Estonian Business School

Estonian Business School
Asutatud	1988
Tüüp	eraülikool
Rektor	Meelis Kitsing
Üliõpilasi	1400
Asukoht	Ants Lauteri tänav 3, 10114 Tallinn

Estonian Business School

Estonian Business School (EBS) on majandus- ja äriharidusele spetsialiseerunud eraülikool Eestis. Kool on asutatud 1988. aastal. Tegu on Baltimaade vanima majandusharidusele keskendunud eraülikooliga.

Enam kui 1400 üliõpilasega EBS annab haridust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Üliõpilased saavad käia end täiendamas EBSi 60 partnerülikoolis üle maailma.

EBSi gruppi kuulub ka gümnaasium. Lisaks pakub EBS Executive Education juhtidele mõeldud täiendõppe võimalusi ning avatud ülikooli koolitusi.

Ajalugu

EBS loodi 1988. aastal esimese Eesti eraõppeasutusena. Ülikooli rajajad olid Madis Habakuk, Marshall Fitzgerald ja Ilmar Martens, kelle eesmärk oli luua ingliskeelse õppega ärikool.

Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, töötas Madis Habakuk küll Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse planeerimise ja juhtimise kateedris, kuid tajus juba muutusi. Ilmne oli, et kui Nõukogude Liit laguneb, tuleb otsuseid hakata tegema kohapeal, need ei tule enam Moskvast. Samuti arvas Habakuk, et Eesti vajab spetsialiste, kes tunneks turumajanduse ning väliskaubanduse seadusi ja oskaks inglise keelt. Nii tekkiski kommertskooli loomise idee alge.

Mitmed Lääne ärimehed pöörasid sel ajal pilgud ida poole, nende seas ka Marshall Fitzgerald. Tema eesmärgiks oli parandada Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Venemaa vahelisi suhteid ning olla samas oma silmaga tunnistajaks ajaloolistele sündmustele, mis tol ajal Venemaal toimusid. Kuna ta ei osanud kusagilt mujalt alustada, siis kontakteerus Fitzgerald Nõukogude Liidule kõige lähema tuttava – soomlase Hannu Linnainmaaga, kes omakorda tutvustas teda aastal 1987 Madis Habakukega, kes oli tolleaegses Nõukogude Liidus üsna tuntud nimi ja keda tunti ka väljaspool piire

Teine EBSi sünniloos tähtsat rolli mängiv härrasmees, Ilmar Martens, oli Eestis sündinud ning leidis Madis Habakukega kontakti kirja teel, mille viimane ühes Rootsi ajalehes avaldas. Kirjas seisis palve väliseestlastele toetada kodueestlaste 50-aastase haridusaugu likvideerimist. Martensi lennukatest ideedest sai ka Habakuk innustust ning see oli samm Estonian Business School’i loomisele lähemale.

Marshall Fitzgeraldi mägedes asuvas rantšos sai Estonian Business School’i rajamise idee juba konkreetsemad piirjooned ning Ilmar Martens asus Eesti ärimeeste Kanadasse õppima saatmise teemal läbi rääkima mitme õppejõuga, sealhulgas ka väliseestlase Rein Petersoniga. Õppesilla projekti raames said New Yorgis kokku kolm meest: Martens, Habakuk ning Peterson. Martensi New Yorgi korteris töötati kolme ööpäeva jooksul välja Estonian Business School’i alusdokumendid ning pandi paika alusprintsiibid.

1997. aasta varakevadel sai Eesti erakeskhariduse turg ühe tegija juurde. Seni tegutsenud kuuele eragümnaasiumile tekkis konkurent seitsmenda, EBSi asutatud Ärigümnaasiumi näol.

Kooperatiivist Estonian Business School sai 1992. aastal aktsiaselts Eesti Kõrgem Kommertskool. Sellele nimele jagus eluõigust peaaegu kümnendiks – 2001. aastal pöörduti juurte juurde tagasi ning kool hakkas uuesti kandma nime Estonian Business School.

2011. aasta sügisel avas EBS esimese välisülikoolina oma filiaali Soomes.

EBS hoone

Estonian Business Schooli esimeseks peakorteriks sai Madis Habakuke poja Mardi magamistuba, kes oli sel ajal sõjaväes. Õppehooneks sai aga peaministri abi Rein Kaarepere soovitusel valitsuse residents Suurupis, kus õppetöö toimus üle nädala. Töötajaid oli kommertskoolis siis kuus: peale Madis Habakuke veel juhtimiskonsultandid - organisaatorid Urve Margus ja Piia Sandla, raamatupidaja Marje Habakuk, sekretär Nelli Kolk ja inglise keele õpetaja Elin Saks.

Aastal 1988 vahetas Business School peakorterit ning asus ümber Tööstuse tänavale. 1989. aasta lõpus kolis EBS taas uude peakorterisse Sakala Keskuses, kuhu jäädi üsna mitmeks aastaks.

1995. aastal jõudis kätte kauaoodatud kolimine: EBS seadis end sisse kergetööstustehnikumi majja Lauteri tänaval, kus tehnikumil oli ruumi üle jäänud.

Lauteri tänava hoone seisukord oli esialgu üsna troostitu ja seda tuli tublisti remontida. Kõige rohkem raha kulus pööningu ehk viienda korruse väljaehitamisele. Ka katus oli täiesti läbi ja tuli välja vahetada, samamoodi aknad. Korda tehti õppe- ja keeleklassid ning selle tulemusena oli EBS-is ilmselt kõige moodsam arvutiklass kogu Eestis. Läbi aastate on korduvalt hoonele tehtud uuenduskuuri ning lõpptulemuseks on moodsad kontorid ja klassiruumid.

2023 suvel sai ehitusloa ning alustati uue hoone ehitust. Õppimis- ja ettevõtluslinnaku maamärgilise osana kerkib Tallinna kesklinna, Lauteri 3 aadressile 30-korruseline kõrghoone.

EBSi tänane õppehoone moodustab linnakust olulise osa – enamik auditooriumidest jääb olemasolevasse koolimajja. Uue ehitisega lisandub tiimitube, vaikseid õpialasid, mõned kõrgtehnoloogilised klassiruumid ning erinevad sündmuste korraldamise pinnad, millest suurimas saab läbi viia kuni 500 osalejaga üritusi. Uusarenduse arhitektuurne lahendus koondab lisaks õppe- ja koostööruumidele kontoreid ning 500 töölauaga rendivõimalustega ettevõtlat. Samuti on hoonetekompleksi planeeritud toitlustuspinnad, spordisaal, katuseaed ning 100 eksklusiivset korterit.

EBSi rektorid

• 1988 − 2000 professor Madis Habakuk, president
• 3. veebruar 2000 loodi EBSi presidendi ametikoha kõrvale uus ametikoht - EBSi rektor
• 20. märts 2000 − 3. märts 2003 professor Olav Aarna
• 20. veebruar 2003 − 5. juuni 2003 Jan Andresoo, EBSi tegevdirektor
• 6. juuni 2003 – 18. august 2003 Jan Andresoo
• 19. august 2003 − 30. märts 2008 professor Madis Habakuk
• 31. märts 2008 – 15. november 2011 Peeter Kross
• 2. jaanuar 2012  − 31. august 2012  professor Arno Almann, rektori kohusetäitja
• 1. september 2012 − 31. juuli 2020 professor Arno Almann
• 1. august 2020 professor Meelis Kitsing

Välislingid

• EBS Ülikooli koduleht
• EBS Gümnaasiumi koduleht
• EBS Juhtide koolitus
• EBS Avatud Ülikool