Bergen

Bergen
norra	Bergen
	Bergeni lipp Bergeni vapp
	Pindala: 87,2 km²
	Elanikke: 291 189 (30.09.2023)
	Koordinaadid: 60° 24′ N, 5° 19′ E

See artikkel räägib Norra linnast; Saksamaal Celle maakonnas asuva linna kohta vaata artiklit Bergen (Celle); samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Bergen (täpsustus).

Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus. Elanike arv on 220 418 (2007).

Asend

Bergen hõlmab suurema osa Bergeni poolsaarest Hordalandi maakonna lääneosas. Põhjamerest eraldavad Bergenit Askøy, Holsnøy ja Sotra saar.

Linn hõlmab suurema osa Bergeni vallast. Linnas elas 2007. aasta seisuga 220 418 inimest. Lisaks kuulus valda 8 väiksemat asulat, kus kokku elas 17 213 inimest, nii et valla elanike arv oli 237 631.

Bergen asub mägede rühma keskel, mida kokku nimetatakse Seitsmeks mäeks. Missugused need seitse mäge on, see pole üheselt selge. Kindlasti on nende hulgas Ulriken, Fløyen, Løvstakken ja Damsgårdsfjellet, ülejäänud kolm kuuluvad järgmisse hulka: Lyderhorn, Sandviksfjellet, Blåmanen, Rundemanen ja Askøyfjellet. Esimene, kes nimetas neid seitsmeks mäeks, võis olla Bergenis 1684 sündinud kirjanik, filosoof ja ajaloolane Ludvig Holberg, kes sai inspiratsiooni Rooma linnast, mis asus seitsmel künkal (ka see, missuguseid künkaid peeti Rooma seitsme künka hulka kuuluvaiks, muutus aja jooksul). Lisaks asub Bergeni vallas teisigi mägesid, millest kõrgeim on 987 m kõrgune Gullfjellet.

Kliima

Bergenis sajab aastas keskmiselt 2250 mm sademeid. Selle põhjuseks on linna ümbritsevad kõrged mäed ja see, et peamiselt puhuvad tuuled selles kandis läänest ehk merelt. Itta pääsemiseks peavad pilved üle mägede minema. Sealjuures tõusevad nad kõrgemale, kus on külmem, mistõttu osa niiskusest kondenseerub ja langeb maapinnale.

Kõige vihmasem on septembris ja oktoobris, kus on keskmiselt vastavalt 23 ja 24 sajupäeva ning keskmine sademehulk 283 ja 271 mm. Kõige kuivem on mais ja juunis, kus on keskmiselt 17 ja 16 sajupäeva. Kõige vähem sademeid langeb mais ja aprillis, vastavalt 106 ja 114 mm.

Alates 29. oktoobrist 2006 kuni 21. jaanuarini 2007 sadas Bergenis vihma iga päev, 85 päeva järjest.

Tänu Golfi hoovusele on Bergen Norra kõige soojem linn, eriti talvel, mil püsivat lumikatet ei moodustu. Kõige kõrgem temperatuur on registreeritud 1947: +31,8 °C. Kõige madalam temperatuur registreeriti 1987: –16,3 °C. Sajust ilma ja temperatuuri +10° võib esineda nii jaanuaris kui juulis.

Ajalugu

Snorri saaga järgi asutas linna kuningas Olav Kyrre umbes aastal 1070, aga tõenäoliselt oli seal sadamaküla juba varem. Varsti sai Bergenist piiskopi residents. Kuningas Øystein Magnusson ehitas sinna puidust kuningamaja ja Bergen kujunes Norra pealinnaks. Bergeni asend oli sobiv Norra valitsemiseks.^[2]

12. sajandi kodusõdades peeti Bergeni sadama piirkonnas mõned vaatemängulised, aga verised merelahingud. 13. sajandil hakati puithooneid kivihoonetega asendama. Vanim säilinud kiviehitis on pärit juba 12. sajandi keskpaigast. See on Maria kirik, romaani stiilis kahe läänetorniga kolmelööviline basiilika (kesklöövi aknad müüriti hiljem kinni). Maria kiriku lähedal on Bergenhus, keskaegse linnuse kohale 17. sajandil rajatud kindlus. Selle maa-alal on säilinud mõned keskaegsed hooned, nende hulgas Håkonshallen, kõrge viilkatusega peosaal, mis valmis 1261 kuningas Magnus Lagabøte pulmadeks. 13. sajandil oli Bergen umbes 5000 elanikuga rikas linn.^[2]

Bergen oli kõige põhjapoolsem hansalinn. Kalakaubandus meelitas Bergenisse saksa kaupmehi, kes alates 13. sajandist hakkasid saama privileege, sest nende seljataga seisis võimas Hansa Liit, mis sai avaldada Norra kuningatele nii majanduslikku kui sõjalist survet. See oli üks põhjus, miks Norra kuningad oma pealinna Bergenist Oslosse viisid.^[2]

Põhja-Norra kalade vahendamine jäi Bergeni peamiseks tuluallikaks kuni 19. sajandini.^[2]

1349. aasta suvel saabus Bergeni kaudu Norrasse ja kogu Skandinaaviasse must surm.^[2]

Bergenis on olnud kümneid suuri tulekahjusid. Tihedalt paiknevad majad ja tihti puhuv tugev tuul on mõnele tulekahjule andnud katastroofi mõõtmed. Suured tulekahjud olid 1198, 1248, 1413, 1476, 1702 – siis hävis peaaegu kogu linn. Viimane suur tulekahju oli 1955. aastal.^[2]

1880. aastast elasid Edvard ja Nina Grieg Troldhaugeni mäel ning sinna on nad ka maetud. Nüüd on seal majamuuseum ja korraldatakse kontserte.^[2] Edvard Grieg ka sündis Bergenis.

Kultuur

Bergen on kultuurikeskus. Seal toimub igal aastal Bergeni Rahvusvaheline Festival. Linnas tegutseb Bergeni Filharmoonia Orkester, mis loodi 1765 ja on üks maailma vanemaid orkestreid. Orkester esineb 1500-kohalises Grieghallenis.

Bergens Tidende on Norra trükiarvult neljas ajaleht ja suurim piirkondlik ajaleht. See on 21. sajandil kolm korda tunnistatud Euroopa kõige paremini kujundatud ajaleheks.

Bergen oli Euroopa kultuuripealinn aastal 2000.

Jalgpalliklubi Bergeni Brann mängib Norra kõrgliigas. Viimati tuli ta Norra meistriks 2007. aastal ja võitis Norra karika 2004. aastal.

1986. aastal, mil Norra võõrustas esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlust, peeti üritus just Bergenis.

Vaata ka

Viited

↑ Norwegian (Nynorsk) Wikipedia
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Jaak Kangilaski. "Norra", Tallinn: AS Koolibri, 2000.

Välislingid

Bergeni valla koduleht (norra ja inglise keeles)
Bergeni linna koduleht (norra ja inglise keeles)

[1] Norwegian (Nynorsk) Wikipedia

[Norra-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Jaak Kangilaski. "Norra", Tallinn: AS Koolibri, 2000.

[1]

[2]