Goswin von Herike
Goswin von Herike (ka Herreke; surnud 10. septembril 1359) oli Liivi ordu maameister aastatel 1345–1359.
Herike oli aastast 1341 kuni Jüriöö ülestõusuni olnud Viljandi komtuur. Jüriöö ülestõusu ajal määrati ta Taani kuninga asehalduri asetäitjaks ülestõusust nõrgestatud Tallinnas.[1] Liivi ordu maameistiks saades viis ta 1346. aastal edukalt lõpule eelmise meistri Burchard von Dreilebeni algatatud protsessi Taanilt Eestimaa hertsogkonna Liivi ordule ostmiseks, makstes Valdemar IVle Harju- ja Virumaa eest 19 000 hõbemarka (ehk 4 tonni hõbedat) ja Brandenburgi markkrahv Ludwigile 6000 hõbemarka.[2] 1348. aastal sooritas orduvägi Goswin von Herike juhtimisel sõjakäigu leedulaste vastu Žemaitijasse ja samal aastal uuesti Saulemaale, mille ühes linnustega täielikult laastas.[3]
Juba Viljandi komtuurina edendas ta igati ehitustegevust, sealjuures aitas Tartu piiskopil ehitada Vastseliina linnust kaitsmaks Tartust Riiga ja Pihkvasse kulgevaid kaubateid. 1345. aasta lõpus ordumeistriks saanuna jätkas ta seda suunda. 1349. aastal rajati Vasknarva linnus ja tema ajal tugevdati oluliselt teisi ordualade idapiiril asunud linnuseid, sealhulgas Narva linnust.
1359. aastal loobus Herike ordumeistri ametist ja suri samal aastal.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr 401 (lk 320).
- Bergmann, Gustav (1776). Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Im Schwickertschen Verlage. Lk-d lk. 22.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Reiner Mom |
Viljandi komtuur 1341–1343 |
Järgnev Johann von Wieden |
| Eelnev Taani valdus |
Rakvere foogt (kohusetäitja) 1343 |
Järgnev Hermann von Frielinghausen |
| Eelnev Taani valdus |
Tallinna linnuse peamees (kohusetäitja) 1343–1345 ja 1347–1348 |
Järgnev Burchard von Dreileben |
| Eelnev Burchard von Dreileben |
Liivi ordumeister 1345–1359 |
Järgnev Arnold von Vietinghof |