Mine sisu juurde

Pirita linnaosa

Allikas: Vikipeedia
Pirita linnaosa


Pindala: 18,7 km² (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 18 012 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 962 in/km²
Keskus: Pirita asum
Kaart

Pirita linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Seisuga 1. jaanuar 2017 oli linnaosas registreeritud 18 353 alalist elanikku. Elanike arvult on Pirita Tallinna väikseim linnaosa. Linnaosa keskuseks on Pirita asum.

Territoorium

[muuda | muuda lähteteksti]

Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,73 km², mis moodustab pealinna pindalast 11,8%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad. Pirita linnaosa peamine ühendustee Tallinna kesklinna ja läänekaares paiknevate linnaosadega on kahe eraldatud liiklussuunaga Pirita tee. Lasnamäe linnaosaga on ühendus Pärnamäe tee ning Narva maantee kaudu, Kose tee, Vabaõhukooli tee ja Kelluka tee kaudu, jalakäijatele ka Purde tänava kaudu. Pirita linnaosa kaudu kulgeb transiitliiklus Tallinna teistest osadest Viimsi valda, peamiselt mööda Pirita–Merivälja ning Ranna teed. Teine ühendus Viimsi vallaga on Pärnamäe tee ja Randvere tee kaudu. Pirita linnaosa ühendavad Maardu linnaga Muuga tee ja Vana-Narva maantee.

Kaart
Pirita asumid

Pirita linnaosas on üheksa asumit:

Merivälja tee

Pirita linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga 18 353 elanikku, neist 8690 meest ja 9663 naist.

Pirita linnaosa rahvastik moodustab 4% Tallinna linna elanike arvust. Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Pirita linnaosa elanikest eestlasi 79,0%, venelasi 15,8%, ukrainlasi 1,5%, valgevenelasi 0,7%, soomlasi 0,7%, juute 0,5%, tatarlasi 0,1% ja teistest rahvustest inimesi 1,7%.[3]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pirita linnaosas 16 165 elanikku, neist eestlasi 12 667 (78,36%), venelasi 2732, ukrainlasi 203 ja soomlasi 103.[4] Eesti kodanikke oli 15 075 (93,3%), Venemaa kodanikke 429 (2,65%), muu riigi kodanikke 297 (1,84%) ja määramata kodakondsusega 363 inimest (2,25%). Mehi oli 7666 (47,4%) ja naisi 8499 (52,6%). Eesti keel oli emakeeleks 12 420 inimesel, vene keel 3378 inimesel ja muu keel 342 inimesel.[5]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[6]
20039384
200410 388
200511 299
200612 277
200713 235
200814 039
200914 595
201015 135
201115 567
201216 636
201317 019
201417 373
2015 17 694
2016 18 107
2017 18 353
2020 18 997

Arhitektuurimälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Pirita linnaosas on mitmeid kunstimälestisi, sealhulgas skulptuure, näiteks "Aadama ja Eeva" skulptuur aadressil Kloostrimetsa 52. Ajaloomälestiste hulka kuuluvad nii Pirita kloostri varemed kui ka Pirita kalmistu.[7]

Pirita linnaosavanemad

[muuda | muuda lähteteksti]
ValitsemisaegLinnaosavanem
1993Tõnis Müller
1993–1996Kalle Sepp
1996–1998Monika Salu
1998–1999Juhan Hindov
1999Taimar Org
1999–2004Ülle Rajasalu
2004–2005Triinu Rajasalu
2005–2007Enno Tamm
2007–2013Tiit Terik
2013–2017Tõnis Mölder
2017–2019Alina Tubli
2019–2022Tõnis Liinat
2022–2023 Kaido Saarniit
2023 Doris Raudsepp

Pirital asub neli riikliku lasteaeda: Merivälja Lasteaed, Tallinna Padriku Lasteaed, Pirita Lasteaed ja Pirita Kose Lasteaed. Põhikoolid on Merivälja kool ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool; Pirita Majandusgümnaasium asub aadressil Metsavahi tee 19.

  1. Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 7.08.2021.
  2. Statistikaamet. Vaadatud 24.07.2023.
  3. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  4. "Päring Statistikaameti andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2019. Vaadatud 31. mail 2021.
  5. "RL0432: RAHVASTIK EMAKEELE, SOO JA ELUKOHA JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2013. Vaadatud 4. oktoobril 2013.
  6. Tallinna rahvastikuregistri järgi
  7. http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=list&page=3&_nocache=1489489822

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]