Tallinna vallkindlustused
Tallinna vallkindlustused on väljaspool Tallinna linnamüüri asunud uusaegsete kaitserajatiste vöönd.
Vallkindlustusi hakati arendama selleks, et viia linna kindlustused vastavusse tulirelvade kasutuselevõtmisest tulenevate uute vajadustega.
Tallinna vallkindlusted kujundati senisest eesvallist ja see moodustas koos linnamüüriga taktikalise terviku.[1]
Tallinna vallkindlustuste esimene osa rajati 1463–73. Selle moodustasid Nunnavall koos vallikraaviga, mis rajati Nunnavärava ja Suure Rannavärava vahele, linna idaküljele rajatud palissaad ning Viru värava eesvärava ette rajatud vallivärav koos hulknurkse vallivärava Suure zwingeriga. Nende järel valmis esimene ettenihutatud suurtükitorn Kiek in de Kök, mida ehitati 1475–83.[1]
Tallinna vallkindlustused hõlmasid 19. sajandi alguses 78 ha. Viimast korda kohendati neid Krimmi sõja ajal 1854–55.[1]
Tänapäeval on Tallinna vallkindlustustest säilinud kolmandik, näiteks Ingeri, Rootsi ja Skoone bastion, osaliselt ka Suure Rannavärava ja Viru värava bastion. Nendel paikneb haljasala, mis eraldab Tallinna vanalinna ülejäänud linnast.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 566