Tallinna Ülikool

Allikas: Vikipeedia
Tallinna Ülikool
Universität Tallinn Logo.svg
Asutatud
Tüüp Avalik-õiguslik ülikool
Rektor Tiit Land
Akadeemilisi töötajaid 409 (2016) [1]
Tugitöötajaid 428
Üliõpilasi 8141(2016)
Bakalaureuse-
õppes
5097
Magistriõppes 2681
Doktoriõppes 363
Asukoht Tallinn
Ülikoolilinnak Narva mnt 25, 27 ja 29, Uus-Sadama 5
Ühendused EUA

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool. See on tudengite arvult kolmas ülikool Eestis.

Tallinna Ülikooli rektor on 15. maist 2011 Tiit Land. Eelmine rektor oli Rein Raud (15. mai[viide?] 2006 – 15. mai 2011).

Alates 2015. aastast on ülikoolil 6 instituuti ja 2 kolledžit (Haapsalu ja Rakvere kolledž). Enne seda oli instituute 19 ja kolledžeid 5.

Tallinna Ülikoolis on 117 õppekava (45 bakalaureuse, 52 magistri ja 14 doktoriõppekava).

Ametlikult on ülikool seadnud sihi olla targa eluviisi eestvedaja Eestis, vaimsuselt aga uutmoodi akadeemiline.

Ülikooli peamised valdkonnad on haridusuuendus, terve ja jätkusuutlik eluviis, kultuurilised kompetentsid, ühiskond ja avatud valitsemine ning digi- ja meediakultuur.  

Ülikool arvudes[muuda | muuda lähteteksti]

  • Üliõpilasi (2016. aasta lõpu seisuga) 8141,
    • neist bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes 5097,
    • magistriõppes 2681,
    • doktoriõppes 363.
  • Välistudengite osakaal 8,7%.
  • Töötajaid 837,
    • neist akadeemilisi 409,
  • Välisõppejõudude ja teadustöötajate osakaal akadeemilises personalis 11,1%
  • Õppekavasid 117
    • Aastal 2017 sai kandideerida 45 bakalaureuse, 52 magistri ja 14 doktoriõppe õppekavale.
  • Akadeemilisi üksusi 8
  • Tegevustulud 37.1 mln eurot 

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

1. septembrist 2015 jõustunud struktuurireformiga kuulub Tallinna Ülikooli kuus suuremat instituuti ja kaks regionaalset kolledžit.[2]

  • Instituudid
    • Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut
    • Digitehnoloogiate instituut
    • Haridusteaduste instituut
    • Humanitaarteaduste instituut
    • Loodus- ja terviseteaduste instituut
    • Ühiskonnateaduste instituut

Lisaks kuuluvad ülikooli struktuuri:

Instituutides tegutsevad ka teadus- ja arenduskeskused. Viimaste hulka kuuluvad maastiku ja kultuuri; ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo; ökoloogia; rahvusvaheliste sotsiaaluuringute; Eesti demograafia; haridustehnoloogia; haridusinnovatsiooni ning BFMi tehnika-ja tootmiskeskused. Haapsalu kolledži juures tegutseb Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus.

Ülikooli juures töötab ka viis interdistsiplinaarsest tippkeskust: haridusuuenduse; käitumis- ja neuroteaduste; eluteeuuringute; kultuuridevaheliste uuringute ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus.

Rahvusvaheline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ülikooli üks eesmärk on oma tegevustes järjepidevalt olla rahvusvahelisem, seda nii teadustegevuses kui ka õppetöös. Ligi 400 partnerülikoolist koosnev võrgustik võimaldab rahvusvahelist kogemust nii tudengitele kui ka töötajatele.

TLÜ on ka nelja rahvusvahelise koostöövõrgustiku liige – UNICA, EUA, BUP ja Magna Charta Universitatum, mõjutades nii ka Euroopa kõrgharidusruumi.

Ülikoolilt ühiskonnale suunatud tegevusi edendab ning partnerlussuhteid arendab Avatud akadeemia

Kultuur ja sport[muuda | muuda lähteteksti]

Ülikooli toel tegutsevad Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester, meeskoor, naiskoor, BFMi segakoor, tantsuansambel Soveldaja ja vokaalansambel Vox Nova.

Spordis esindavad ülikooli aastaid Eesti meistriks tulnud või tiitlile pretendeerinud korvpallinaiskond, võrkpallinaiskond ja võrkpallimeeskond. Ülikool toetab ka meistriliiga korvpallimeeskonda TLÜ/Kalev.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Ülikool asutati 2005. aastal, aga tema juured ulatuvad ajalooliselt aastasse 1919, mil pandi alus Tallinna Pedagoogikaülikooli eelkäijale, Tallinna Õpetajate Seminarile

Seminarist moodustati 1928. aastal Tallinna Pedagoogium, mis koolireformi käigus nimetati 1937. aastal Tallinna Õpetajate Seminariks. 1947. aastal alustas ümberkorralduste tulemusena Tallinna Õpetajate Instituut, mis 1952. aasta nimetati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks. 1955. aastal omistati õppeasutusele eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde nimi. 

Eesti taasiseseisvumisaja muutustes kujunes õppeasutusest 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikool.

Tallinna Ülikooli ajaloos on erineval viisil oma roll ka Eesti Teaduste Akadeemia Ökoloogia Instituudil, Eesti Teaduste Akadeemia Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudil, Eesti Kõrgkoolidevahelisel Demouuringute Keskusel, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumil, Eesti Akadeemilisel Raamatukogul, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudil, Eesti Humanitaarinstituudil, Audentese Ülikooli meediateaduskonnal, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudil, Akadeemia Nordil ning Tallinna Pedagoogilisel Seminaril.

Rektorid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Ülikooli ja sellele eelnenud õppeasutuste rektorid:

Linnak[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Ülikooli linnak asub Tallinnas Narva maanteel, osa loodus- ja terviseteaduste instituudi tegevustest toimub Räägu tn 49. Kampuse majadel on ladinakeelsed nimed: Terra, Astra, Mare, Nova, Silva ja Ursa.

Tudengid on majutatud Räägu, Västriku ja Karu tn ühiselamutesse.

Vaata ka Tallinna Ülikooli virtuaaltuuri.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]