Tallinna vanalinn

Allikas: Vikipeedia

UNESCO maailmapärandi logoTallinna vanalinn

UNESCO maailmapärand
Asukoht Eesti Eesti
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid II, IV
Viited 822
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 59° 26′ 15″ N, 24° 44′ 40″ E
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1997  (21. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud
Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt

Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.15. sajandil välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks[1].

Kujunemislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lyndaniseks.

Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas.

Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ega ole üldiselt tänapäevani säilinud.

11.–12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale.

Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi ujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees.

Selliselt eksisteerinud muistse linna vallutasid 1219. aastal taani ristisõdalased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad vallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi.

Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast:

  • Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20–30 m kõrgemal asuval paekünkal ja hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ja oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud.
  • Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ja 16.–19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ja see kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest.

Taani riigi koosseisus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 12381346 kuulus Tallinn Taani kuningale ja sai linnaõigused Lübecki koodeksi näol 1248. aastal.

Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompeaks, mis kuulus maaisandale, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad.

Traditsiooni järgi Ojamaalt Tallinna ümberasunud 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Oleviste kirikukihelkond ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal.

Niguliste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinnas asuvad kinnisvaraomanikud: Vanaturu kaelRaekoja platsi idaküljel – Apteegi tänava paarisnumbrilised hooned – Vene tänavViru tänavSuur-Karja tänavSauna tänavVäike-Karja tänavVana-Posti tänavHarju tänavRüütli tänavLühike jalgNiguliste tänavRataskaevu tänavVoorimehe tänav – Raekoja platsi läänekülg – Dunkri tänavKraampoodnike tänavatel.

Oleviste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinnas asuvad kinnisvaraomanikud: Apteegi tänava paaritud hooned – Raekoja platsi põhjakülg – Mündi tänavKinga tänavNunne tänavLai tänavTolli tänavSuure RannaväravaniPikk tänavSuurgildi hooneniOlevimägiVene tänav kuni Vene tänava Dominiiklaste kloostrini[2].

13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Püha Katariina klooster ja naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ja ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Aastateks 1310–1320 oli Tallinna all-linn kujunenud välja oma tänapäevastes vanalinna piires, ulatudes põhja pool kuni tänase Tolli tänavani ja Harju värava ees asetsenud vallikraaviga lõunaküljes; loode-kagu pool piirnes linna hoonestus Tsistertslaste ordu ja Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste kloostri kruntidega[3].

Pärast Jüriöö ülestõusu 1346. aastal läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana.

Tallinn hansalinnana[muuda | muuda lähteteksti]

13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn.

Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse.

14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn.

Kaitseehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Sauna- ja Kuldjala torn Tallinna linnamüüris

Tallinn kuulus hansalinnade liitu ja tal oli mõjuvõimas roll Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks.

Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ega ole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi. Et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.

Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16.–19. sajandil rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnamüür. ja vahi- ning kaitsetornid
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu Toompea põhjapoolselt nõlvalt alates: NunnatornSaunatornKuldjala tornNunnadetagune tornLoewenschede tornLippe tornKöismäe tornPlate tornEppingi tornGrusbeke-tagune tornRenteni tornWulfardi-tagune torn – Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga – Stoltingi tornHattorpe-tagune torn – torn Vana vene kiriku juures – Bremeni tornMunkadetagune tornHellemani torn – Viru värav Suure zwingeriga – Hinke tornKuraditornAssauwe tornKitsetornKiek in de KökMegede tornTallitornSeegitagune tornSaunatagune tornTallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga – ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga – ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni – Sadamatorn[4]
Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Šnelli tiikHirvepark
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid
17. sajand, Skoone bastionRannavärava bastionVäikese Rannavärava bastion – Viru värava bastion – Ingeri bastionRootsi bastion

Tallinna all-linn[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lübecki õigus. Linna valitses Tallinna raad. All-linna keskus oli Raekoja plats. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda, Raevangla[5], Raeapteek ja elamud.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna all-linn.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned (Raekoda koos Raekoja platsiga ja Toompea nõlval paiknev ordulinnus), aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju.

Vanalinn ja II maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Teise maailmasõja ajal kannatas Tallinna vanalinn suurimaid purustusi 1944. aasta märtsipommitamise tulemusel, kui hävis 10% vanalinna hoonetest. Hävinesid Harju tänava Toompea-külgsed paaritute numbritega hooned jne.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinn Teise maailmasõja ajal.

Tallinna vanalinn muinsuskaitsealana[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna vanalinna, I–II aastatuhande muinsuskaitseala[6] on tunnistatud kultuurimälestiseks [7]

2002. aasta 15. jaanuaril esitas Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamiseks". Seaduseelnõu kohaselt piiritleti Tallinna vanalinna kaitsevöönd, mis piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga koos pikendusega raudteest, Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni. Sektoritena liituvad kaitsevööndiga: sektor Laululava ülemiste väravate juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca-al-Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Koridoridena liituvad kaitsevööndiga: Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast Kotka tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Kolde puiestee siht Stroomi rannast Sõle tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani[8].

Tallinna vanalinna kvartalid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna vanalinna kvartalid.


Panoraamvaade Tornide väljaku tornidele
Suurenda
Panoraamvaade Tornide väljaku tornidele
Panoraamvaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt
Suurenda
Panoraamvaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vanalinn
  2. Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 15
  3. Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26
  4. Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem, linnamuuseum.wiseman.ee
  5. Tallinn jagab raevanglat õigusjärgse omanikuga, Postimees, 7. september 2010
  6. 2589 Tallinna vanalinn, I – II a- tuh – muinsuskaitseala, Kultuurimälestiste riiklik register
  7. Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996
  8. Kultuuriministeeriumi Seaduseelnõud, 1999-09-09: Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamine
  9. Foorum arutas Ladina kvartali tulevikku, Kesklinna Sõnumid, 6. detsember 2004

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]