Lasnamäe

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Lasnamäe linnaosa)
Lasnamäe

Lasnamäe vapp
Lasnamäe vapp
Lasnamäe lipp
Lasnamäe lipp

Pindala: 27,41[1] km²
Elanikke: 119 180 (1.01.2017)[2]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 50′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 50′ E
Lasnamäe linnaosa asendikaart

Koduleht: http://www.tallinn.ee/eng/lasnamae-district
Lasnamäe
Mustakivi ja Laagna asum

Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna–Narva maanteed (Peterburi tee) ja Vana-Narva maanteest lõuna pool.

Piirkond kandis 14. sajandil nimesid Lakederberge (1370), Lakederberg (1371) või Lakeden berghe (1372), eestistatult Lageda mägi.

Lasnamäe asub Tallinna idaosas Lasnamäe kõrgendikul. Linnaosa pindala on 27,41 km².

Lasnamäe on Tallinna linnaosadest suurima elanike arvuga. 1. oktoobril 2013 oli linnaosas registreeritud 117 968 alalist elanikku. 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on Lasnamäel elanikke 119 180.[3] Seisuga 1. september 2007 oli linnaosas registreeritud 112 088 alalist elanikku. Neist 28,6% oli eestlasi ja 57,8% venelasi. 2017. aastal on vastavad näitajad 26,2% ja 61,3%. Lasnamäe on ainuke Tallinna linnaosa, kus elab rohkem venelasi kui eestlasi.[4]

Lasnamäe linnaosa piirneb põhjas Pirita ja läänes Kesklinna linnaosaga.

Lasnamäe on tuntud oma nõukogude perioodil ehitatud paneelelamute poolest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lasnamäe asustuse ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku. Arheoloog Lembit Jaanitsa arvates on vanimad inimtegevuse jäljed Iru linnamäel Lasnamäelt pärit nöörkeraamika-kultuuriga seotud ajast, seega III aastatuhande teisest poolest eKr. Linnuse põhjaplatoolt ja mitmest muust kaevandist on leitud seitse tulekivist kõõvitsat ning umbes 400 savinõutükki, mis on kaunistatud tollele ajale iseloomulike nöörivajutuste või lohuridadega.

Nooremal pronksiajal tekkisid kindlustatud asulad, Lasnamäe üheks suuremaks keskuseks oli Iru linnus. Lasnamäe praegusele alale lisandus mitu uut asulat. Tegemist oli väikeste, ühest või kahest talust koosnevate nn asustusüksustega. On arvatud, et asustusüksused muutsid aeg-ajalt oma asukohta teatud ala piires.

Arvatakse, et muinasajal kuulus suur osa praegusest Lasnamäest ümberkaudsete külade kogukonnale. Taani kuningas Valdemar II võõrandas need maad sunniviisiliselt Tallinna linnale. Sunniviisiline võõrandamine riivas paljude ümberkaudsete talupoegade ja maaomanike huve, kes ei tunnistanud uusi piire. Tekkisid sagedased konfliktid.

Ka Jüriöö ülestõus 1343. aastal sai alguse Lasnamäel süüdatud lõkkest. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval erinevad mälestusteenistused ja truudustõotuste tseremooniad.

Vanim tööstusagul on Sikupilli, mis on saanud nime samanimelise kõrtsi järgi. Väo, Priisle ja Kuristiku küla piirkonnas olid asulad juba pronksiajal.

Alates keskajast töötasid Lasnamäe nõlval vesiveskid, millest viimase lammutas 1916. aastal Tallinna paberi- ja tselluloosivabrik.

Tänapäevase Lasnamäe linnaosa kujunemislugu on üks vastuolulisemaid Tallinnas, sest nõukogude võimu ajal muudeti just selles piirkonnas keskkonda tundmatuseni. See on süvendanud eksiarvamust, nagu oleks Lasnamäe tühjale kohale ehitatud uus linnaosa. Tänuväärse töö ajaloolise mälu korrastamisel on teinud Robert Nerman, kelle raamat “Lasnamäe ajalugu” (Tallinn 1998) annab piirkonna ajaloost põhjaliku ülevaate.

Lasnamäe I mikrorajooni (Pae ja Punasel tänaval) esimesed hooned valmisid 1973. aastal, II mikrorajooni (Kalevipoja ja Kuramaa tänaval) hooned aga 1974. aastal. Kokku oli Lasnamäel 8 mikrorajooni (planeeringu järgi 11).

Suurelamute ehitust alustati Lasnamäel 1970. aastate lõpul. Kõiki plaanitud elamu(mikro)rajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad.

Lasnamäel on 750 elamut, millest 650 on korrusmajad. Suurima korterite arvuga elamu, kus on 324 korterit, asub Paasiku tänaval.

Esimestel taasiseseisvuse aastatel linnaosa areng seiskus loosungite “Peatage Lasnamäe!” toel.

Mikrorajoonid[muuda | muuda lähteteksti]

Mikrorajoonidest said asumid 1991. aastal.

Mikrorajoon Tänapäevane asum
I mikrorajoon Pae
II mikrorajoon Laagna
III mikrorajoon Laagna
IV mikrorajoon Mustakivi
V mikrorajoon Seli
VI mikrorajoon Priisle
VII mikrorajoon Kuristiku
VIII mikrorajoon Katleri
IX mikrorajoon Loopealse
X mikrorajoon Paevälja
XI mikrorajoon Kurepõllu

III ja IV mikrorajooni vaheline ala küll Nõukogude ajal osaliselt kuivendati, kuid sinna elamuehitust ei planeeritud ning alast kujunes iseeneslik prügimägi. Ka tänapäeval pole selles piirkonnas ühtegi elanikku ning ala kannab nime Tondiraba asum.

Lasnamäe juhtorganid[muuda | muuda lähteteksti]

Siin on toodud eri aegade kohaliku võimu nimevormid Lasnamäel[5]:

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Lasnamäe haljastusse kuuluvad Pirita jõeoru maastikukaitseala serv, Jüriöö park, Tondiloo park.

Lasnamäe territoriaalne jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Lasnamäe territooriumi võib tinglikult jagada kaheks erinevate funktsioonidega piirkonnaks, ühelt poolt elamute alaks ja teisalt Peterburi tee lähedusest kuni Rae valla piirini olevaks tööstusalaks.

Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus Tallinna Linnavolikogu määruse järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Siin on sõna-sõnalt toodud Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006. a määruse nr 14 "Tallinna põhimääruse muutmine" LISA 6 "Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem" järgi[6].

Piir algab Mäe tänava idaservast ja kulgeb ida suunas mööda Lasnamäe klindi ülemist serva ning Narva maantee põhjaserva kuni Tallinna linna halduspiiri punktini 345 Pärnamäe tee ristil. Punktis 345 pöördub Lasnamäe linnaosa piir koos Tallinna halduspiiriga lõunasse mööda Linnuse tee idaserva läbi linnapiiri punktide 346–348 kuni Pirita jõe teljeni. Mööda Pirita jõe kesktelge kulgeb piir kuni Ülemiste–Maardu raudtee sillani. Sealt suundub piir edelasse mööda raudtee loodeserva läbi linnapiiri punktide 390–394, ületab Lagedi tee ja läheb edasi mööda Väo karjääri (Lagedi tee 16a) – 16 lõunapiiri punktide 395 – ületades Betooni tänava.

Edasi kulgeb piir piki Ülemiste–Maardu raudtee põhjaserva läbides linnapiiri punktid 404–410. Punktis 410 pöördub piir lõunasse läbides linnapiiri punktid 411–423 ja ületades Suur-Sõjamäe tänava. Punktis 423 pöörab piir läände, läbides linnapiiri punktid 424–430 ja suundudes paralleelselt lennuväljaga triangulatsioonipunktini "Raba", kus pöördub loodesse läbi punktide 431 ja 432 punkti 433 Kanali tee nurgal. Punktis 433 pöördub piir edelasse mööda Kanali tee 6a kinnistu kagupiiri, läbi punktide 434 ja 435 Vaskjala–Ülemiste kanalini ning suundub mööda kanali kirde- ja põhjaserva Tartu maanteeni. Edasi läheb piir mööda Tartu maantee kirdeserva ning Lasnamäe tänava loodeserva kuni Laagna teeni, ületab Laagna tee ja kulgeb mööda Kumu kinnistu lõuna- ja idapiiri Valge tänavani ja edasi mööda Valge tänava loodeserva kuni Narva maantee põhjaservani. Sealt pöörab piir kirdesse ja läheb mööda Narva maantee põhjaserva Mäe tänavani, piki Mäe tänava idapiiri kuni oma alguspunkti Lasnamäe klindi ülemises servas.

Asumid[muuda | muuda lähteteksti]

Asumid

Lasnamäe linnaosa koosneb 17 asumist. KatleriKurepõlluKuristikuLaagnaLoopealseMustakiviPaePaeväljaPriisleSeliSikupilliSõjamäeTondirabaUuslinnVäoÜlemiste

Sikupilli asum

Esimesed elamud ja hooned rajati 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. II maailmasõja ajal (1941 ja 1944) hävis paljud Sikupilli asumi elamud.

1947. aastal alustati Peterburi teeKivimurruTuulemäeMajaka tänavate vahelise kvartali hoonestamist stalinistliku linnaplaneerimise printsiibi järgi – käesoleval ajal nimetatud miljööväärtuslikuks piirkonnaks.

Paekivi ja Katusepapi tänava vahelisel alal on säilinud vanemad puitmajad, mis on võetud muinsuskaitse alla ja piirkond on nimetatud miljööväärtuslikuks alaks.

Aastatel 1960–1980 on Sikupilli asumisse ehitatud uusi kortermaju Pae, Majaka, Pallasti ja Lasnamäe tänava äärde.

Pae asum – I mikrorajoon

Üksikuid asutustele ja ettevõtetele kuuluvaid elamuid on ehitatud umbes 1970. aastast.

1978. aastast alustati majaehituskombinaadi toodanguga elamute ehitamist vastavalt I mikrorajooni planeeringule.

Laagna asum

II ja III mikrorajoon – ehitatud aastatel 1979–1982.

Tondiraba asum

Nõukogude ajal oli sellele alale kavandatud kogu Lasnamäe elurajooni keskus, kus leiduks nii töökohti, kaubandusettevõtteid kui ka kõrgemaid õppeasutusi. Kuid ala pinnas on turbaraba, kuhu oli raske ehitada, mistõttu elamuid sellele alale ei ehitatud.

Esimene hoone, mis sinna ehitati, oli 1994. aastal valminud Mereakadeemia õppekompleks. Esimesed kaubanduspinnad valmisid 2003. aastal (Lasnamäe Centrum).

Mustakivi asum

IV mikrorajoon – ehitatud aastatel 1982–1984.

Seli asum

V mikrorajoon (ehitatud aastatel 1983–1985) ja Va mikrorajoon (1988–1989).

Priisle asum

VI mikrorajoon – ehitatud aastatel 1986–1987.

Kuristiku asum

VII mikrorajoon – ehitatud aastatel 1987–1988.

Katleri asum

VIII mikrorajoon – ehitatud aastatel 1989–1991.

Loopealse asum

IX mikrorajoon – ehitamist alustati 2007 (Meeliku majad). Asumi hoonestus on lõpetamata.

Paevälja asum

X mikrorajoon – rajamist alustati 2006. aastal. Uued elamud ehitati Vana-Kuuli tänavale. Asumi hoonestus jäi lõpetamata. Algatatud on detailplaneering haigla rajamiseks.

Kurepõllu asum

XI mikrorajoon oli kavandatud omal ajal üleliidulise tehase Dvigatel töötajatele korterelamute ehitamiseks. Lõunapoolse osa ehitamist alustati 1984. aastal. Hooneid ehitas sõjaväe ehituspataljon kivikonstruktsioonis (punane tellis).

Uuslinna asum

Muinsuskaitsealune staabihoone ehitatud 19. sajandil. Ülejäänud hooned ehitati aastatel 1949–1957.

Ülemiste asum

Dvigateli vagunitehas rajati 1898. aastal. Peterburi tee äärsed kortermajad on ehitatud aastatel 1960–1967.

Sõjamäe asum

Tootmis- ja ettevõtlusala alates 1949. aastast.

Väo asum

1960. aastast hakati Väo karjääris paekivi kaevandama.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hallatavad asutused[muuda | muuda lähteteksti]

Lasnamäe linnaosa sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Lasnamäe vapp
Lasnamäe lipp

Lasnamäe linnaosa lipu ja vapi kujundas Priit Herodes ning need kinnitati Eesti Vabariigi heraldikanõukogu poolt 20. juulil 1992.[7]

Vapil ja lipul on kasutatud endise Tallinna Idarajooni sümboleid.[7]

Vapi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lasnamäe linnaosa vapiks on pikuti poolitatud helesinine ja hõbedane kilp lainelõikelise vastasvärvides ülalosa ning neljaharulise tähega. Täht kujutab Lasnamäelt laiali kantud Jüriöö tuld ja Tallinna ülemist tuletorni.[7]

Lipu kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lasnamäe linnaosa lipul on pikuti poolitatud valge ja helesinise värvusega täisnurkne taust, mille keskel on vastasvärvides lainelõikeline põikilaid. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 105x165 cm.[7]

Lipu värvid tulenevad Tallinna lipu värvidest ning Lasnamäe linnaosa eraldub kujundite alusel, olles samas Tallinna lahutamatu osa.[7]

Lasnamäe linnaosa hüüdlause on "Julge unistada ja teostada!".

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg
Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[3][8]
2003 109 516
2004 112 368
2005 114 440
2006 114 142
2007 112 306
2008 112 001
2009 113 332
2010 114 258
2011 116 577
2012 116 273
2013 116 490
2014 118 211
2015 118 437
2016 118 776
2017 119 180

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Statistikakogumik Tallinn arvudes 2016 lk.33
  2. Statistikaameti piirkondlik portaal
  3. 3,0 3,1 "Tallinn arvudes".
  4. http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes
  5. [1] (vaadatud 27.07.2012)
  6. [2] (vaadatud 27.07.2012)
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 "Lasnamäe linnaosa sümbolid". Tallinn. Kasutatud 20. veebruar 2017.
  8. Tallinna rahvastikuregistri järgi

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]