsi riiki ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale.

Vene võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangulinn. Kaubandus kahanes algul Peterburi tähtsuse kasvades, kuid hakkas 19. sajandi II poolel taastuma. Seda soodustas 1870 avatud Balti raudtee. Ehitati vabrikuid. Elanike arv suurenes: 1820. a. oli see 13 000, 1881. a. 45 900, 1897. a. 58 800 ja 1917. a. 159 200. Pealinn on Tallinn 1918. a-st.

1930. a-il oli seal 140 000 elanikku. 1940. a. liideti Tallinnaga Nõmme (oli a-st 1926 olnud omaette linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 uue Lasnamäe linnaosa ehitamist.

Tallinna arhitektuurimälestised

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann. All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna väärtuslikem gooti stiilis hoonestus. Säilinud on Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. 19. sajandil ehitati palju keskaegsete elamute fassaade klassitsistlikuks. Renessanss-stiili esindab näiteks Mustpeade Vennaskonna hoone fassaad, barokkstiili Kadrioru loss.

20. sajandi algusest väärivad tähelepanu rahvusromantilised elamud (arhitekt Karl Burman) ja muud ehitised, näiteks Eesti Draamateater. 1930. aastatel ehitati funktsionalistlikku stiili esindushooneid, elamuid ja koolimaju (Herbert Johanson, Edgar-Johan Kuusik, Elmar Lohk ja teised).

Andres 24. märts 2006, kell 03.44 (UTC)


Vanalinna ümbritseb kunagiste linnakindlustuste ja vallikraavide kohale rajatud parkide ja puiesteede vöönd.

See on asendatud. Andres 7. juuli 2006, kell 08.07 (UTC)

Kaubandus kahanes algul Peterburi tähtsuse kasvades, kuid hakkas 19. sajandi II poolel taastuma. Seda soodustas 1870 avatud Balti raudtee. Ehitati vabrikuid.

Välja jäetud. Andres 7. juuli 2006, kell 08.12 (UTC)

Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus.

See ei kehti vist kogu perioodi kohta. Andres 7. juuli 2006, kell 08.14 (UTC)

Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus.

Siin oli enne "väärtuslikem". Praeguse teksti järgi tuleb välja "kogu". Kas see on õige? Andres 7. juuli 2006, kell 11.31 (UTC)

Kas Pirita klooster asus Tallinna territooriumil? Andres 7. juuli 2006, kell 11.40 (UTC)


Kui ma ei eksi, siis oli ka arhitektuurimälestiste osa algselt kuskilt kopeeritud. Andres 7. juuli 2006, kell 12.00 (UTC)

Lõik postmodernismist vanalinnast ei sobi minu meelest hästi arhitektuurimälestiste alajaotusse. Aga sellega seoses tuleks vist mainida ka kaubamaja Viru tänavas. Andres 7. juuli 2006, kell 12.00 (UTC)


Välja jäetud: Andres 7. juuli 2006, kell 12.02 (UTC)

20. sajandi algusest väärivad tähelepanu rahvusromantilised elamud (arhitekt Karl Burman) ja muud ehitised, näiteks Eesti Draamateater. 1930. aastatel ehitati funktsionalistlikku stiili esindushooneid, elamuid ja koolimaju (Herbert Johanson, Edgar-Johan Kuusik, Elmar Lohk ja teised).


Üks versioon Tallinna nime päritolu kohta on, et ta tuleneb sõnast "talina": "käisin talinas", st asju ajamas. Andres 7. juuli 2006, kell 12.04 (UTC)


Mulle tundub, et autoriõiguste rikkumisest ei ole ikka veel lahti saadud. Andres 7. juuli 2006, kell 12.09 (UTC)


Ehk saab seda infot kuidagi kasutada: 1991.-2006 on Tallinna tagamaale rajatud 171 uusasumit 3421 elamuga, millest 89% on ühepereelamud. Kokku elab vaadeldud uusasumites üle 17 500 inimese. infoallikas avjoska 3. august 2006, kell 15:49 (UTC)


Kuhu lähevad sellised asjad nagu Harjumägi, Lollide mägi, Hirvepark, Tammsaare park jne jne ? avjoska 23. august 2006, kell 18:11 (UTC)

Tallinna haljasalade loend. Andres 23. august 2006, kell 18:20 (UTC)

Image request[muuda lähteteksti]

Hi guys, sorry, I don't speak eesti well. Can anybody write about Tallinn trams? Got any GFDL-compatible photos? Thanks in advance. --85.140.97.29 26. oktoober 2006, kell 06:06 (UTC)

Rahvuslik koosseis[muuda lähteteksti]

Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2005 Tallinna elanikest 54,6% eestlased, 36,7% venelased, 3,6% ukrainlased ja 5,1% teistest rahvustest. asendatud 2006. aasta andmetega. --Metsavend 18. aprill 2007, kell 11:05 (UTC)

Elanike arv III[muuda lähteteksti]

Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal 179 000. EE andmed on sellised: 1881 - 50500, 1897 - 64600, 1922 - 122400. Kust siinsed andmed pärinevad? --Metsavend 13. oktoober 2007, kell 17:32 (UTC)

Algtekst oli ENEKE-sest, võib-olla siis sealt. Andres 14. oktoober 2007, kell 03:47 (UTC)

Tõstsin välja järgmise lõigu:

===August 2007=== [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel elas 1. septembri seisuga Tallinnas 400 911 inimest. Augustis registreeriti Tallinnas 546 sündi ja 414 surma. Augusti jooksul kasvas Tallinna ametlike elanike arv 114 inimese võrra. Tallinna asus elama 78 inimest rohkem kui Tallinnast lahkus.

Kas seda ei peaks üldse olema või peaks see olema kuskil mujal või teistsugusel kujul? Andres 3. detsember 2007, kell 13:33 (UTC)
Siin artiklis tundub see kohatu. Selline statistiline info võiks olla tabelina eraldi artiklis (nt Tallinna rahvastik või Tallinna rahvaarvu muutumine). --Metsavend 3. detsember 2007, kell 14:29 (UTC)
Kas selline info on kuskil süstematiseerituna saadaval? Andres 3. detsember 2007, kell 14:34 (UTC)
Ma pole kindel, aga võib-olla ajaleht Pealinn avaldab neid andmeid. --Metsavend 3. detsember 2007, kell 14:43 (UTC)
Siis me peame nad ise kokku koguma, ja peaks olema koht, kus seda saab teha. Andres 3. detsember 2007, kell 17:11 (UTC)

Ajaloo osa lõpus on heast peast fragment Tallinna ajaloolistest asumitest. Andres 21. november 2008, kell 18:52 (UTC)

Vapp[muuda lähteteksti]

Mis vahe on täisvapil ja suurel vapil. Artiklist Tallinna vapp see ei selgu.--WooteleF 3. jaanuar 2009, kell 22:56 (UTC)

Selgub küll, seal on lihtsalt üks alapealkiri puudu. Suur vapp on kujutatud siin. Andres 3. jaanuar 2009, kell 23:05 (UTC)

Tallinna juhtimine ja haldusorganid[muuda lähteteksti]

See peatükk tuleb korrastada. Praegune tekst on seal küllaltki juhuslik.--WooteleF 3. jaanuar 2009, kell 23:11 (UTC)


(vene keeles Ревелѣ, saksa keeles Rewal, )

Võtsin välja, sest niimoodi see algusesse ei sobi. Saksakeelne on ka vale. Andres 20. veebruar 2009, kell 06:52 (UTC)

Aga kuhu siis sobib? saksa keeles Reval, ladina keeles Revalia, vene keeles Kolõvan (hiljem Revel, Ревелѣ) NOSSER 22. veebruar 2009, kell 20:29 (UTC)

Vene keeles on Колывань ja Ревель. Minu meelest võiks teha eraldi alajaotuse Tallinna nimest ning seal rääkida ka võõrkeelsetest nimedest. Andres 22. veebruar 2009, kell 21:15 (UTC)

Lenini orden[muuda lähteteksti]

1970. aastal omistati Tallinna linnale Lenini orden. Kas, kus ja kuidas seda peaks märkima? --kanakukk 15. märts 2009, kell 10:46 (UTC).

Peaks märkima küll, aga ma ei tea, kuidas. Andres 15. märts 2009, kell 12:36 (UTC)
Ajaloo peatükis.--WooteleF 25. aprill 2009, kell 12:30 (UTC)

Tallinna ajalugu[muuda lähteteksti]

Elanikke ajaloos[muuda lähteteksti]

Artiklis praegu seisab "1917. aastal 179 000". Kas see ei ole viga? Võiks olla pigem ehk 79 000. --Mmh 25. aprill 2009, kell 15:51 (UTC)

Elanike arvu tabeliga see ei paista klappivat. Andres 25. aprill 2009, kell 15:56 (UTC)
Siin on öeldud, et 1917. aastal oli elanikke ligi 160 000. Andres 25. aprill 2009, kell 16:02 (UTC)
See tundub juba tõenäolisem. Kui siis elanikkond jälle sõja tõttu kolmandiku võrra vähenes, võiks 1925. olla neid 120 000, nagu kirjutatud. --Mmh 26. aprill 2009, kell 13:18 (UTC)
Kas tsaariajal oli Nõmme Tallinna osa? Kas hilisemal ajal loeti Nõmme linna rahvast eraldi? suwa 26. aprill 2009, kell 16:45 (UTC)
Nõmme liideti Tallinnaga 1940. Tsaariajal oli Nõmme maapiirkond. Praegune Nõmme asum oli tsaariajal Jälgimäe rüütlimõisa, hiljem Saue valla territooriumil. Aastast 1917 oli Nõmme eraldi alev, aastast 1924 linn. Aastal 1921 Nõmme territooriumi laiendati.
Statistikat tehakse praegu kindlasti Nõmme linnaosa kohta. Andres 26. aprill 2009, kell 17:41 (UTC)

Vaata artiklit Nõmme ja selle esimest välislinki artiklile Nõmme ajaloost. Andres 26. aprill 2009, kell 17:42 (UTC)


Kas kuskil on näha elanike arvud kuude kaupa?

Peale tabeli peaks elanike arvu uuendama ka artikli alguses. Andres 5. juuni 2009, kell 20:13 (UTC)


Lasnamäe jms pildid on pandud arhitektuurimälestiste alajaotusse, kuhu nad ei sobi. Andres 15. oktoober 2009, kell 22:01 (UTC)


Kuidas arvad, kui parandad seda, sest mul jääb hetkel wikiteadmistest ja -oskustest puudu? René Kedus 16. oktoober 2009, kell 1:05 (UTC)

Kui keegi minust ette ei jõua, siis parandan hiljem. Praegu lähen magama. Andres 15. oktoober 2009, kell 22:07 (UTC)
Paigutasin ümber. Andres 16. oktoober 2009, kell 07:31 (UTC)

Palun ärge kasutage "vaata ka"-malli mujal kui alajaotuste pealkirjade all. Andres 16. oktoober 2009, kell 07:31 (UTC)


Visioonikonverentsist ei peaks siin nii pikalt jttu tegema. --Epp 16. november 2009, kell 18:58 (UTC)

Visioonikonverentsile ja moenädalale peaks siin ainult link "Vaata ka" osas olema, sest info nende kohta tegelikult siia artiklisse ei sobi (ehk: luua eraldi artiklid ja see jutt siit minema). Ivo 16. november 2009, kell 19:01 (UTC)
Just minu mõte. Tehke ära, muidu teen ise. Taivo 16. november 2009, kell 19:45 (UTC)

Tallinna vallutamine jamaika vägede poolt?[muuda lähteteksti]

Et sattusin mõni päev tagasi Vana Tallinna kodulehekülje maitsejaht alla ning seal on kolmas küsimus selline: Kindlasti mäletad ajalootundidest Tallinna vallutamist Jamaika vägede poolt 17. sajandil. Millise olulise muutuse tõi see kaasa linlaste elus?

Eesti keelde tekkis verb „jamama“. Vana Tallinna jõgi omandas kariibi rummi meelad maitsenüansid. Regilaulust sai reggae-laul.

Mul lihtsalt tekkis enda vanamehega väga kerge sõnelus selle üle. Mina oleks kah nagu enne seda kuulnud, aga kas see on tõsi või on see lihtsalt lihtsalt õllelaua jutt mida rääkitakse juua täis peaga? Kui see tõsi on siis võiks selle kindlasti muidugi Vikisse sisse kanda.

Ette tänades Lembit.

Link: http://www.vanatallinn.eu/kampaania/index.php?pg=11

See on väljamõeldis.--WooteleF 8. aprill 2010, kell 22:43 (EEST)

Minu meelest tuleks sõpruslinn Dartfordi puhul kasutada Suurbritania nime ja lippu. Andres 5. august 2010, kell 00:40 (EEST)

Kas Szolnok ei ole enam Tallinna sõpruslinn? Või pole olnudki? Andres 5. august 2010, kell 00:42 (EEST)

Kodakondsuse statistika[muuda lähteteksti]

Äkki võiks peatükis "Rahvastik" esitada ka andmed Tallinna elanikkonna koosseisu kohta kodakondsuse järgi? Vastav statistika on ju olemas (avaldatud kogumikus "Tallinn arvudes 2009-2010"). Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2010 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 76,8 %, määratlemata kodakondsusega isikuid 11,8 %, Venemaa kodanikke 8,6 %, Ukraina kodanikke 0,8 %, Soome kodanikke 0,3 %, Valgevene kodanikke 0,2 %, Leedu kodanikke 0,2 %, Läti kodanikke 0,2 %, Rootsi kodanike 0,1 %, teiste riikide kodanikke 0,8 %, 0,1 % andmed puuduvad.

Võid sisse panna. Andres 12. september 2010, kell 10:19 (EEST)

Rahvuslik koosseis 1918 ja 1922[muuda lähteteksti]

Tabelis "rahvuslik kooseis" on üks viga. 1918. ja 1922. aasta andmed on omavahel segi aetud. Tegelikult oli 1918. aastal Tallinnas 105789 elanikku ja 1922. aastal 122421. Ja lisaks toimus ju veel ka 1934. aasta rahvaloendus. Miks 1934. aasta rahvaloenduse tulemused tabelist puuduvad?

Oled teretulnud parandama ja täiendama. Keegi pole siin rahvastikuandmetega süstemaatiliselt tegelnud. Andres 12. september 2010, kell 10:19 (EEST)

Mitteametlikud sümbolid tuleks linkida. Andres 21. september 2010, kell 11:38 (EEST)


Arvan, et "tänase seisuga" ei maksa kirjutada, kuigi see on tõesti tänane seis. Andres 1. oktoober 2010, kell 22:20 (EEST)


Siit kustutati kaks lõiku Tallinna rae kohta. Andres 28. jaanuar 2011, kell 05:19 (EET)


Miks elanike arvu juures ei või olla viidet? Andres 7. oktoober 2011, kell 12:32 (EEST)

Loomulikult võib, aga see viide ei tohi vale olla. --Metsavend 7. oktoober 2011, kell 12:43 (EEST)

IPA for Tallinn[muuda lähteteksti]

What is the correct IPA for the Estonian pronunciation of Tallinn? --Espoo 25. november 2011, kell 22:21 (EET)

Tallinn vene keeles[muuda lähteteksti]

Minu meelest ei peaks olema alguses kirjas, kuidas on Tallinn vene keeles, eriti kuna seal on ka mitu traditsiooni, ühe ja kahe n-ga. Ja Kolõvan peaks olema üldse ajaloo sektsioonis.--Morel (arutelu) 17. juuli 2013, kell 11:11 (EEST)

Tee siis ümber. Andres (arutelu) 17. juuli 2013, kell 11:45 (EEST)
Ma võtsin praegu artikli esimesest reast ära selle: (vene Таллин (Колывань)).--Morel (arutelu) 17. juuli 2013, kell 11:49 (EEST)
Sellist traditsiooni, et kahe n-iga vene keeles olla ei saa, sest see on vene keele reeglistiku vastane. -- Ahsoous (arutelu) 17. juuli 2013, kell 15:25 (EEST)
See ei tähenda, et ei oleks kahe n-ga kasutatud. Eelkõige Eestis ilmunud venekeelsetes väljaannetes. Nii et traditsioon on olemas. Ma ei väida, et see vastaks vene ortograafiareeglitele, mis on kuskil kõrgemal pool kehtestatud.--Morel (arutelu) 17. juuli 2013, kell 15:54 (EEST)
Milliste reeglite vastu see käib? Ma olen kuulnud küll, et üks n on reeglite tõttu, aga arvan, et tegu on ikkagi traditsiooniga. Andres (arutelu) 17. juuli 2013, kell 16:03 (EEST)
Reegel oleks minu teades just vastupidine (vene keel transkriptsioonis ikka säilitab toppelthäälikuid, kuigi neid ei loeta, õppisime koolis), aga just Tallinna nähti küllalt vene oma, et nimi ebareeglipäraselt venestada. (Pealegi, kui juba traditsioon, peaks Ревель kirjutama. ;-)) --Mmh (arutelu) 17. juuli 2013, kell 16:29 (EEST)
Kanäe, vene Vikipeedia väidab: 7 декабря 1988 года на сессии Верховного Совета Эстонской ССР, была принята поправка к русскому тексту Конституции ЭССР, согласно которой название города стало писаться с двумя «нн» (Таллинн). Эта реформа объяснялась стремлением привести русское написание в соответствие с эстонским. Aga siis: Распоряжением Администрации Президента Российской Федерации от 17 августа 1995 года № 1495 «О написании названий государств-бывших республик СССР и их столиц» было установлено следующее написание названия города: Таллин. Соответственно, этот же вариант написания установлен Росреестром (Роскартографией). --Mmh (arutelu) 17. juuli 2013, kell 16:34 (EEST)

Sõpruslinnad[muuda lähteteksti]

Sõpruslinnade lõik on kahtlane. Eemaldasin sealt Białystoki, Gdański ja Gdynia, mille kohta ma kinnitust ei leidnud. Tallinna kodulehelt ma sõpruslinnade loendit ei leidnud. Äkki kellelgi on selline loend. Vastasel juhul võib teha infopäringu linna välissuhete osakonda. --Metsavend 21. august 2013, kell 15:08 (EEST)

Tallinn kui talilinn?[muuda lähteteksti]

Originaaluurimus? Andres (arutelu) 29. oktoober 2013, kell 10:22 (EET)


Sellist eksitavat resümeed ei tohi jätta. --Epp 18. jaanuar 2014, kell 16:23 (EET)


Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastal.

Kas nii saab öelda? Minu meelest ikka "aastaks". Andres (arutelu) 6. märts 2014, kell 18:46 (EET)

Elanike arv jälle[muuda lähteteksti]

Infokastis muudeti elanike arvu, aga viide on vale (ei olnud vist õige ka eelmise arvu kohta). Hetkel on arv vastavalt rahvastikuregistrile, aga minu arvates ei peaks infokastis olema registri number, vaid tegelikku elanike arvu paremini iseloomustavad andmed. Ah? Adeliine 8. mai 2014, kell 16:20 (EEST)

Just, kas keegi jälgib neid muudatusi? --Epp 10. juuni 2014, kell 22:00 (EEST)

Tallinn kui omavalitsusüksus[muuda lähteteksti]

ruwiki-s on tehtud iw-deta artikkel ru:Таллин (муниципалитет). V-o peaks ka meil tegema?--Bioneer1 (arutelu) 11. august 2014, kell 12:14 (EEST)

Eestlaste osakaal Tallinna asumites[muuda lähteteksti]

Hiljuti ilmus statistikakogumik "Tallinn arvudes 2014" (http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2014-3). Seal oli avaldatud tabel eestlaste osakaalu kohta Tallinna asumites Rahvastikuregistri andmetel (seisuga 01.01.2014). Pidasin seda huvitavaks ja oluliseks ning lisasin need andmed 23. augustil Tallinna asumite artiklitesse. Hiljem tekkisid mul aga nende andmete suhtes kahtlused. Juba see arvutamise metoodika oli kahtlane (tabeli juures on kirjas, et "Ainult linnaosa täpsusega elanikud on jaotatud antud linnaosa asumite vahel proportsionaalselt" ja "Ainult Tallinna täpsusega elanikud on jaotatud kõikide Tallinna asumite vahel proportsionaalselt". Ning samuti on arvud kohati ebaloogilised. Näiteks oli 1. jaanuaril Rahvastikuregistri andmetel Kristiine linnaosa elanikest eestlasi 70,0%. Samas oli Lilleküla asumi elanikest eestlasi 66%. Tondi asumis 58% ja Järve asumis 66%. Pole ju võimalik niimoodi. Saatsin siis Statistikaametisse teabenõude, et milline oli eestlaste osakaal Tallinna asumites 31. detsembril 2011 toimunud rahvaloenduse andmetel. Saadud andmed erinevad kohati tunduvalt Rahvastikuregistri andmetest. Näiteks kui Rahvastikuregistri järgi oli Sibulaküla asumi elanikest eestlasi 51%, siis rahvaloenduse järgi 66%. Südalinna asumis vastavalt 51% ja 70%, Maakri asumis 54% ja 74% jne. Tekib küsimus, et kui Rahvastikuregistri andmete erinevus rahvaloenduse andmetest on nii suur, kas siis on otstarbekohane neid kasutada? Vist mitte. Olukorda tuleb siiski võimaluse korral positiivses valguses kujutada. Aga ma ei saa ju ka rahvaloenduse tulemusi asumite rahvusliku koosseisu kohta kasutada. Ma ei saa ju viidata "Teabenõue Statistikaametist". Kuidas siis toimida? Kas tuleks üldse andmed eestlast osakaalu kohta asumites ära kustutada? Velirand (arutelu) 26. august 2014, kell 13:25 (EEST)

Jah, neid andmeid ei saa kasutada. Andres (arutelu) 26. august 2014, kell 14:13 (EEST)
Tähendab, et mõlemaid andmeid ei saa kasutada? Nii Rahvastikuregistri andmeid kui 2011. a. rahvaloenduse omi? Velirand (arutelu) 26. august 2014, kell 14:17 (EEST)
Rahvaloenduse avaldatud andmeid saab kasutada. Andres (arutelu) 26. august 2014, kell 14:26 (EEST)
Aga praegusel kujul tuleb eestlaste osakaalu andmed asumite artiklitest kustutada? Velirand (arutelu) 26. august 2014, kell 14:32 (EEST)
Jah, need on ju valed. Andres (arutelu) 26. august 2014, kell 15:15 (EEST)
Kui Andres ütleb, et neid andmeid ei saa avaldada, sest need on valed, siis see on statistiliste andmete avaldamise kohta natuke liiga järsk positsioon. Meil on uuritava nähtuse kohta kahelt erinevalt ajahetkelt kahe erineva meetodiga saadud andmed. Registriandmetes on registreerimisvigu (andmehaldaja poolt tehtud vead) ja deklareerimisvigu (rahvus märgitakse rahvastikuregistrisse isiku ütluse alusel, mõned isikud on jätnud rahvuse märkimata; isik võib tegelikult elada teises haldusüksuses kui see kuhu ta on ennast registreerinud). Loendusandmetes on loendusvigu (alaloendus, st loendaja ei saanud kedagi kätte) ja ka deklareerimisvigu (nii rahvus kui põhiline elukoht märgitakse isiku ütluste alusel). Statistik suudab kõigi selliste vigadega toime tulla ja elada teadmisega, et need andmed ei ole küll absoluutselt täpsed, aga ei ole ka absoluutselt valed. Aga ma konsulteerin asjatundjatega, milliste andmete alusel ja kuidas konkreetsemalt on asumijärgsed rahvusliku koosseisu andmed arvutatud ja kirjutan siis täpsemalt. Tõenäoliselt saaks siiski enamike asumite rahvuslikke koosseise näidata vähemalt ühe tüvenumbri täpsusega (a la umbes 70%). --VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 11:03 (EET)
PS. Kui ma kirjutaksin sellistest andmetest teadusartiklis, siis ma viitaksin nii avaldatud kui ka avaldamata andmetele ja lisaksin joonealuse märkuse andmete usaldusväärsuse kohta, milliste reservatsioonidega konkreetsetesse andmetesse tuleks suhtuda. --VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 11:03 (EET)
Lisan siia veel, et enne kui teha järeldusi rahvastikuregistri andmete alusel arvutatud rahvusliku koosseisu andmete usaldusväärsuse kohta, tuleks täpsustada kui suur on selliste elanike absoluutarv (linnas ja linnaosades), kelle elukoht on määratud "ainult linnaosa täpsusega" või "ainult Tallinna täpsusega". Kui kellelgi on mahti, siis võiks teha teabenõude Tallinna linnavalitsusele. Soovitan lugeda siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõuniku intervjuud [1], kus ta selgitab, kes on need "ainult linnaosa täpsusega" või "ainult Tallinna täpsusega" elanikud. Oluline on siin see, et inimene ise ei saa oma elukohta registreerida ainult linnaosa või valla täpsusega. Igaüks, kes esitab või muudab oma elukohateadet rahvastikuregistrile, peab näitama konkreetse elukoha (kinnistu) aadressi. Linna või valla (linnaosa) täpsusega saab isiku elukoha registreerida vaid kohalik omavalitsus. See puudutab siis peamiselt isikuid, kellel pole elukohta - sisuliselt siis kodutud - kuid kes viibivad püsivalt selle linna või valla territooriumil. Siseministeeriumi nõunik ütleb: "Aga need on harvad erijuhtumid." Kahe andmeallika (rahvastikuregistri ja rahvaloenduse) andmete usaldusväärsuse võrdlemisel selles konkreetses aspektis võiks siis olla ka kasulik teada kuidas toimitakse kodututega rahvaloendusel. Muuseas, Statistikaamet ja TLÜ on sellise võrdleva analüüsi (rahvastikuregistri andmete ja rahvaloenduse andmete) aasta-paar tagasi teinud, nii et need usaldusväärsuse hinnangud Eesti kohta tervikuna on erinevate loendustunnuste lõikes tegelikult olemas, tõsi nad ei vaadanud küll eraldi linnaosa ja asumi tasandit.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 11:35 (EET)
Mina kui ebapädev isik võisin oma hinnangus muidugi eksida, aga mul tekkis veendumus arvude ebausaldatavuses selle näite järgi, mille Velirand tõi: linnaosas tervikuna on eestlaste osatähtsus suurem kui igas asumis eraldi võetuna.
Teiseks, minu meelest ei saa Vikipeedias avaldada rahvaloenduse andmeid, mis ei ole avaldatud ja on kättesaadavad ainult teabenõude kaudu. Kasutada saaks neid juhul, kui need on näiteks mõnes teadustöös avaldatud.
Põhimõtteliselt nii nagu teadusartiklis tuleks minu meelest ka siin toimida, kui mitte arvestada seda, et ei saa tugineda avaldamata andmetele. Ma ei ole siiski kindel, et niisuguseid tulemusi nagu Kristiine linnaosa kohta tasub mainida, võib-olla siis ainult hoiatuseks. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 12:43 (EET)
Nõus, et Kristiine numbrid ei klapi ja Veliranda tuleb kiita, et ta sellise vea avastas. Vaadanud neid numbreid lähemalt kahtlustan pigem andmetöötlusviga - nt kas andmete kategoriseerimise viga (Excelis võetud valed veerud või jäetud mõned lahtrid valimata) või arvutusviga (protsendi arvutamisel võetud vale lugeja) - kui et valesid alusandmeid. Nagu öeldud, on rahvus ja emakeel isiku enda ütluste alusel kirja pandud nii rahvastikuregistris kui rahvaloenduses.
Pakun, et esialgu võiks asumite rahvuslikke koosseise esitada graafiliselt ja rühmadesse klasterdatult nagu seda on tehtud Tallinn arvudes 2014 [2] lk.33 joonisel. Sel joonisel on võetud küllalt suured vahemikud ja eeldatavalt mahuvad erinevate hinnangutega saadud tulemused sellistesse vahemikesse. Ja selline joonis on informatiivne, isegi kui hinnangud ei ole väga täpsed. Kuivõrd Tallinna asumipiiridega kaardi põhi on Commonsis olemas, siis ei tohiks sarnase kaardi reprodutseerimine väga keeruline olla.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 15:41 (EET)
See on minu viga, et ma omal ajal kiirustades ja mõtlematult need Rahvastikuregistri andmed eestlaste osakaalu kohta üldse artiklitesse lisasin. Hiljem sain ma oma veast aru ja eemaldasin need andmed artiklitest, kuid teema kerkib ikka ja jälle üles. Need andmed ei ole usaldusväärsed ja neid ei ole õige kasutada. Pooldan 2011. aasta 31. detsembril toimunud rahvaloenduse andmete kasutamist. Kuid neid ei ole kusagil avaldatud ja nendele ei saa viidata. Statistikaametilt saab neid ju välja nõuda, kuid me ei saa viidata teabenõudele. Küsimus on ju teatavas mõttes ka poliitiline, me ei saa olukorda tegelikust halvemana kujutada. See oleks sügavalt väär. Velirand (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 15:51 (EET)
Sa postuleerid siin uuesti oma varasemat seisukohta, kuid ei oska paraku põhjendada ega otsi ka lahendusi. Kui Sa ütled, et "me ei saa olukorda tegelikust halvemana kujutada", siis ma ei saa Sinust üldse aru. Me ei saa teada tegelikkust-tõde paremini kui see, mida kas registri või loendusandmed ütlevad. Kusjuures mõlemad on antud tunnuste puhul oma iseloomult küsitlusandmed. Lisaks on arusaamatu, mis oleks tegelikkusest halvem või mis oleks tegelikkusest parem. Selliseid sõnu ei saa üldse kasutada kui printsiibiks on neutraalsus. Ja andmete mittesitamine ei tähenda neutraalseks jäämist.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 16:13 (EET)
Mina tõesti ei tea, miks see erinevus nii suur on. Aga midagi on nende Rahvastikuregistri andmetega valesti. Tuleks asjatundjate käest küsida. Velirand (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 16:28 (EET)
Sa ei tea, miks andmete vahel on erinevus, aga Sa tead, et valesti on just Rahvastikuregistri andmetega. Mille alusel Sa seda väidad? Kas Sul on viide avaldatud allikale? Hüpoteesina ei saa seda küll välistada, aga kuivõrd Sa ei oska põhjendada, siis samaväärsed hüpoteesid võiks olla, et "midagi on valesti rahvaloenduse andmetega" või "midagi on valesti nii rahvaloenduse kui Rahvastikuregistri andmetega". Seejuures, veelkord, mõlemad andmestikud on kõikse valimiga ja tunnused on moodustatud isikute ütluste alusel. Tasub ka tähele panna, et antud juhul ei ole tegemist andmetega sama ajahetke kohta, vaid nende vahel on 2 aasta pikkune ajavahemik, vahepeal on toimunud erinevad elanike registreerimise kampaaniad jms --VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 16:43 (EET)
Rahvaloendus ja üldse Statistikaameti andmed on primaarsed, Rahvastikuregistri andmed on sekundaarsed. Rahvaloendus kajastas inimeste tegelikku elukohta, Rahvastikuregister aga inimeste juriidilist elukohta. Samuti on Rahvastikuregistris kirjas palju "surnud hingi". Tallinnas on ka vist midagi nii 35000-37000 inimesel Rahvastikuregistris rahvus üldse märkimata. Sellest on ju ajakirjanduses palju juttu olnud. Mis puutub 2 aastavahemiku pikkusesse ajavahemikku, siis Rahvastikuregistri andmetel eestlaste osakaal vahepeal mõnevõrra suurenes. Velirand (arutelu) 16. jaanuar 2015, kell 09:17 (EET)

Kui jutt on ainult kodutute jaotusest, siis nähtavasti see pole tõesti kõneväärt. Nii nagu rahvaarvu puhulgi, tuleb nähtavasti arvestada, et Rahvastikuregistri andmed ei kajasta nii hästi kui rahvaloendus seda, kes Tallinnas tegelikult elavad. Aga nii suured lahknevused rahvuste osatähtsuses tunduvad mulle ka imelikud. Peaks püüdma aru saada, millest need tulevad. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 23:19 (EET)

Elanike arv[muuda lähteteksti]

Nüüd on elanike arvuks infokastis märgitud registreeritud elanike arv. Arvan, et see päris nii ei saa jääda. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 09:41 (EET)

Panin tagasi Statistikaameti arvu. --Metsavend 11. märts 2015, kell 14:43 (EET)

Pindala[muuda lähteteksti]

Kas pindala on praegu õige? Viidet ei ole. Andres (arutelu) 25. veebruar 2015, kell 23:45 (EET)

Muud tiitlid[muuda lähteteksti]

Siin võiks kuskil olla kirjas, et Tallinn on Euroopa puupealinn, aga ka kultuuripealinnaks olemine. Ma ei leidnud sobivat kohta. --Epp 22. juuni 2015, kell 00:46 (EEST)

Nimi[muuda lähteteksti]

Andere ältere Namen sind russisch Ревель (Rewel) und vormals Колывань (Kolywan), dänisch Lyndanisse, schwedisch Lindanäs. --- tervitusi topeltmoralistidest adminidele--- Hallsilmalt.

Paistab, et neid nimesid artiklis praegu pole. Andres (arutelu) 31. august 2015, kell 20:51 (EEST)

Elanike arv lisati[muuda lähteteksti]

Lisati ilma viite ja selgituseta elanike arv. Andres (arutelu) 10. september 2015, kell 18:32 (EEST)

Linnaosade rahvastiku kasv[muuda lähteteksti]

"Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme." See on vist varem kirjutatud. Viimasel ajal ei ole Nõmme linnaosa elanike arv kasvanud (2014: 39487, 2015: 39501, 2016: 39448). Suhteliselt kiiresti on aga kasvanud Kesklinna linnaosa elanikkond. Velirand (arutelu) 17. jaanuar 2016, kell 11:25 (EET)

Siis tuleb ajakohastada, võib-olla ka vastav märkus panna. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2016, kell 14:41 (EET)

Kust on infokastis olev elanike arv võetud? Andres (arutelu) 2. märts 2016, kell 10:06 (EET)

See on rahvastikuregistrist või Tallinna kodulehelt. Mina eelistaks Statistikaameti arvestuslikku rahvaarvu. --Metsavend 2. märts 2016, kell 14:15 (EET)

Isegi post postmodernismi (De la Gardie kaubamaja Viru tänaval, 2000, AB Alver Arhitektid) ja kohatut postsürrealismi (Linnamaja Vana-Viru/Aia tänavail, 2009, AB Kosmos) ning raudbetoonist ja plekist brutalismi (Kaubahall, Uus/Aia tn, 1979, arh Eva Hirvesoo; WW Passaaž Aia/Vana-Viru tänaval, 1997, arh Raivo Puusepp) on vanalinna siginenud.

See on kohatult hinnanguline. Andres (arutelu) 13. aprill 2016, kell 12:19 (EEST)

Pindala on muudetud viite all, ja see on valesti kirjutatud. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 13:28 (EET)

Pildid ja commons[muuda lähteteksti]

Meil on "galerii" peatükk, kus on valik pilte. Kas sellise peatüki olemasolul ei oleks mõistlik commonsi link just sinna panna. Ehk siis "välislinkide" alt ära tuua? --Pelmeen10 6. mai 2017, kell 15:21 (EEST)

Reval ja Revel[muuda lähteteksti]

Mis mõttes Reval on saksalaadne? Mis mõttes Revel on venepärastatud? Minu meelest saab öelda ainult, et üht on kasutatud saksa ja teist vene keeles. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 15:41 (EEST)


Miks mallis ei või olla kaasaegsem rahvaarv? --Pelmeen10 6. september 2017, kell 18:38 (EEST)

Vaata, praegu on infokastis rahvaarv Statistikaameti järgi, IP poolt pandu on Rahvastikuregistri järgi. Tegelt on jama, et need kaks arvu erinevad on. Ilmselt kui see oleks viitega lisatud poleks tagasi keerama hakatud. Aga kui küsida, kumb arv tõele lähemale on siis ühest vastust ilmselt ei saa olla.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. september 2017, kell 21:33 (EEST)

Siin on vahepeal muudetud lauset "...mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks." Praegu on "Kaleweny" asemel "Kaleverü ja Qaleweny". --Pelmeen10 8. oktoober 2017, kell 16:38 (EEST)

Paavsti külastus[muuda lähteteksti]

Kahtlen selles, et paavsti külastust tuleb siin mainida, pealegi sellises sõnastuses. Andres (arutelu) 27. november 2017, kell 09:47 (EET)

Tuleks kusagil mujale panna (kuhu?), praegune koht ei sobi.--Vihelik (arutelu) 27. november 2017, kell 17:12 (EET)
Paavsti enda artiklisse? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. november 2017, kell 17:22 (EET)
See võiks äkki eraldi artikkel olla. Inglise vikis ja mujalgi on nii tehtud. --Vihelik (arutelu) 27. november 2017, kell 17:54 (EET)

Tekst: 10. septembril 1993 käis Tallinnas paavst Johannes Paulus II ja pidas seal missa, mille käigus rääkis palve tähtsusest rahu ja inimtegevuse jaoks.[1]Püha Massi osavõtt on uue vaimulikkuse allikas, [2] mis on äärmiselt oluline Eesti kultuuriline tee, usu otsimisel, mida näitab huvi paavsti visiidi vastu.

Artikkel on käest läinud[muuda lähteteksti]

Minu meelest viimased parandused pole kõik head, palun aidake need üle vaadata. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 10:24 (EET)

Tallinn (endine Reval), kui ajalooline linn, asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi ja kubermangu Eestimaa põhjarannikul. Selle geograafiline asukoht on Balti klindi paejärsakul Tallinna lahe ääres, mis on nõndasama Soome lahe siselaht. Omaaegne idapoolne hansalinn on kaasajal Eesti Vabariigi pealinnaks ning Harju maakonna halduskeskuseks.

Minu meelest enne oli parem. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 11:48 (EET)

Jõuga pealesurutud Nõukogude Liidu militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda taasiseseisvunud eestlaste seas demokraatlikult pooldatud Euroopa Liidu (2004) IT-agentuuri ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana.

Mis lausemonstrum see on? Mis asi on "jõuga pealesurutud militaristlik okupatsioon"?! Kust on võetud, et Nõukogude okupatsioon algas 1939. aastal ja kestis 1994. aastani? Siin on viimasel ajal harimatu käsi toimetanud. See on ainult üks näide. Mis väärtust on sellistel "teadmistel"? Kõik on viitamata. Entsüklopeedia peaks refereerima teadmisi autoriteetseist allikaist, mitte tegelema omaloominguga. 2001:7D0:87CA:9180:E059:F119:6821:AD9D 19. veebruar 2018, kell 09:43 (EET)

Minu meelest tuleks taastada seisuga 18. jaanuar ja seejärel vaadata, et mida vahepeal lisatust saab integreerida. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. veebruar 2018, kell 16:50 (EET)

Püüdsin seda teha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. veebruar 2018, kell 16:57 (EET)
Kõik on jälle tagasi pööratud. 2001:7D0:87CA:9180:5C07:CB44:84E4:C408 22. veebruar 2018, kell 09:11 (EET)

Tema täpne geograafiline asupaik asub Soome lahe alla kuuluva Tallinna siselahe äärsel Balti klindi paejärsakul.

Ei saa aru.

Ta asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — Eestimaa põhjarannikul.

Tallinna linn tõusis esimest korda iseseisvunud Eesti (Eesti Wabariik) pealinnaks 1918. aastal, mil valitses tööstuskorraldus.

Nõukogude Liidu militaristliku okupatsiooni (1940–1941 ja 1944–1992) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda demokraatlikult pooldatud Euroopa Liidu (2004) IT-agentuuri ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (2004) küberkaitsekoostöö keskuse asupaigana.

Eesti Vabariigi iseseisvumisel 1918. aastal

Seda kõike on piinlik lugeda. Taastasin varasema redaktsiooni. 2001:7D0:87CA:9180:B98F:1A5E:6832:F38F 20. märts 2018, kell 11:22 (EET)

70ndate arvamuste liikumine[muuda lähteteksti]

Pärast 70ndat algatasid intellektuaalid ja kunstnikud katoliku usundisse pöördumise protsessi, seejärel järgnesid ka tavalised inimesed.

Imelik pealkiri ja kahtlane väide. Võtsin välja. 2001:7D0:87CA:9180:B98F:1A5E:6832:F38F 20. märts 2018, kell 12:53 (EET)

Artikkel on käest läinud?[muuda lähteteksti]

Artikkel ei ole teil kunagi käes olnudki. Vaadake milline on Teie pealinna artikkel Vikipeedias. Hädine ja vildakas! Viimistlemine ja tõepärastamine lükatakse süüvimata koos õigustatud pisiparandustega tagasi, nagu meil valitseks totalitaarne ainurežiim. Häbiväärne, et välismaalased suudavad Tallinnast oma keeltes adekvaatseid artikleid kirjutada. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.30.93 (arutelukaastöö) 9. juuni 2018, kell 02:50.

Reval ei ole Tallinna latiniseeritud nimi (pigem on seda Revalia) ja seda ei kasutanud baltisakslased, vaid see oli Eesti ajani (või isegi 1934. aastani) kultuurkeeltes üldkasutatav nimi. --37.157.106.102 9. juuni 2018, kell 21:17 (EEST)
Palun vii see parandus ka artiklisse sisse. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. juuni 2018, kell 21:19 (EEST)
Eesti keeles oli ikka Tallinn. Reval oli saksakeelne nimi. Velirand (arutelu) 9. juuni 2018, kell 21:21 (EEST)
"ajalooline Reval" sellisel kujul see seal olema ei peaks. "Ajalooline saksakeelne nimi" või midagi sellist võiks olla. Velirand (arutelu) 9. juuni 2018, kell 21:23 (EEST)
Ma pakun, et tegu oli nimega, mida kasutati algselt ladinakeelsetes dokumentides ning raamatutes. Baltisakslased kui Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi järgijad eelistasid kristlikult ladinakeelset terminoloogiat, mis tõttu levis nimi nende kaudu edasi ka läbi 18. ja 19. sajandi ning 20. sajandi esimese veerandi. 80.235.30.93 10. juuni 2018, kell 03:17 (EEST)

Viimased muutused tuleks igaksjuhuks üle vaadata. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. juuni 2018, kell 13:41 (EEST)

Etümoloogiast[muuda lähteteksti]

Selles peatükki võiks lähtuda enwiki eeskujust. Iga nimevariandi kohta pole vaja eraldi alajaotust. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. juuni 2018, kell 16:11 (EEST)

Tallinna nimi kasutab ainsana linnale viitavat sõnatüve.

See on küll väljamõeldis. Vt Vastseliina, Tsirguliina, linnaosana Pelgulinn. Võtsin välja. Ursus scribens (arutelu) 10. juuni 2018, kell 15:25 (EEST)
Vastseliina ja Tsirguliina on omastavas käändes ning Pelgulinn on linnaosa. Siin on mõeldud vaid Eesti linnade nimesid, millest Tallinn on 'linnana' ainukesena nimetavas käändes. 80.235.30.93 11. juuni 2018, kell 14:11 (EEST)
Jaanilinn?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuni 2018, kell 14:42 (EEST)

Kuigi seda just põhiseaduses kirjas ei ole, et Tallinn on pealinn, siis on see kirjas kasvõi Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses.

§ 5. Pealinn
Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn.

ehk siis ei ole mõtet hakata omast peast mingeid lisasõnu produtseerima.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuni 2018, kell 14:47 (EEST)