Soome laht

Allikas: Vikipeedia
Soome laht

Soome laht on laht Läänemeres.

Soome lahte eraldab Läänemere avaosast mõtteline joon Põõsaspea neemOsmussaarHanko neem.

Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagu pool[1].

Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar, millest ida pool asub Neeva laht.

Soome lahe kagurannikul Venemaa Föderatsiooni aladel asuvad osaliselt Narva laht, Lauga laht ja Koporje laht, mille vahel asetsevad Kurkula ja Soikino poolsaared, Neeva laht.

Soome lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.

Soome lahe nõgu on paljuski moodustunud Ürg-Neeva kulutuse toimel. Tulenevalt kihtide kallutatusest ja lahe lõunapoolsete settekivimite suhtelisest pehmusest võrrelduna põhjaosa graniidiga liikus ürgjõgi küljeerosiooni tulemusena pidevalt oma vooluteega lõunasse ja sellega saab seletada ka Balti ja Siluri klindi teket.[2][3][4]

Suurimad Soome lahe äärsed linnad on Peterburi, Helsingi ja Tallinn.

Teadaolevalt ujus esimesena üle Soome lahe Bruno Nopponen 2008. aastal.[5]

Soome laht on aktiivselt laevatatav ja selle tulemusena on siia jõudnud ka mitmeid võõrliike. Neist hiljutisemad on ümarmudil, elegantne krevett, vööt-kirpvähk ja vesikirp Cercopagis pengoi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Geoloogia Selts. 1993. Rmt: Eesti šelfi geoloogia [toim. Lutt, J. & Raukas, A.]. 1993. Tallinn. 192 lk.
  2. Põhja-Eesti klindi tekkest
  3. Igor Tuuling: "Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused" Eesti Loodus, 2009/7
  4. Igor Tuuling: "Kuidas on tekkinud Balti klint?" Eesti Loodus, 2008/9
  5. "Bruno Nopponen ujus esimesena Soomest Eestisse" Postimees, 26. juuli 2008

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]