Kanada

Allikas: Vikipeedia
Kanada
inglise Canada
prantsuse Canada
Kanada lipp Kanada vapp
Kanada lipp Kanada vapp
Kanada asendikaart
Riigihümn O Canada
Pealinn Ottawa
Pindala 9 984 670 km²
Riigikeel(ed) inglise, prantsuse
Rahvaarv 33 476 700 (2011)
Rahvastikutihedus 3,4 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Riigipea Elizabeth II
Kindralkuberner David Lloyd Johnston
Peaminister Stephen Harper
Iseseisvus 1. juuli 1867
SKT 1,499 triljonit USD (2008)
SKT elaniku kohta 45 084 USD
Rahaühik Kanada dollar (CAD)
Ajavöönd maailmaaeg −3,5 kuni −8
Tippdomeen .ca
ROK-i kood CAN
Telefonikood 1

Kanada on riik Põhja-Ameerikas.

Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonega riik (58 500 km)[viide?]. Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanada on jaotatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks ehk alaks (tähistatud märgiga *):

  1. Flag of Alberta.svg Alberta
  2. Flag of British Columbia.svg Briti Columbia
  3. Flag of the Northwest Territories.svg Loodealad*
  4. Flag of Manitoba.svg Manitoba
  5. Flag of New Brunswick.svg New Brunswick
  6. Flag of Newfoundland and Labrador.svg Newfoundland ja Labrador
  7. Flag of Nova Scotia.svg Nova Scotia
  8. Flag of Nunavut.svg Nunavut*
  9. Flag of Ontario.svg Ontario
  10. Flag of Prince Edward Island.svg Prints Edwardi saar
  11. Flag of Quebec.svg Québec
  12. Flag of Saskatchewan.svg Saskatchewan
  13. Flag of Yukon.svg Yukon*

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood ja piirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanada hiigelmõõtmed tähendavad geograafilist mitmekesisust. Riigi saab jagada viieks selgesti erinevaks suureks piirkonnaks.

Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega tasandik. Jääajast on sinna jäänud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist läänepool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku.

Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m).

Saared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt).

Veekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht.

Jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega.

Kanada suurim jõgi on siiski Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre.

Riigi arvututest jõgedest ja jõekestest tuleb veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis jõuavad mereni juba USA rannikul.

Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga.

Järved[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päikseloojang Winnipegi järvel

Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on palju suurem pindala kui kogu Hispaania ja umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu.

Enamik neid on üksteisega ühenduses, vesi voolab neist Mackenzie jõkke, mis läbib riigi keskosa.

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas- ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid.

Loomastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsloomi on ohtralt. Liigiliselt on loomastik üsna samasugune nagu Euroopa ja Aasia jahedamates piirkondades. Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi ameerika karud baribal ja grisli, ilves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, piisonit. Kaugel põhjas võib kohata võimsat jääkaru. Läänepoolsetes mägedes elab ohtralt just neile aladele iseloomulikke lumelambaid ja -kitsi. Riigis on kohatud 665 liiki linde, neist pesitsevaid 310 liiki. Roomajaid on 39 liiki ja kahepaikseid 42 liiki.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanada põlisasukateks on inuitid ja indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt). Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule viikingid 1000. aasta paiku, kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal.

1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks. 1534 jõudsid prantsuse maadeuurijad Jacques Cartier ja Samuel de Champlain Saint Lawrence'i lahe kaldale. Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa omavat alasid tänapäeva Kanadas.

1604. aastal asusid prantslased esimeste eurooplastena püsivalt Kanadasse elama. 1663 kuulutas kuningas Louis XIV Uus-Prantsusmaa Prantsusmaa asumaaks.

Inglased rajasid 1628. aastal Nova Scotia koloonia ning asundusi Atlandi ookeani rannikule ja Hudsoni lahe äärde. Inglismaa kuningas Charles II andis 1670. aastal Ruperti maal Hudsoni lahe kompaniile kaubandusmonopoli. 1689. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusesse 1763. aastal.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897.

Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.[1]

57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest).

Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid.

Linnastud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus)
Nimi Provints Rahvaarv Nimi Provints Rahvaarv
Toronto Ontario 5 583 064 London Ontario 474 786
Montréal Quebec 3 824 221 Saint CatharinesNiagara Falls Ontario 392 184
Vancouver Briti Columbia 2 313 328 Halifax Nova Scotia 390 328
Ottawa-Gatineau Ontario–Québec 1 236 324 Oshawa Ontario 356 177
Calgary Alberta 1 214 839 Victoria British Columbia 344 615
Edmonton Alberta 1 159 869 Windsor Ontario 319 246
Québec Québec 765 706 Saskatoon Saskatchewan 260 600
Winnipeg Manitoba 730 018 Regina Saskatchewan 210 556
Hamilton Ontario 721 053 Sherbrooke Québec 201 890
KitchenerCambridgeWaterloo Ontario 477 160 Saint John's Newfoundland ja Labrador 196 966

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähtsaim Kanada-sisene on kauba- ja laevatee on Saint Lawrence'i jõgi, mis on ühenduslüliks rohkem kui 4000 km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel Suure järvistu ja Atlandi ookeani.

Väliskaubandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1996. aastal oli Kanada ekspordi maht 185 miljardit dollarit. Peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuit, nafta, maagaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad importijad Kanadast olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina.

Impordi maht oli 1996. aastal 166,7 miljardit dollarit. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


56.0-109.0