Suure-Jaani

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suure-Jaani linnast; valla kohta vaata artiklit Suure-Jaani vald; kihelkonna kohta vaata artiklit Suure-Jaani kihelkond.

Suure-Jaani
Suure-Jaani kirik talvel
Pindala: 2,23 km²
Elanikke: 1057 (2019)

EHAK-i kood: 7836[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 32′ N, 25° 28′ E
Suure-Jaani (Eesti)
Suure-Jaani
Suure-Jaani linna piir

Suure-Jaani on vallasisene linn Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.

Suure-Jaani piirneb idast Nuutre ja Kõidama külaga, põhjast Lõhavere külaga, loodest Päraküla külaga, läänest Ängi külaga ja lõunast Epra külaga.

Suure-Jaanist jookseb läbi Ängi oja ning asula piirdub põhjast Lõhavere ojaga ja lõunast Liiduvere ojaga. Asula keskel asub Suure-Jaani paisjärv, mis on ühenduses linna piirest välja jääva Nuutre-Kõpu paisjärvega.

Suure-Jaani pindala on 2,23 km2 ja seal elas 2019. aasta alguse seisuga 1057 inimest. Suure-Jaani on Viljandimaal elanike arvu poolest neljas linn ja Eestis 43. linn. Sellest on rahvaarvult veel väiksemad ainult Abja-Paluoja, Püssi, Mõisaküla ja Kallaste.

Esmakordselt mainiti muistset Valula küla 1428. aastal, millest sai hiljem Suure-Jaani alevik, seejärel alev ning 1. mail 1938 sai Suure-Jaani kolmanda astme linnaks.[2]

22. oktoobrist 2005 kuni 21. oktoobrini 2017 kuulus Suure-Jaani linn Suure-Jaani valda.[3]

Asulas tegutsevad kool, gümnaasium, kultuurimaja, tervisekoda ja raamatukogu ning heliloojate Kappide majamuuseum. Seal asuvad Suure-Jaani kirik ja õigeusu kirik. Rajamisel on tööstuspark.

Suure-Jaani kalmistule on maetud näiteks Artur Kapp, Johann Köler, Aleksander Mälton ja Mart Saar.

Alates 1998. aastast korraldatakse Suure-Jaani muusikafestivali.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

1428. aastal mainiti esmakordselt Valula küla, mille kohale tekkinud asulat hakati 17. sajandil nimetama Suure-Jaaniks. Ka kirikukihelkonna keskaegne nimi oli Walle (Valula kirikuküla järgi), ehkki kirik kandis Püha Johannese nime. Eristamaks Johannesele pühendatud kaht naaberkihelkonda, hakati hiljem läänepoolsemat (suuremat) nimetama Suure- ja idapoolsemat Väike- ehk Kolga-Jaaniks (saksa kl Gross- und Klein-Sankt-Johannis).[4][5]

Pärast Suure-Jaani saamist kolmanda astme linnaks 1938. aastal kaaluti linnanime muutmist Leolaks, kuid see jäi linlaste vastuseisu tõttu ära.[6]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani valla rahvuslik koosseis 2011. aastal[7]
Rahvus arv %
Eestlased 5113 98,42
Venelased 37 0,71
Soomlased 29 0,56
Ukrainlased 8 0,15
Muud rahvused 8 0,15
Suure-Jaani linna elanike arvu muutumine
Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv
1922[5] 966 1992[8] 1500 2009[9] 1110
1930[5] 1179 1995[5] 1444 2010[9] 1100
1934[5] 1031 2000[9] 1360 2011[9] 1090
1938[8] >1100 2001[9] 1320 2012[9] 1051
1939[5] 1144 2002[9] 1310 2013[9] 1042
1941[8] 1143 2003[9] 1280 2014[9] 1036
1959[5] 1713 2004[9] 1230 2015[9] 1062
1965[8] 1664 2005[9] 1220 2016[9] 1059
1970[5] 1610 2006[9] 1210 2017[9] 1072
1979[5] 1653 2007[9] 1160 2018[10] 1064
1989[5] 1503 2008[9] 1140 2019[10] 1057

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani paikneb Sakala kõrgustiku põhjajalamil, mis on vahelduva pinnareljeefiga: esineb astanguid, voori, oose, moreenkupleid ja looklevaid jõeorge.[11]

Mullastik[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani ümbruse muldadest domineerivad kahkjad leetunud mullad, nõrgalt leetunud mullad ja gleistunud kahkjalt leetunud mullad. Samuti esineb gleistunud deluviaalmulda, gleistunud lammimulda ja leetjat gleimulda.[12]

Geoloogiline ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani asub Ida-Euroopa platvormi äärealal, mis on tektooniliselt stabiilne ning maavärinaid üldjuhul ei esine.

Suure-Jaani asub Kesk-Eestile iseloomuliku siluri lubjakivi ja Lõuna-Eestile iseloomuliku devoni liivakivi ladestute üleminekualal. Rohkem on aluspõhjas devoni liivakivi.[13]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Selles peatükis on kasutatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Viljandi meteoroloogiajaama andmeid, mis asub Suure-Jaanist linnulennult 20 km kaugusel.[m 1] Viljandi meteoroloogiajaamas alustati ilmavaatlustega 1824. aastal ning süsteem automatiseeriti 2003. aastal.[14]

Suure-Jaani kliimaandmed (Viljandi Meteroloogiajaam), 1981–2010 kliimanorm, sulgudes Eesti keskmine
Kuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Aasta
Keskmine õhutemperatuur (°C) −4,4

(−3,5)

−5,1

(−4,5)

−1,0

(−1,1)

5,3

(4,6)

11,3

(10,4)

14,9

(14,4)

17,5

(17,4)

16,1

(16,3)

11,0

(11,5)

6,0

(6,7)

0,6

(1,4)

−3,1

(−2,0)

5,8

(6,0)

Absoluutne maksimaalne õhutemperatuur (°C) 9,6

(10,1)

10,5

(12,4)

17,4

(18,4)

27,3

(27,6)

30,9

(31,2)

31,5

(33,5)

34,2

(35,2)

34,5

(35,6)

29,0

(30,2)

21,5

(22,4)

11,9

(13,3)

11,3

(11,9)

34,5

(35,6)

Absoluutne minimaalne õhutemperatuur (°C) −34,6

(−36,8)

−33,5

(−36,2)

−25,5

(−29,5)

−11,6

(−14,3)

−5,0

(−6,6)

0,5

(−2,6)

3,6

(0,5)

3,4

(0,2)

−4,2

(−8,4)

−13,0

(−17,0)

−21,9

(−25,9)

−28,5

(−34,6)

-34,6

(−36,8)

Sademete hulk (mm) 62

(50)

43

(35)

42

(37)

36

(31)

48

(42)

87

(69)

83

(72)

91

(83)

67

(64)

81

(74)

64

(63)

60

(53)

764

(672)

Sademete ööpäevane maksimum (mm) 23,1

(28,2)

17,8

(37,1)

16,6

(32,0)

22,0

(34,0)

40,9

(63,7)

57,6

(86,8)

54,8

(130,8)

57,2

(115,7)

50,4

(78,4)

28,4

(49,6)

21,1

(41,1)

22,2

(33,9)

57,6

(130,8)

Keskmine tuule kiirus (m/s) 3,0

(4,4)

2,8

(4,0)

2,7

(3,7)

2,6

(3,5)

2,4

(3,4)

2,2

(3,2)

1,9

(3,0)

2,0

(3,2)

2,2

(3,5)

2,6

(4,0)

2,8

(4,2)

2,8

(4,3)

2,5

(3,7)

Keskmine õhurõhk jaama kõrgusel (hPa) 1001,3

(1006,3)

1003,4

(1008,4)

1002,8

(1007,8)

1004,1

(1009,3)

1005,0

(1010,2)

1002,4

(1007,5)

1002,7

(1007,7)

1002,9

(1007,8)

1004,2

(1008,8)

1003,7

(1008,6)

1002,6

(1007,4)

1001,7

(1006,6)

1003,1

(1008,0)

Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut[15]

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Linnast voolab läbi Ängi oja[16], millele on linnas paisutatud Suure-Jaani paisjärv[17]. Vahetult ülesvoolu asuv Nuutre-Kõpu paisjärv asub väljaspool linna[18].

1993. aasta suvel lõpetati Suure-Jaani paisjärve puhastamine.[4] 2006. aastal sai kalastusklubi Suure-Jaani Säga projekt 290 000-kroonise toetuse Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, millele vald lisas omafinantsinvesteeringuna 51 000 krooni, et puhastada Suure-Jaani paisjärv risust ja vetikatest ning niita selle kallastelt pilliroogu.[19]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani asulat ümbritsevad valdavalt põllud, mistõttu on looduslik mitmekesisus väiksem. Põldude vahel leiduvad väiksemad metsatukad, kus esineb metsaaluseid niitusid ja puisniitusid. Valdavaks metsatüübiks on kuuse- või lehtsegametsad. Linnas asuvat paisjärve ümbritsevatel aladel kasvab ka soo- ja lammitaimi, mis eelistavad niiskemat kasvukeskkonda.[20]

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani lipp ja vapp (1995–2005) olid aastatel 2005–2017 Suure-Jaani valla lipp ja vapp ning on alates 2017. aastast Põhja-Sakala valla lipp ja vapp Suure-Jaani lipp ja vapp (1995–2005) olid aastatel 2005–2017 Suure-Jaani valla lipp ja vapp ning on alates 2017. aastast Põhja-Sakala valla lipp ja vapp
Suure-Jaani lipp ja vapp (1995–2005) olid aastatel 2005–2017 Suure-Jaani valla lipp ja vapp ning on alates 2017. aastast Põhja-Sakala valla lipp ja vapp

Alates 2005. aastast on Suure-Jaani vallasisene linn, kui kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel liitusid Suure-Jaani linn, Suure-Jaani vald, Olustvere vald ja Vastemõisa vald ning moodustasid Suure-Jaani valla. Aastal 2017 toimunud haldusreformi käigus ühinesid Suure-Jaani vald, Kõo vald, Kõpu vald ja Võhma linn ja moodustasid Põhja-Sakala valla.[21][22]

Linnapea[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Suure-Jaani saamist kolmanda astme linnaks 1938. aastal täitsid linnavanema ametit August Nurk (1938–1940), August Pakassaar (1940–1941) ja August Mutli (1941–1944).[6] Nõukogude okupatsiooni ajal juhtisid linna täitevkomitee-esimehed.[6] Taas oli Suure-Jaanil linnapea aastatel 1990–2005.[6]

Praegu pole Suure-Jaani linnal linnapead ega linnavanemat, sest tal pole omavalitsuslikku staatust ning ta on Põhja-Sakala valla administratiivseks keskuseks.[23]

Endised linnapead[6]
Aasta Nimi
1990–1992
Märt Moll
1992–1999
Ülo Köst
1999–2000
Mihkel Jürisson
2000–2001
Peeter Arro
2001–2002
Ülo Köst
2002–2005
Rein Valdmaa
2005
Ülo Köst

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani kihelkond hõlmas Suure-Jaani linna, endisi Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa valdu ning osi Pärsti ja Vändra vallast. 13.–16. sajandil kuulus Suure-Jaani ala Viljandi komtuurkonda. Aastani 1777 oli Suure-Jaanis Vanamõisas ka Risti kabelina tuntud abikirik. 19. sajandi keskel algas Suure-Jaanis usuvahetusliikumine ning sellega seoses valmis 1847. aastal Peeter-Pauli õigeusu kirik. Talude päriseksostmine algas 1865. aastal. Suure-Jaanist kujunes Kesk-Eesti rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskus.[5]

Praeguse Suure-Jaani linna territooriumi ainsateks ehitisteks olid pikka aega kirik ning selle juurde kuuluvad kirikhärra ja köstri eluhooned. 1891. aastal hakati Taevere mõisale kuulunud Valula karjamõisa maadel välja andma ehituskrunte. Esimeseks ehitajaks oli Põdra-nimeline pagar.[24]

Viljandi–Tallinna raudteeliin viidi alevist mööda, pidurdades Suure-Jaani arengut, sest Lõhavere mõisa omanik ei lubanud seda oma maale ehitada. Siiski asus asulasse elama hooajatöölisi, väikekaupmehi ja käsitöölisi. Ehitati kauplusi ning asutati väiketööstusi.[25]

Suure-Jaani kihelkonnakooli maja 1903. aastal

19. sajandi lõpuks oli alevikuks arenenud endises kirikukülas olemas kõrts, kihelkonnakool, apteek, kolm poodi, viis pagarit, kaks nahaparkalit, kaks riidevärvimistöökoda ja arst. 1903 asutati turg ja 1908 avati lasteaed. 1909. aastal asutati Suure-Jaani Haridusseltsi Ilmatar raamatukogu, 1910. aastal avati postkontor, 1911. aastal alustas tööd Suure-Jaani Piimatalituse Ühisus ja 1919. aastal Suure-Jaani Ühispank.[25]

Esimesed alevivolikogu valimised toimusid 1922. aastal, aasta hiljem saadi aleviõigused.[5] 1920-ndatel tööstusettevõtteid Suure-Jaanis polnud, elanikud elatusid peamiselt talutöödest, talvel tehti metsatöid. Sajandi algusaastatel jõudis alevisse ka elekter, seal oli oma elektrijaam ning 1929. aastal pandi tänavatele elektrivalgustus. 1930-ndatel oli linnas 3 veo- ja 6 sõiduautot ning mööbli- ja puidutööstus.[25]

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli seltside tegutsemine aktiivne: 1887. aastal alustas ametlikult tegevust haridusselts Ilmatar, 1907. aastal Suure-Jaani Põllumeeste Selts, 1918. aastal Suure-Jaani Naisselts, 1925. a Suure-Jaani Spordiselts “Lembit”, 1936. a Suure-Jaani Meestelaulu Selts.[8]

1938 valmis Suure-Jaani kooli krunt, hoone valmis kaks aastat hiljem. Koolimaja juurde tehti ujuksild ning rajati liigirikas park. Samal aastal sai Suure-Jaani linnaõiguse.[5] Teine maailmasõda ei puudutanud Suure-Jaanit märkimisväärselt.[26]

1950–1959 oli Suure-Jaani samanimelise rajooni keskus.[5]

1965 oli linna territoorium 224 ha, millest ehitiste all oli 34 ja teede all 13 ha. Elumajasid oli 371, millest 322 olid eramajad ja 49 kommunaalmajad.[26]

1961. aastal valmis uus keskkoolihoone, 1965 läks käiku kauplus-söökla. Kohaliku tähtsusega oli kaks tööstusettevõtet: silmkoe- ja limonaaditsehh, mõlemad praeguseks likvideeritud. Lisaks tegutses teeninduskombinaadi Leola üks osakond, kus oli õmblustöökoda, juuksur ja lõngavahetuspunkt, ning vähesel määral puidutöökoda. Varem oli Suure-Jaanis ka piimakombinaadi tsehh, kus toodeti juustu. 1990-ndateks oli alles jäänud piima vastuvõtupunkt.[26][27]

Alates 1944. aastast oli Suure-Jaanis Viljandi autotööstuse kolonn, milles oli 1995. aastaks tööl olnud 116 autojuhti.[27]

Umbes sajandi keskpaigast alates on vanas kirikumõisa majas tegutsenud lastepäevakodu, mis tegutseb praegu samas kohas lasteaed Sipsik nime all.[27]

1990-ndatel hoogustus Suure-Jaanis eraettevõtlus. 1991 avati komisjonikauplus Kelluke (tänaseks suletud), 1992 pereäri, kus müüdi maiustusi ja toidukaupu, aasta hiljem selle kõrval toidupood.[28]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad linna läbivad autoteed on Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maantee, Viljandi – Suure-Jaani tee, Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee, Suure-Jaani – Olustvere tee ja Suure-Jaani – Navesti tee. Maakonnakeskusesse Viljandisse on 24 km, Pärnusse 77 km, Tartusse 100 km, Tallinna 138 km.[m 2]

Linnas asub bussipeatus, mida läbivad maakonnaliinid. Lähim rongipeatus on 3km kaugusel asuv Olustvere raudteepeatus.

Rand[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi Suure-Jaani jookseb Ängi oja, millele on paisutatud Suure-Jaani paisjärv. Paisjärve ääres asub liivarand supluskoha, terrassi ja paadisillaga.[29]

Kohalik apteek

Tervishoid[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aastal asutati Suure-Jaani haigla.[30] Alguses asus see Köleri tänaval ja seal oli 10 voodikohta. Esimene perearst Martin Hendre töötas seal kuni aastani 1960. 1995. aastaks oli haiglas töötanud 13 peaarsti ja 51 arsti ning seal oli 11 sisehaiguste ja 20 pikaravi voodikohta. Polikliinikus võtsid vastu hambaarst, perearstid, üldarstid, laste- ja närviarst.[8]

Suure-Jaani Tervisekojas tegutseb tervisekeskus, kus on kaks perearsti, kaks pereõde, ämmaemand, radioloog, koduõde ja füsioterapeut[31], samuti pakutakse hambaraviteenust[32]. Samas hoones asub ka kiirabi[33].

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Hariduselu algas Suure-Jaani piirkonnas 17. sajandil. 1680. aastal mainiti ülemkirikukomisjoni korralduses ümbruskonna talupoegade soovi lapsi kooli tuua. Seega rajati Suure-Jaani köstrikool, kus õppis 1688. aastal 24 õpilast. Köstrikooli näol oli tegemist laulu-, lugemis- ja palvekooliga.[4]

Suure-Jaani kihelkonnakool asutati 1825. aastal ja see oli 19. sajandi lõpus tuntud koolmeistrite ettevalmistamise asutusi.

Suure-Jaani Gümnaasium alustas tegevust algkoolina 1920. aastal ja oli endise kihelkonnakooli järeltulija. 1940. aastal valmis uus koolihoone, mis on tänapäeval kasutusel algklasside majana. Keskkoolihoone valmis 1961. aastal.[34] 2005. aastal valmis kooli võimla, mis läks maksma üle 1,9 miljoni euro ja mida on nimetatud üheks parimaks maakonnas.[35]

Lisaks gümnaasiumile tegutseb koolimajas Suure-Jaani Kool, millel on omakorda veel tegutsemiskohad Vastemõisas, Tääksis ja Sürgaveres (Tääksis ja Sürgaveres on ka lasteaiarühmad). Samuti asub koolimajas Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool[36].

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani muusikafestivali Päikesetõusukontsert aastal 2011

Muusikafestival[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1998. aastast toimub Suure-Jaani muusikafestival iga aasta 16.–23. juunil ning keskendub eesti muusikale, eriti aga nende heliloojate loomingule, kes on pärit Suure-Jaani kandist. Traditsioonina toimuvad festivali raames näitused, konkursid, kohtumised loominguinimestega, erinevad kontserdid ja laulupäevad.[37]

2017. aastal pälvis festivali korraldusmeeskond Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia.[37]

Järvepidu[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1960. aastast korraldatav Suure-Jaani Järvepidu on linna kõige pikema traditsiooniga üritus. Pidu toimub igal aastal augusti esimesel laupäeval.[38]

Kultuurimaja[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suure-Jaani kultuurimaja

Kultuurimaja tegevus on välja kasvanud 19. sajandi lõpu hoogsast ärkamisaegsest seltsitegevusest. Seltside juures tegutsesid laulukoorid, puhkpilliorkester, korraldati kirjandusõhtuid ja rahvapidusid, tehti näitemängu ja asutati raamatukogu. Esimene seltsimaja valmis 1904. aastal. 1940. aastani tegutses majas Suure-Jaani Tuletõrjeselts. Nõukogude korra ajal jätkus kultuurimajas sisuline tegevus, aga kõige aluseks sai kommunistlik ideoloogia ja propagandistlik kihutustöö. 2005. aastal koliti Suure-Jaani paisjärve kaldal asuvasse endisse koolihoonesse – Kondase majja. Hoone renoveeriti aastatel 2012–2015.[39] Majas asub kuni 150 inimest mahutav saal.[40]

Raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani raamatukogu asub alates 2013. aasta sügisest kultuurimaja hoones.[40][5][41] See on piirkonna keskne raamatukogu ning selle alla kuuluvad ka Vastemõisa, Sürgavere, Tääksi, Paala ja Olustvere raamatukogu.[42]

Noortekeskus[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani Noortekeskus korraldab kogu valla noorsootööd.[43] Suure-Jaani Noortekeskuse vabaajaväljakul on tänavakorvpalliplats, sportliku paintball’i väljak, skate-park, ronila, labürint, 9 minigolfirada ja liiklusväljak.[44]

Muusikakollektiivid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimajas tegutsevad segakoor "Ilmatar" (loodud 1890) ja puhkpilliorkester (loodud 1871).

Segakoor võttis nime 1887. aastal tegevust alustanud laulu- ja mänguseltsilt "Ilmatar". Varem oli Suure-Jaanis tegutsenud ka 40 lauljaga meeskoor (asutati 1862).[5]

Ajaleht[muuda | muuda lähteteksti]

Leole on Põhja-Sakala valla ajaleht, mis ilmub alates 2000. aastast. Seda hakkasid ühiselt välja andma Suure-Jaani linn, Suure-Jaani Vald ja Olustvere vald. Praegu annab lehte välja Põhja-Sakala vald. Leole kajastab volikogu ja valitsuse tegemisi, õnnitletakse sünnipäevalapsi, antakse teada sündidest ja surmadest ning kajastatakse piirkonnas toimuvat. Lehe põhirõhk on kohalike inimeste tegevuse tutvustamisel. Leole ilmub kord kuus ning see tuleb inimestele koju tasuta.[45]

Tööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani tööstuspark[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtlusaktiivsuse tõstmiseks ja töökohtade loomiseks rajatakse Suure-Jaanisse tööstuspark. Projekti visioon näeb ette, et aastaks 2030 tegutseb seal vähemalt 15 ettevõtet ning on loodud ligi 200 töökohta. Oodatakse, et kolm aastat pärast projekti lõppu oleks kasutusel vähemalt pooled tööstuspargi kruntidest.[46]

Tööstuspark koosneb 16 tootmismaa ja 4 ärimaa krundist ning laiub 16 ha suurusel maa-alal. Projekti toetab Euroopa Regionaalarengu Fond 1,43 miljoni euroga, kogumaksumus on 1,68 miljonit. Hetkel käib taristu väljaehitamine.[47]

Spordirajatised[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani Gümnaasiumi spordisaal

Suure-Jaani paisjärve ääres asub rannavolleplats[48] ja linna mänguväljakud Lembitu ja Kondase platsil.[49] Kondase pargis asub ka 12 treeningseadmega välijõusaal[50] ja võrkpalliväljak.[51] Suure-Jaanis asub ka 9 korviga kettagolfi park.[52]

Suure-Jaani koolil on võimla, jõusaal ja maadlussaal.[53] Kooli juures asub ka staadion ja kunstmuruga multifunktsionaalne palliplats.[54] 2018. aastal valmis staadioni rekonstrueerimise põhiprojekt.[55] Projekti järgi tuleb staadioni kõrvale staadionimaja ning ehitatakse 40x60 meetri suurune kunstmuruplats. Staadioni põhiosa on eeskätt mõeldud kergejõustiklastele ja jalgpalluritele. Töö on jagatud mitmesse etappi, esmajärgus valmib staadionimaja.[56] Staadionimaja nurgakivi pandi 18. oktoobril 2019.[57]

Suure-Jaani tervisekoda[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta veebruaris avati Põhja-Sakala vallale kuuluv tervisekoda, mis on ehitatud vana tuletõrjetorni külge. Hoones asuvad veekeskus, kohvik ja ruumid arstile-apteegile, kiirabile ja politseile. Keskus annab tööd vähemalt 20-le inimesele. Tervisekoja projekteeris arhitektuuribüroo Arhitekt Must arhitekt Alvin Järving, ehitas aktsiaselts Eviko.[58]

Tervisekoja ehitus maksis vallale pea 4,5 miljonit eurot, millest ehituslaen moodustas 2,8 miljonit.[58] Rahandusministeerium toetas ehitust 666 000 euroga.[55]

Tervisekojas asub veekeskus, milles on 25 meetri pikkune bassein, liutoru, mitu väiksemat basseini, mullivann ja kolm sauna. Varem ei olnud Suure-Jaanis ega Põhja-Sakala vallas oma veekeskust.[58]

Kuritegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aasta 1. oktoobril lõpetas Suure-Jaani politseijaoskond ööpäevase valve, mille järel täheldati kuritegevuse kasvu linnas.[59] Statistikaameti andmetel oli kuritegevus tervel Viljandimaal 1994. aastast kuni 1997. aastani langustrendis, misjärel toimus järjepidev registreeritud kuritegude arvu kasv kuni 2000. aastani.[60]

Aastatel 2010–2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas langustrendis. 2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas 51.[61]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Johannese kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Johannese kirik
Next.svg Pikemalt artiklis Suure-Jaani kirik

Gooti stiilis Johannese kirik ehitati ligikaudu 1330. aastal. Kesk-Eesti kodakirikute hulka kuuluval kirikul on olnud oluline roll Kesk-Eesti kirikute kujunemisel. Kolmelöövilise kirikuhoone kesklööv on külgmistest laiem. Idas liitub pikihoonega nelinurkne koor ja kitsas neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid; lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Kapiteelidel on taimemotiivid, vendade Kriisade orelit (1937) katab hilisbarokne oreliprospekt (Johann Andreas Stein, 1804). Sõdades ja tulekahjudes hävisid piilarid ja võlvid, hilisemal ümberehitamisel (1765–1767) pandi kirikule puitlagi. Oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Kirikus on kindral Hans Heinrich von Ferseni urnikujuline mälestusmärk ja varem kirikuaias seisnud rõngasrist (kirjaga "Anne Ratacep"), mis pärineb aastast 1598, olles seega üks Eesti vanimaid. Kirikus toimuvad EELK Suure-Jaani Johannese Koguduse jumalateenistused.[5][62]

Õigeusu kirik

Suure-Jaani õigeusukirik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik

Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse Peetruse Pauluse Suure-Jaani kirik ehk Suure-Jaani õigeusu kirik (rahvasuus ka vene kirik) ehitati aastatel 1906–1908 varasema puidust kiriku asemele. Kirik ei ole praegu kasutuses.[62] Osa hoone katusest ja üks rist restaureeriti 2019. aasta alguses.[63] Kirikus on toimunud ka mõned teenistused. Samuti kontserte Suure-Jaani Muusikafestivali raames.

Heliloojate Kappide majamuuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Heliloojate Kappide majamuuseum

Heliloojate Kappide majamuuseum tutvustab muusikute Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ja loomingut. Muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina ja on tänapäeval kultuurimaja struktuuriüksus.[64]

Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas 2018

Mälestussammas Vabadussõjas langenutele[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas

Lembitu platsil asuv Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas kujutab haavatud Sakala muinasvanemat Lembitut. Kultuurimälestisena kaitse alla võetud samba autor on Amandus Adamson. Mälestusmärk avati 1926. aastal. 1941. aastal see purustati, seejärel taastati, kuid purustati uuesti 1949. aastal. 1990. aastal taastati skulptuur lõplikult. Originaalkuju asub tänapäeval Suure-Jaani Gümnaasiumis.[62][65]

Linna lähistel asuvad vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaanist 2 km kaugusel asub Lõhavere linnamägi ja mälestusmärk Madisepäeva lahingus hukkunutele.

Suure-Jaani lähedal Olustvere ja Mudiste vahel asub Tähetorn Orion. Torn on ehitatud vene-aegsest silotornist ja valmis 2003. aastal.[62]

Suure-Jaani lähistel Navesti ääres asub Energia talu, mis on Eesti suurim ravimtaimede kasvataja ja töötleja.[66]

Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (1882–1963) majamuuseum. Majamuuseum tehti Mart Saare isakodust peale tema surma.[67]

Suure-Jaani kõrval Lahmuse järve ääres asub Lahmuse mõis. Mõisa härrastemaja ehitati 1837. aastal hilisklassitsistlike joontega. Mõisa asutas poolakas Alexander Trojanowski, kelle järgi nimetatakse mõisa ka Trojanowski mõisaks. Alates 1926. aastast tegutseb mõisas Lahmuse Kool.[68]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Sõprussuhted[muuda | muuda lähteteksti]

Suure-Jaani linn jõudis sõlmida sõprussuhted nelja piirkonnaga:[69]

Suure-Jaani vallal olid sõprussuhted ka järgnevate piirkondadega:[69]

Aktiivne on koostöö Ulvila, Jokioineni ja Hajnówkaga.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mõõdetud Google Maps'ist linnulennuliselt
  2. Mõõdetud Google Mapsist optimaalset teed pidi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  2. Jaan Pihlak. "Suure-Jaani kihelkond ja vabaduse risti vennad". Vaadatud 3.11.2019.
  3. "Suure-Jaani vald". Vaadatud 3.11.2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 Aili Umla (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: AS TRÜKIEKSPERT VILJANDI. 
  5. 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 5,13 5,14 5,15 5,16 (2003). Eesti Entsüklopeedia, 12. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 527–528. 
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 "Eesti Filatelist nr 41". 2009. Vaadatud 05.11.2019.
  7. "RL0429: RAHVASTIK RAHVUSE, SOO, VANUSERÜHMA JA ELUKOHA JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011". Statistikaamet, 31.detsember 2011. Vaadatud 03.11.2019.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Aili Umda (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: Viljandimaa Haridusamet. Lk 27. 
  9. 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 9,11 9,12 9,13 9,14 9,15 9,16 9,17 "RV0282U: RAHVASTIK SOO, VANUSERÜHMA JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR". Statistikaamet, 2017. Vaadatud 03.11.2019.
  10. 10,0 10,1 "PO0240: POPULATION BY SEX, AGE AND PLACE OF RESIDENCE AFTER THE 2017 ADMINISTRATIVE REFORM, 1 JANUARY". Statistikaamet. Vaadatud 3.11.2019.
  11. Aili Umda (1995). Suure-Jaani Kihelkond. Viljandi: Viljandimaa Haridusamet. Lk 5. 
  12. "Maaameti mullastiku kaardirakendus". Maaamet. Vaadatud 03.11.2019.
  13. Aili Umda (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: Viljandimaa Haridusamet. Lk 5,6. 
  14. "Viljandi meteoroloogiajaam". Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 03.11.2019.
  15. "Kliimanormid". Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. Vaadatud 03.11.2019.
  16. Ängi oja riiklikus keskkonnaregistris (vaadatud 06.11.2019)
  17. Suure-Jaani paisjärv riiklikus keskkonnaregistris (vaadatud 06.11.2019)
  18. Nuutre-Kõpu paisjärv riiklikus keskkonnaregistris (vaadatud 06.11.2019)
  19. "Suure-Jaani paisjärv saab puhtamaks". Sakala, 16.01.2010. Vaadatud 2.11.2019.
  20. Aili Umda (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: Viljandimaa Haridusamet. Lk 6,7. 
  21. "Ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine". 22.12.2016. Vaadatud 3.11.2019.
  22. "Ühinemisleping". 22.12.2016. Vaadatud 3.11.2019.
  23. "Suure-Jaani linn". 3.11.2019. Vaadatud 2.11.2019.
  24. Aili Umda (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: Viljandi Haridusamet. Lk 25. 
  25. 25,0 25,1 25,2 Aili Umda (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: Viljandimaa Haridusamet. Lk 26. 
  26. 26,0 26,1 26,2 Aili Umda (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: Viljandimaa Haridusamet. Lk 27. 
  27. 27,0 27,1 27,2 Aili Umda (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: Viljandimaa Haridusamet. Lk 28. 
  28. Aili Umda (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: Viljandi Haridusamet. Lk 29. 
  29. Aino Viinapuu. "Suure-Jaani järve äärde tulijaid rõõmustab uus ujumiskoht". delfi.ee, 4.9.2013. Vaadatud 3.11.2019.
  30. "Suure-Jaani haigla tähistab aastapäeva". Sakala, 1.12.2004. Vaadatud 2.11.2019.
  31. "Pere- ja eriarstid". Vaadatud 2.11.2019.
  32. "Hambaravikabinet Suure-Jaani Tervisekojas". Vaadatud 2.11.2019.
  33. Leili Kuusk. "Suure-Jaani kiirabi kolis uutesse ruumidesse". Maaleht, 5.02.2013. Vaadatud 2.11.2019.
  34. Ajalugu Suure-Jaani Gümnaasium (vaadatud 6. novembril 2019)
  35. "Aasta ehitis on Suure-Jaani võimla" Sakala, 31. detsember 2005
  36. Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool
  37. 37,0 37,1 "Suure-Jaani muusikafestivali avaleht". Vaadatud 3.11.2019.
  38. "Traditsioonilised sündmused". Suure-Jaani Vald. Vaadatud 03.11.2019.
  39. "Suure-Jaani kultuurimaja ajalugu". Vaadatud 3.11.2019.
  40. 40,0 40,1 Kondase maja saal Suure-Jaani Muusikafestival (vaadatud 8. novemberil 2019)
  41. "Suure-Jaani raamatukogu". Vaadatud 3.11.2019.
  42. "Põhja-Sakala valla arengukava 2019–2025". riigiteataja.ee, 2018. Vaadatud 3.11.2019.
  43. Olev Kenk. "Suure-Jaani tervisekoda mahutab ühe katuse alla veekeskuse, arstid ja politsei". err.ee, 14.2.2019. Vaadatud 3.11.2019.
  44. "Vabaajaväljakud". Vaadatud 3.11.2019.
  45. "Ajaleht Leole". Vaadatud 03.11.2019.
  46. "Suure-Jaanis valmib uhiuus tööstuspark". delfi.ee, 23.8.2019. Vaadatud 3.11.2019.
  47. "Suure-Jaani tööstusala praegune seis". Vaadatud 3.11.2019.
  48. Rannavolleplatsid 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)
  49. Laste mänguväljakud 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)
  50. Virgestusväljakud 18.1.2013 (vaadatud 3.11.2019)
  51. Võrkpalliväljakud 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)
  52. "Disc-golfi park". 18.1.2013. Vaadatud 3.11.2019.
  53. "Suure-Jaani Kooli spordisaalid". Eesti spordiregister. Vaadatud 3.11.2019.
  54. "Suure-Jaani Kooli staadion ja multifunktsionaalne palliplats". Vaadatud 3.11.2019.
  55. 55,0 55,1 Kristi Laane. "Põhja-Sakala valla 2018. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine". 29.6.2019. Vaadatud 3.11.2019.
  56. Marko Suurmägi. "Suure-Jaani staadioni ehitusprojekt saab valmis". postimees.ee, 8.4.2018. Vaadatud 3.11.2019.
  57. "Suure-Jaani staadionimaja nurgakivi panek.". 18.10.2019. Vaadatud 3.11.2019.
  58. 58,0 58,1 58,2 Olev Kenk. "Suure-Jaani tervisekoda mahutab ühe katuse alla veekeskuse, arstid ja politsei". err.ee, 14.2.2019. Vaadatud 3.11.2019.
  59. Marko Püüa. "Kuritegevus ahistab Suure-Jaani elanikke". Õhtuleht, 22. november 1997. Vaadatud 03.11.2019.
  60. JS022: Registreeritud kuriteod toimepanekupaiga ja kuriteo liigi järgi (1994–2001) Statistikaameti andmebaasis.
  61. Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Kaire Tamm, Brit Tammiste, Krister Tüllinen, Stanislav Solodov, Mari-Liis Sööt. "Kuritegevus Eestis 2016". Justiitsministeerium, 2017. Vaadatud 03.11.2019.
  62. 62,0 62,1 62,2 62,3 "Vaatamisväärsused". Vaadatud 3.11.2019.
  63. "Kiriku katusetorni tippu seati kullatud rist" Sakala, 11. jaanuar 2019
  64. "Puhka Eestis". Vaadatud 03.11.2019.
  65. "Vabadussõjas langenute mälestussammas Lembitu Suure-Jaanis". Vaadatud 3.11.2019.
  66. Energia talu
  67. "Viljandi muuseum". Vaadatud 3.11.2019.
  68. "Lahmuse mõis". Vaadatud 3.11.2019.
  69. 69,0 69,1 "Suure-Jaani valla välissuhted". Vaadatud 3.11.2019.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kalle Gaston. Suure-Jaani suminad. Kaarnakiwi 2018
  • Aili Umda. Suure-Jaani kihelkond. Viljandimaa Haridusamet 1995

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]