Firenze

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; "Harry Potteri" tegelase kohta vaata artiklit Firenze (Harry Potter); kunagiste riikide kohta vaata artikleid Firenze Vabariik ja Firenze hertsogkond

Firenze

[ firentse ]
Firenze vapp
Firenze vapp
Firenze lipp
Firenze lipp

Pindala: 102,4 km²
Elanikke: 382 258 (1.01.2017)[1]

Koordinaadid: 43° 47′ N, 11° 15′ Ekoordinaadid: 43° 47′ N, 11° 15′ E
Firenze (Itaalia)
Firenze

Koduleht: http://www.comune.firenze.it

Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

5 km kaugusel Firenze kesklinnast asub rahvusvaheline Amerigo Vespucci lennujaam (FLR). A1 kiirtee ühendab Firenzet Bologna ja Milanoga põhjas ning Rooma ja Napoliga lõunas. Autostrada del Mare suundub Prato Pistoia, Lucca ja Pisa suunas ning ühendab neid Türreeni mere kuurortitega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Firenze sai alguse hästikaitstava künka nõlvale rajatud etruskide asulast. Sinna rajasid roomlased 59. aastal eKr Florentia nimelise koloonia, mis sai nime jumalanna Flora järgi. Linn laienes Rooma keisririigi ajal jõudsalt tänu Arno jõge mööda kulgevale kaubandusele.

5. sajandil langes linn barbarite kätte: esimesena saabusid idagoodid, siis goodid, seejärel langes linn langobardide ja veelgi hiljem, 8. sajandil Karl Suure frankide võimu alla. Püha Rooma riigi loomine aitas leevendada kiriku ja Karl Suure vahelist konflikti.

10. kuni 11. sajandini, mil linn kuulus Toscana markkrahvkonna koosseisu, kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus. Veidi enne markkrahvinna Matilde di Canossa surma moodustasid firenzelased 1115. aastal vaba kommuuni.

Firenze Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Firenze Vabariik. (1115–1185, 1197–1532)

13. sajandiks oli linn tänu edukale villa- ja tekstiilikaubandusele ning võimsale pangandustegevusele saanud üheks Itaalia keskuseks. 1200. aasta paiku loodi esimesed gildid (Arti), mis kaitsesid kaupmeeste ning pankurite huvisid gvelfide ja gibellinide vahelises konfliktis. Pärast seda, kui 1260. aastal Siena gibelliinide armee vallutas Firenze, jäi linna gvelfimeelne valitsus ehk nn Primo Popolo, kus juhtrolli mängisid kaupmehed, võimust ilma. 1280. aastaks olid gvelfid taas Secondo Popolo näol võimul tagasi. Aadli kõrvalesurumine valitsemisest 1293. aastal oli kõige jõulisem abinõu poliitiliste reformide kavast, mis andis linnavalitsemise volitused gildide esindajatest moodustatud sinjoriia kätte. Firenze administratiivvõimu kantsiks sai Palazzo della Signoria (tänapäeval tuntud kui Palazzo Vecchio).

13. sajandil oli Firenze rahvaarv kasvanud 100 000 inimeseni. Kaubandus õitses ning eriti arenenud oli pangandus. Firenzes tulid käibele kuldmündid, mida nimetati linna nime järgi floriinideks. Nende järgi hakkasid paljud Euroopa maad vermima algul kuld- ja siis hõbemünte.

14. sajandi alguseks oli Firenze Euroopa jõukamaid linnu. Kuid siis, 1340. aastatel, läks kaks suurimat Firenze panka pankrotti. Linna tabas katkupuhang, mis tappis ligi poole elanikkonnast. Kujunenud majanduskriis viis 1378. aastal Ciompi mässuni.

Medicid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Medicid.

Areng suudeti taastada alles 1434. aastal, mil Cosimo de' Medici määrati sinjoriia poolt Firenze signoreks. Siitpeale jäi Firenze koos suurema osaga Toscanast tervelt kolmeks sajandiks Medicite võimu alla. Medicid valitsesid Firenzet aastatel 1434–1737, vaheaegadega 1494–1512 ja 1527–1530. Nad säilitasid 1532. aastani vabariikliku valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogkonna hertsogi ja 1569. aastal Toscana suurhertsogkonna suurhertsogi tiitli. Just Medicite ajal sai Firenzest Euroopa kunsti- ja kultuurikeskus. Eriti jõudsalt arenesid kultuur ja majandus Cosimo pojapoja Lorenzo il Magnifico ajal. Paavsti meelepaha Firenze iseseisvuse vastu leidis toetust Pazzide, Medicitega Firenzes rivaalitseva perekonna poolt. Vastuolu jõudis haripunkti 1478. aasta Pazzi vandenõuga, mille käigus Lorenzo sai haavata ning tema vend Giuliano tapeti. Enne Lorenzo surma 1492. aastal jõudis Medicite pank pankroti äärele ning Lorenzo poeg Piero oli selle ja alanud Itaalia sõdade tõttu sunnitud 1494. aastal Firenzest pagema.

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia sõda (1494–1498).
Savonarola hukkamis­koht: kirje platsil

Pärast Medicite esimest valitsemisperioodi, mis lõppes Piero pagendusega, oli linnas taas võimul vabariiklik valitsus. Valitsus oli tugevasti mõjutatud fanaatilise dominikaani munga Fra Girolamo Savonarola tegevusest. Savonarola jutlustas linnas valitsevast jumalavallatusest ja korruptsioonist ning manitses rahvast loobuma liigsetest maistest naudingutest, mille alla ta liigitas ka humanistliku kultuuri. Savonarola tegevus, mis sundis linnast lahkuma hulgaliselt kunstnikke, filosoofe ja kirjanikke, tipnes 1497. aastal "edevuse tuleriida" süütamisega, milles põletati tuhaks sadu Vecchio palee esisele Sinjoriia platsile kuhjatud raamatuid, maale, rõivaid, mööblit jm kunstiväärtusi. Hiljem pöördus rahvas Savonarola vastu ja ta hukati 1498. aastal samal platsil.

Pärast Savonarola aega elas linn mõnda aega rahulikku elu Piero Sonderini ja tema nõuandja Niccolò Machiavelli juhitud valitsuse all. 1512. aastal toimus Medicite restauratsioon. 1513. aastal sai Giovanni de' Medicist paavst Leo X.

Firenze hertsogkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Firenze hertsogkond. (1532–1569), Toscana suurhertsogkond (1569–1859)

1537. aastal, pärast Alessandro de' Medici mõrvamist läks võim Firenzes Cosimo I de' Medici kätte, kes sai endale pärast Siena vabariigi vallutamist 1569. aastal Toscana suurhertsogi tiitli.

Alates 15. sajandi lõpust hakkas linna majandus vähehaaval seiskuma. Iga uus Medicite valitseja oli nõrgem ja veidram kui eelmine. Francesco I veetis enamuse oma 13-aastasest valitsemisajast alkeemiast haaratuna oma paleesse varjunult. Ferdinando I oli võimetu tegutsema, kui tema valdusi tabasid viljaikaldus ja katku tagajärjel puhkenud rahvarahutused, tema silma all hääbusid Firenze kuulus pangandus ja tekstiilitööstus. Antisemiidist usufanaatik Cosimo III tegeles enamuse oma 53-aastasest valitsemisajast dissidentide tagaajamise ja palvetamisega ning Gian Gastone de' Medici veetis pea kõik oma päevad veiniuimas. Ning kui Gian Gastone 1737 meesliini pärijata suri, läks Firenze kuni Itaalia ühendamiseni 1860. aastal Habsburgide valitsemise alla.

Itaalia kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia kuningriik (1861–1946).

Aastatel 18651871 oli Firenze uue Itaalia kuningriigi pealinn.

Arhitektuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

UNESCO maailmapärandi logoFirenze vanalinn

UNESCO maailmapärand

Uffizi Gallery, Florence.jpg
Asukoht Itaalia Itaalia
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid I, II, III, IV, VI
Viited 174
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1982  (6. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

Kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

Paleed[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurilugu[muuda | muuda lähteteksti]

Firenze ülikool (asutatud 1321) on üks Euroopa vanemaid.

Firenze on Dante sünnilinn. Seal elasid kunstnikud Cimabue ja Giotto, Arnolfo ja Andrea Pisano, Donatello, Brunelleschi ja Masaccio, Filippo Lippi, Fra Angelico, Botticelli ja Paolo Uccello, kelle töid on säilinud Firenze arvukates muuseumides ja kirikutes tänapäevani.

Firenze valiti teisena Euroopa kultuuripealinnaks aastal 1986.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Istituto Nazionale di Statistica, vaadatud 9.09.2017.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]