Eesti Kunstiakadeemia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstiakadeemiast; lühendil EKA on ka teisi tähendus, vaata EKA (täpsustus)

Eesti Kunstiakadeemia
Asutatud 1914
Tüüp Avalik-õiguslik ülikool
Rektor Alates 4. aprillist 2015 Mart Kalm
Üliõpilasi 1180
Asukoht Tallinn
Endised nimed Tallinna Kunsttööstuskool (1914–1924)
Riigi Kunsttööstuskool (1924–1938)
Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool (1940–1941)
Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut (1944–1951)
Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut (1951–1989)
Tallinna Kunstiülikool (1989–1995)
Värvid          
Ühendused KUNO

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas, ainus kunstiülikool Eestis.

Kunstiakadeemia rektor on 2015. aasta 4. aprillist Mart Kalm.


Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1912: organiseeriti Tallinnas Eesti Kunstiseltsi graafilised kursused, kus õpetati joonistamist, joonestamist ja maalimist.
  • 1914: reorganiseeriti kursused Tallinna Kunsttööstuskooliks. Õppeaeg koolis oli viis aastat ning erialadest sai valida tikandi, puu- ja papitöö, raamatuköitmise, dekoratiivmaali ning maalritöö vahel. Eelharidusena nõuti sisseastujailt kõrgema linnakooli või ministeeriumikooli lõpetamist (5-6 õppeaastat). Lõpetajaile omistati õpetatud joonistaja või joonestaja nimetus ning anti välja allmeistri tunnistus. Kolme aastase praktika järel õpitud erialal omas lõpetaja õiguse meistrikutsele. Kooli juures toimusid ka pedagoogikakursused ning nende lõpetamisel (koos enda erialaga) saadi õigus asuda tööle kunstiõpetajaks madalamatele õppeastmetele.
  • 1923: avati keraamika eriala
  • 1924: seoses Eesti iseseisvumisega sai Tallinna Kunsttööstuskoolist Riigi Kunsttööstuskool; selles anti haridust kõigil tollastel tarbekunsti erialadel. Õppeaeg pikenes kuue aasta peale ning erialadest sai valida dekoratiivse maali, raamatuköitmise ja papitöö, tikandi ja pitside, skulptuuri ja puuvoolimise vahel. Struktuurilt jagunes õppimine kaheastmeliseks: I aste kestis kolm õppeaastat, mille lõpetamine andis õppinud töölise kutse. Teise, samuti kolmeaastase astme lõpetanu meistri kutse. Pedagoogilised kursused toimusid edasi, kuid nende lõpetajail oli õigus õpetada kunstiaineid ja käsitööd nii alg-, kesk- kui ka kutsekoolides.
  • 1924: aastal avati graafika, trükitöö, litograafia, tsinkograafia ja õlimaali erialad.
  • 1925: avati metall- ja emailtöö erialad.
  • 1929: Riigi Kunstttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks: 1. aste - üldaste, õppeaeg 2 aastat, võeti läbi ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. aste - töökodade aste, õppeaeg 3 aastat, võeti läbi erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku gümnaasiumi lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste - meistriklass, õppeaeg 1-2 aastat. Lõpetajaile omistati rakenduskunstniku nimetus. Peale kaheaastast staaži erialal omas rakenduskunstnik õiguse meistrikutsele. Sama põhikirjaga laiendati ka kooli profiili: tekstiili eriala juurde loodi veel mood, raamatuköitmise ja papitöö baasil loodi nakehistöö eriala.
  • 1938: aastal loodi kooli baasil kaks õppeasutust: Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool (õppeaeg 3 aastat), millega loodi võimalus omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui kujutava kunsti aladel. Uue erialana lisandus sisearhitektuur ja kavandati ka aiakujundust, mis jäi küll vaid kursuste tasandile. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes tahvelmaali tähtsus.
  • 1. juuli 19401941: Nõukogude okupatsioon; riigi kunstikoolid likvideeriti ning nende baasil moodustati Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. Struktuurilt jagunes kool osakondadeks: värvi, vormi, raamatu ja ruumi osakonnad. Erialad olid samad, juurde tuli veel kudumise eriala.
  • August 1941 – jaanuar 1942: oli kool suletud
  • 1942–1943: kandis kool nime Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool. Kaotati kõik kujutava kunsti erialad, jäi vaid tarbekunsti erialade õppimise võimalus.
  • 1943 – märts 1944: kandis kool nime Tallinna Rakenduskunsti Kool (moodustati eelmisest ilma maali- ja skulptuuriosakonnata)
  • 20. detsember 1944 – 1950: kool nimetati ümber Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks. Struktuur oli järgmine: a) dekoratiiv- ja monumentaalmaali fakulteet, mille alla kuulusid dekoratiiv-, monumentaalmaal ja mosaiik; minatuurmaal, teatridekoratsioonid, b) graafika fakulteet: plakat, tarbegraafika ja raamatukujundamine, nahkehistöö, c) kunstilise tekstiili fakulteet, erialadeks kunstiline tekstiil ja kunstiline kostüüm. d) dekoratiivkujunduse fakulteet, erialadeks aia- ja pargikujundus ning ruumikujundus, e) monumentaal- ja dekoratiivskulptuuri fakulteet, erialad: monumentaal- ja dekoratiivksulptuur, metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö.
  • 1951: suleti Pallase Kunstikool Tartus ning kogu kunstiõpetus koondati Tallinna. Kooli uueks nimeks sai Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut (ERKI), kinnitati uued õppeplaanid ning Tallinna Polütehnilisest Instituudist (Tallinna Tehnikaülikoolist) toodi üle arhitektuurikateeder. Struktuur jagunes maali (tahvelmaal, teatridekoratsioon), skulptuuri, graafika (graafika, nahkehistöö), arhitektuuri ja tarbekunsti (metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö, kunstiline tekstiil, kunstiline kostüüm) fakulteetideks.
  • 1989: ERKI nimetati ümber Tallinna Kunstiülikooliks.
  • 1995: Tallinna Kunstiülikool nimetati ümber Eesti Kunstiakadeemiaks (EKA); nimi kinnitati 1996. aastal.
  • 1997: tegevust alustas EKA Avatud Akadeemia.
  • 1999 kevad: akrediteeriti enamik EKA bakalaureuse- ja magistriõppekavadest, rahvusvaheline ekspertkomisjon hindas õppekavad heaks ja väga heaks.

Eesti Kunstiakadeemia teaduskonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kunstiakadeemias on neli teaduskonda:

Akadeemial on raamatukogu, galerii, ühiselamu ning praktikabaas Tamses Muhumaal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sealt tulevad meie esimesed kunstiakadeemikud. Uus Eesti, 11. veebruar 1940, nr 40, lk 6.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]