Kadri Simson

Kadri Simson
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik
	Ametiaeg; 1. detsember 2019 – 30. november 2024
Eelnev	Miguel Arias Cañete
Järgnev	Dan Jørgensen (energeetika ja elamumajandus)
Eesti majandus- ja taristuminister
	Ametiaeg; 23. november 2016 – 29. aprill 2019
Eelnev	Kristen Michal
Järgnev	Taavi Aas
Eesti Keskerakonna Pärnu piirkonna esimees
	Ametiaeg; 6. mai 2011 – 2021
Eelnev	Mart Viisitamm
Järgnev	Andrei Korobeinik
Riigikogu liige
	Ametiaeg; 2007–2016
Eesti Keskerakonna peasekretär
	Ametiaeg; 10. detsember 2003 – 12. september 2007
Eelnev	Küllo Arjakas
Järgnev	Priit Toobal
Isikuandmed
Sünninimi	Kadri Must
Sünniaeg	22. jaanuar 1977 (48-aastane); Tartu
Erakond	Eesti Keskerakond ; (1995–2024)
Vanemad	Aadu Must ; Ülle Must
Alma mater	University College London

Kadri Simson (sünninimi Kadri Must; sündinud 22. jaanuaril 1977) on Eesti poliitik, alates 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2024 oli ta Euroopa Komisjoni energeetikavolinik von der Leyeni esimeses komisjonis.^[1]

Haridus

Kadri Simson on lõpetanud 1995. aastal Tartu 10. Keskkooli ja 2000. aastal cum laude Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Tal on politoloogia magistrikraad University College Londonist (2003).^[2]^[3]

Poliitiline tegevus

Kadri Simson kuulus aastatel 1995–2024 Eesti Keskerakonda ja oli aastatel 2011–2021 Pärnumaa piirkonna esimees.^[4] Aastatel 2003–2007 oli ta Eesti Keskerakonna peasekretär. Aastatel 2007–2015 ja taas alates 5. novembrist 2016 oli ta Eesti Keskerakonna aseesimees. Ta on olnud XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige. Aastatel 2009–2016 ja 2019 oli ta ka Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees.

Eesti Keskerakonna XV kongressil 29. novembril 2015 kandideeris Kadri Simson erakonna esimeheks, sai 486 häält (47%) Edgar Savisaare 541 hääle vastu. Ta lubas kandidaadina suuremat tähelepanu erakonna piirkondadele väljaspool Tallinna, selgemaid rahaasju ja erakonna tugevamat kaasatust üleriigilistel teemadel.

1999. aastal töötas ta Tallinna linnavalitsuse ja aastatel 2001–2002 Tallinna linnapea nõunikuna.^[5]

Ajavahemikus 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 oli Kadri Simson Eesti majandus- ja taristuminister. Pärnumaalt valitud riigikogu liige ja keskfraktsiooni esimees Kadri Simson oli aktiivne Pärnu lennujaama renoveerimise eestvedaja.^[6]^[7] Tema majandus- ja taristuministriks oleku ajal allkirjastati oktoobris 2017 koostöölepe Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks. Minister lubas, et riik panustab renoveerimisse 20 miljonit eurot, millele lisandub igal tegutsemisaastal 400 000 eurot.^[8]^[9] Plaani kohaselt pidi lennujaam valmima 2020. aastal ja suutma teenindada 50 000 reisijat aastas.^[10]^[11] Lennujaama kordategemiseks kulutaski riik ligi 20 miljonit eurot.^[12] 2024. aastal konstateeriti, et Pärnu lennujaama tööshoidmiseks kulub 1,7 miljonit eurot aastas ja lennujaam teenindab aastas umbes 2000 reisijat.^[13]

Alates 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2024 oli Kadri Simson Euroopa Komisjoni energeetikavolinik von der Leyeni esimeses komisjonis. Selles ametis olles intervjueeriti Kadri Simsonit Briti telesaates HARDtalk.^[14] Simsoni ametiaja lõppedes kiitis rahvusvaheline poliitikaväljaanne Politico Simsoni poolt Venemaa rünnaku alla jäänud Ukraina toetamist selle energiasüsteemi töös hoidmiseks. Kogu ametiaja koondhindeks sai C, mis jääb kõigile volinikele antud hindeid arvestades pingerea teise poolde.^[15]

31. detsembril 2024 teatas Kadri Simson, et lahkub Eesti Keskerakonnast, sest uued juhid on asunud Keskerakonda muutma viisil, mis on talle võõras. Simson märkis, et tal ei ole praegu plaanis liituda ühegi Eesti erakonnaga, samuti ei plaani ta osaleda 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel.^[16]

Tegevus ühingutes

Kadri Simson on korporatsiooni Amicitia vilistlane ja MTÜ Lähiajaloo Uuringute Instituut juhatuse liige.^[17] Samuti on ta olnud Eesti NATO Ühingu nõukogu aseesimees ning SA Eesti Välispoliitika Instituut nõukogu liige.

Isiklikku

Ta on Aadu ja Ülle Musta tütar. Tal on kolm nooremat õde: Kristiina, Liis ja Susan. Kadri Must abiellus 6. juunil 2008 ajakirjanik Priit Simsoniga. Nad lahutasid veebruaris 2015.^[18] Tema pikaaegne elukaaslane oli endine HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm.^[19] Nende kooselu lõppes 2024. aastal.

Tunnustus

2019 – Läti Kolme Tähe ordeni II järk
2022 – Vürst Jaroslav Targa III järgu orden^[20]
2025 – Riigivapi III klassi teenetemärk

Teosed

"Tori vallakohtu arhivaalid ajalooallikana. Proseminaritöö". Juhendaja dots Aadu Must. Tartu, 1996. Käsikiri TÜ arhiivinduse õppetoolis.
"Iseseisvuspäeva sünd", Tartu 2000. ISBN 9985-9178-0-4
"Kas me mäletame taasiseseisvumispäeva?" Sirp, 24. august 2001.
"Millal pandi taasiseseisvumise nurgakivi?" – Noor mõte Eesti poliitikas, Keskerakonna Idee-grupp, Tallinn, 2002.

Viited

↑ Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni volinike kolleegium
↑ Kadri Simsoni CV Riigikogu kodulehel
↑ Aukardetud Kadri Must, Postimees, 16.04.2005
↑ Tooming, Marko. Andrei Korobeinik on Keskerakonna kandidaat Pärnu linnapeaks. ERR, 24. mai 2001.
↑ Kadri Simsoni CV. Euroopa Komisjoni veebisait.
↑ "JUHTKIRI | Valget lennulaeva Pärnusse ei tulnudki. Aga ootame edasi!". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 20. jaanuaril 2025.
↑ Uudised, Head (1. jaanuar 2015). "Kadri Simson soovib paremat lennuühendust Pärnuga". Eesti elu | GoodNews. Vaadatud 20. jaanuaril 2025.
↑ Kadri Simson: investeeringud taristusse. Postimees, 15.05.2017.
↑ Minister Simson peab Pärnu ettevõtjatega plaani. Logistika uudised, 11.10.2017.
↑ Pärnu lennujaam suudab paari aasta pärast teenindada 50 000 reisijat aastas. ERR 4.10.2017.
↑ "Minister Simson arutas Pärnu lennujaama ehitust". Ehitusuudised. Vaadatud 20. jaanuaril 2025.
↑ Pärnu lennujaama tulevik on tume, linn katab kahjumi. Postimees, 4.11.2024.
↑ JUHTKIRI | Paneme „Simsoni lennujaama“ kinni Eesti Päevaleht, 25.03.2024.
↑ HARDtalk Kadri Simson. 18.03.2022.
↑ Politico pani Simsoni tegevusele volinikuna hinde C. ERR 2.12.2024.
↑ ERR (31. detsember 2024). "Kadri Simson lahkub Keskerakonnast". ERR. Vaadatud 31. detsembril 2024.
↑ "Kalju Laidi sahinad: Niks-naks, Sõõrumaa!". Eesti Ekspress.
↑ Merdik, Merje (25.02.2015). "Kadri ja Priit Simson lahutavad abielu: oleme teineteisele tänulikud paljude ilusate hetkede eest". Kroonika.
↑ "Kadri Simson: Teet Soorm on väga hea mees, kui pean valima, valin töö asemel lähedased". Õhtuleht. 30. november 2017.
↑ "Zelenski autasustas Simsonit ja Hololeid" ERR, 31. august 2022

Välislingid

Kadri Simsoni FB-leht
Lauri Vahtre. "Ajaloo nime vääriline…" Sirp, 29. september 2000
Kadri Must. "Võitlus lähiajaloo pärast käib edasi" Sirp, 13. oktoober 2000
Argo Ideon. "Suure pere laps" Eesti Ekspress, 16. detsember 2003
Tuuli Koch, "Kadri Must – tõusev naispoliitik ja Keskerakonna vastne peasekretär" EPL, 11. detsember 2003
Hannes Rumm. "Keskpartei kroonprintsess" Postimees, 9. aprill 2005
Priit Pullerits. "Aukardetud Kadri Must" Postimees, 16. aprill 2005
Ilmar Palli, Peeter Ernits. "Kadri Must: Oleme sageli vasakpoolsemad, kui tahaksime..." Maaleht, 14. detsember 2006
Hannes Kuusma. "Kadri Must: saab näha, kas Reformierakond suudab oma sõnu sisuga täita ka pärast seda, kui meid enam valitsuses neid toetamas ei ole" Pärnu Postimees, 5. aprill 2007
Kadri Simson saates "Kukul külas", 8. veebruar 2009
Kerttu Kaldoja. "Riigikogu keskfraktsiooni hakkab juhtima Kadri Simson" Eesti Päevaleht, 17. juuni 2009
Tarmo Vahter, Krister Kivi. "Teravatel teemadel" Eesti Ekspress, 9. oktoober 2009
Kaire Uusen. "Kadri Simson – Eesti poliitika maratoonar" Postimees, 5. detsember 2009
Priit Pullerits. "Kadri Simson: ma ei jõuaks seda tööd teha, kui mul oma elu ei oleks" Postimees, 21. aprill 2012
Kadri Simson - EU Commissioner for Energy. HARDtalk, 17. märts 2022 (24 min)
"Politico pani Simsoni tegevusele volinikuna hinde C" ERR, 2. detsember 2024

Eelnev Küllo Arjakas	Eesti Keskerakonna peasekretär 2003–2007	Järgnev Priit Toobal
Eelnev Kristen Michal	Eesti majandus- ja taristuminister 2016–2019	Järgnev Taavi Aas

[1] Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni volinike kolleegium

[2] Kadri Simsoni CV Riigikogu kodulehel

[3] Aukardetud Kadri Must, Postimees, 16.04.2005

[4] Tooming, Marko. Andrei Korobeinik on Keskerakonna kandidaat Pärnu linnapeaks. ERR, 24. mai 2001.

[5] Kadri Simsoni CV. Euroopa Komisjoni veebisait.

[6] "JUHTKIRI | Valget lennulaeva Pärnusse ei tulnudki. Aga ootame edasi!". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 20. jaanuaril 2025.

[7] Uudised, Head (1. jaanuar 2015). "Kadri Simson soovib paremat lennuühendust Pärnuga". Eesti elu | GoodNews. Vaadatud 20. jaanuaril 2025.

[8] Kadri Simson: investeeringud taristusse. Postimees, 15.05.2017.

[9] Minister Simson peab Pärnu ettevõtjatega plaani. Logistika uudised, 11.10.2017.

[10] Pärnu lennujaam suudab paari aasta pärast teenindada 50 000 reisijat aastas. ERR 4.10.2017.

[11] "Minister Simson arutas Pärnu lennujaama ehitust". Ehitusuudised. Vaadatud 20. jaanuaril 2025.

[12] Pärnu lennujaama tulevik on tume, linn katab kahjumi. Postimees, 4.11.2024.

[13] JUHTKIRI | Paneme „Simsoni lennujaama“ kinni Eesti Päevaleht, 25.03.2024.

[14] HARDtalk Kadri Simson. 18.03.2022.

[15] Politico pani Simsoni tegevusele volinikuna hinde C. ERR 2.12.2024.

[16] ERR (31. detsember 2024). "Kadri Simson lahkub Keskerakonnast". ERR. Vaadatud 31. detsembril 2024.

[17] "Kalju Laidi sahinad: Niks-naks, Sõõrumaa!". Eesti Ekspress.

[18] Merdik, Merje (25.02.2015). "Kadri ja Priit Simson lahutavad abielu: oleme teineteisele tänulikud paljude ilusate hetkede eest". Kroonika.

[19] "Kadri Simson: Teet Soorm on väga hea mees, kui pean valima, valin töö asemel lähedased". Õhtuleht. 30. november 2017.

[20] "Zelenski autasustas Simsonit ja Hololeid" ERR, 31. august 2022

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

v r Von der Leyeni esimene komisjon (2019–2024)
President	Ursula von der Leyen
Juhtivad asepresidendid	Valdis Dombrovskis Frans Timmermans (kuni 22. augustini 2023) Maroš Šefčovič (juhtiv asepresident alates 22. augustist 2023, varem asepresident) Margrethe Vestager
Asepresidendid	Josep Borrell Věra Jourová Margarítis Schinás Dubravka Šuica
Volinikud	Thierry Breton (kuni 16. septembrini 2024) Helena Dalli Elisa Ferreira Marija Gabriel (kuni 15. maini 2023) Paolo Gentiloni Johannes Hahn Phil Hogan (kuni 26. augustini 2020) Iliana Ivanova (alates 19. septembrist 2023) Ylva Johansson Stélla Kyriakídou Janez Lenarčič Mairead McGuinness (alates 12. oktoobrist 2020) Didier Reynders Nicolas Schmit Kadri Simson Virginijus Sinkevičius (kuni 16. juulini 2024) Jutta Urpilainen Adina Vălean Olivér Várhelyi Janusz Wojciechowski Wopke Hoekstra (alates 9. oktoobrist 2023)