Koordinaadid puuduvad! Aita lisada (?)

Tallinna sõjasadam

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853).

Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857. aastani, kui Tallinn kaotas sõjalise tähtsuse meresadamana.

Tallinna sõjasadama ehitust alustati 28. jaanuaril 1714 Venemaa tsaari Peeter I käsul kaitserajatisena Põhjasõjas, mille käigus Venemaa oli juba vallutanud Eesti- ja Liivimaa, kuid sõjategevus jätkus veel Venemaal ja Ukrainas.

Sõjasadama asutamine ja arenguetapid[muuda | muuda lähteteksti]

Moskva tsaar (1682–1721) ja Venemaa keiser (1721–1725) Peeter I

Tallinna sõjasadama esimesed tööd olid 2. veebruaril 1714 alustatud sadama ja Admiraliteedi (sõjalaevade ehitamise ja remondidoki) ehitustööd. Suure osa tööst hävitas 13.14. novembril 1716 tugev torm. 1718. aastal hakkasid sõjasadama tööd venima, sest Peeter I muutis sadama ehituse plaane ja kavatses sõjasadama rajada hoopis Paldiskisse. 1721. aastal käiski ehitus põhiliselt Paldiskis, kuid jätkus ka Tallinnas. 1722. aastaks olid Admiraliteedi töökojad kujunenud linna esimeseks suureks tööstusettevõtteks, kus töötas ligi 250 töölist. Admiraliteedi kanali kaldale olid ehitatud kasarmuid ja Admiraliteedi hooneid, läänemuuli otsa juurde rannale oli sadama kaitseks rajatud suurtükipatarei. Täiendavad kaitserajatised olid Maarjamäel ja Paljassaarel ning merre oli ehitatud sadama kaitseks ka fort.

Tallinna lahte (tänapäeval Laululava ja Maarjamäe lossi vastu), rannast 900 meetri kaugusele merre ehitati aastail 1715–1718 rammitud vaiadele ja täidetud kärgkastidele poolkaarekujuline Tsitadelli-nimeline fort, mille otstarve oli Tallinna sadamasse viiva faarvaatri kontrollimine. 18. sajandi esimesel poolel kasutusel olnud eestlaetavate suurtükkide tõhus laskeulatus oli liiga tagasihoidlik selleks, et linnale ja sõjasadamale läheneda võivaid vaenulikke sõjalaevu tõrjuda, sellepärast oli vaja kahurid paigutada kaldast piisavalt kaugele, nimelt merre ehitatud tehispatareidele.

1763. aastal määrati Läänemere sadamate peadirektoriks krahv Burchard Christoph von Münnich, kes kontrollis arengus seisma jäänud Tallinna sadama seisukorda. Kuni selle ajani oli sõjasadama asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivipulvärkidega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada Johann Ludwig Luberas von Potti projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 liinilaeva, 10 fregatti ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast.

Vaade linnale 1816
Tallinn Admiraliteet ja sadam, u1830

1790. aasta paiku koondus Tallinna sõjasadamasse peaaegu kogu Venemaa Läänemere laevastik. 1797. aastal ehitati rootsiaegsest kaubasillast (Kaupmehe sild) põhja poole kaitsetamm Läänemuul (Lääne pulvärk), mis moodustas terviku hiljem eraldunud lõunamuuliga. Läänemuul oli ette nähtud sõjalaevade jaoks, kuna olemasolev sadamasild ei pakkunud selleks piisavalt ruumi ega varju. 1799. aastal aga süvendati Tallinna sadamas sõjasadama basseini ja rannale rajati uusi patareisid. Laiendati ka Admiraliteedi töökoda ja tööliste arv tõusis ettevõttes 500-ni.

Napoleoni sõdade ajal koostas insener Norberg 1806. aastal Tallinna sõjasadama uue projekti ja selle järgi asuti järgmisel aastal ka sõjasadamat välja ehitama. Merre, läänemuuli merepoolsest otsast loodesse rajati eraldi lainemurdja ja sajandi keskel läänemuuli ümberehituse käigus sellega ühendati. Sadama kaitseks pandi püsti 24 kahuriga patarei ja remonditi põhjalikult kindlustusi.

18131818 ehitati põhjamuul, 1844 valmis idamuul ja 18501856 rajati Viktoria sild. Pärast Idamuuli (Ida pulvärk), mida ehitati pikka aega, valmimist moodustus Tallinnas kaks sõjasadamat: Uus sõjasadam põhja- ja idamuuli haardes ning Vana sõjasadam läänemuuli varjus. Vana sõjasadam (Läänemuul) antigi kaubalaevade kasutada ja sellest ajast hakati seda sadamaosa nimetama kaubasadamaks.

Kaitsekasarm. Makett kujutab hilisemat vangla-aega koos lisaehitistega

1827. aastal hakati vastavalt 28. veebruaril 1827 Nikolai I kinnitatud Tallinna sõjasadama kindlustamise projektile Läänepatarei kohale ehitama uut forti, mis ühtlasi pidi kujunema rannakaitseobjektiks. Patarei merekindlus meenutas põhiplaanilt sekstanti. Merekindluse ehitustööd algasid 1829 ja lõpetati 1830. aastate lõpus juurde- ja ümberehitustöödega. Sõjasadama merekindluse merepoolne kaitseehitis kaitsekasarm jaguneb neljaks sektsiooniks.

Next.svg Pikemalt artiklis Kaitsekasarm

1857. aastal andis Venemaa keisririigi merevägi tema hoolde usaldatud rajatised üle Mereväe insenerikomandole.

1860. aastal nimetati senised Tallinna sõjasadama Tallinna Admiraliteedi töökojad ümber Tallinna Sadamatehasteks. Kuid kuna Admiraliteet, Tallinna senine suurim tööstusettevõte oli rajatud Tallinnas baseeruva purjelaevade eskaadri remondiks, siis koos purjelaevade osa vähenemisega 19. sajandi keskel Admiraliteedi töökodade tähtsus kahanes: auru-sõjalaevu hooldati Kroonlinnas.

1864 kaotas Tallinna sõjasadama merekindlus lõplikult sõjalise tähtsuse ja vastava staatuse ning sadama läänemuul, Kaupmehe sild ja rannaveosild anti üle Tallinna linnale.

Peeter Suure Sõjasadam[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas toimus 12. juulil 1912 Peeter Suure Sõjasadama nurgakivipaneku pidulik tseremoonia, kus osales ka keiser Nikolai II kaaskonnaga. Siis alustati sõjasadama ehitamist, mis hõlmas praeguse Miinisadama, Hundipea sadama, Paljassaare sadama ja Katariina kai.

Sõjasadama juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna sõjasadam Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

1. aprillil 1927 moodustati Merejõudude Baas ja Sõjasadam iseseisvate üksustena, kuid alles 1934. aastaks suudeti lõpetada kõige olulisemad tööd sõjasadama väljaehitamisel: ehitati lõplikult välja sadamakaid, ehitistesse toodi aurutorustik, veemagistraal ja elekter, ehitati kaks raudteeliini, remonditi ehitused ja sisustati, sh laevaremonditöökoda, torpeedode ja akude töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal ja pesumaja. 1940 koosnes Eesti Mereväe Merejõudude Baas üld-, miini-, torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga[1].

17. juunil 1940 kell 7.40 vallutas Punalipulise Balti Laevastiku valvevalitsuse koondpataljon Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas. 25. juunil võttis Balti Laevastik Tallinna Sõjasadama ametlikult üle. Tallinna sõjasadama baasil moodustati Balti laevastiku Tallinna sõjamerebaasi Tallinna Peabaas.

Miinisadamast lahkus viimane Venemaa Föderatsiooni sõjalaev 31. augustil 1994. Eesti merevägi võttis seejärel sadama täielikult üle.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]