Võru

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; orienteerumisklubi kohta vaata artiklit OK Võru; kehade kuju kohta vaata Võru.

Võru

võru Võro

Võru vapp
Võru vapp
Võru lipp
Võru lipp

Pindala: 13,2 km²
Elanikke: 12430 ( 01.01.2016 )

EHAK-i kood: 0919
Koordinaadid: 57° 51′ N, 27° 0′ Ekoordinaadid: 57° 51′ N, 27° 0′ E
Võru (Eesti)
Võru

Kodulehekülg: http://www.vorulinn.ee/
Võru tuletõrje (1923)

Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduslik keskus.

Linna läbib PeterburiPihkva–Riia raudtee Valga–Petseri raudteelõik ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga.

Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin".

Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?].

Võru linnapea on Anti Allas.[1]

Asend ja loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve – Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi.

Võru kliima on mõõdukalt mandriline. Kõige soojema kuu keskmine õhutemperatuur on 18°C, kõige külmema kuu keskmine õhutemperatuur −5,1°C. Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Sademeid on keskmiselt 665 millimeetrit aastas.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Võru elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvus 1970[2] 1979[3] 1989[4] 2000[5] 2011[6]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 15398 100 16767 100 17496 100 14879 100 12667 100
eestlased 12307 79,93 13783 82,20 14985 85,65 13414 90,15 11651 91,98
venelased 2277 14,79 2378 14,18 1934 11,05 1112 7,47 804 6,35
ukrainlased 312 2,03 261 1,56 249 1,42 99 0,67 64 0,51
valgevenelased 112 0,73 96 0,57 90 0,51 44 0,30 30 0,24
soomlased 91 0,59 77 0,46 81 0,47 61 0,41 40 0,32
lätlased 30 0,19 30 0,18 35 0,20 23 0,15 14 0,11
muud 269 1,75 142 0,85 122 0,70 126 0,85 64 0,51


Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse 20 ettevõttes töötas 2015. aastal ligikaudu 900 töötajat ning nende ettevõtete käive oli umbes 80 miljonit eurot. Traditsiooniliselt on tähtsamad kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud: toiduaine- ja puidutööstus (sealhulgas mööblitööstus). Toiduainetetööstuse ettevõtted annavad umbes 80% käibest. Suurimad on Valio Eesti Võru Juustutehas, mille käive oli 2012. aastal 37 miljonit eurot ja Cristella VT pagaritööstus käibega 17,9 miljonit eurot.

Tegutseb rõivaste, jalatsite, metallitoodete, ehitusmaterjalide tootmise ettevõtteid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Võru ajalugu.

Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis.

19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen.

Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile saanud Paul I kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde. 1888. aastal sai Võru maakonnalinna õigused tagasi.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Võrus tegutseb kaks gümnaasiumi: Võru Gümnaasium, Võru Täiskasvanute Gümnaasium ning kolm põhikooli: Võru Kesklinna Kool, Võru Kreutzwaldi Kool ja erivajadustega õpilastele mõeldud Võru Järve Kool. Võru Vene Põhikool suleti 14. juulil 2010.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Katariina kiriku kõrval

Lisaks on Võru linnal kujunenud sõprussuhted veel järgmiste omavalitsustega:

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  2. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  3. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  4. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  5. Päring Statistikaameti andmebaasist
  6. Päring Statistikaameti andmebaasist
  7. [1]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]