Tallinna linnaosad
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2019) |
Tallinna linnaosad on Tallinna kaheksa halduslinnaosa, mis jaotuvad 84 asumiks.
Tänapäevaste piiridega Tallinna linnaosad moodustati 1. septembril 1993. aastal.
Haabersti linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]
Haabersti linnaosa on 18,6 km² suurune haldusterritoorium linna loodeosas, mis piirneb Kopli lahe ja Tallinna lahega põhjas, Põhja-Tallinna linnaosaga kirdes, Kristiine linnaosaga idas, Mustamäe linnaosaga kagus ja Nõmme linnaosaga lõunas.
Linnaosas on 12 asumit: Astangu, Haabersti, Kakumäe, Mustjõe, Mäeküla, Pikaliiva, Rocca al Mare, Tiskre, Veskimetsa, Vismeistri, Väike-Õismäe ja Õismäe.
Kesklinna linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]
Kesklinna linnaosa, kuhu kuulub ka Tallinna vanalinn, on 30,6 km² suurune haldusterritoorium linna keskosas. Kesklinn piirneb Pirita linnaosaga kirdes, Lasnamäe linnaosaga idas, Nõmme linnaosaga lõunas, Kristiine linnaosaga läänes ja Põhja-Tallinna linnaosaga loodes.
Linnaosas on 21 asumit: Aegna, Juhkentali, Kadriorg, Kassisaba, Keldrimäe, Vanalinn, Kitseküla, Kompassi, Luite, Maakri, Mõigu, Raua, Sadama, Sibulaküla, Südalinn, Tatari, Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Veerenni ja Ülemistejärve.
Kristiine linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]
Kristiine linnaosa on 9,4 km² suurune Tallinna haldusterritoorium linna keskosas, mis piirneb Põhja-Tallinna linnaosaga põhjas, Kesklinna linnaosaga idas, Nõmme linnaosaga lõunas, Mustamäe linnaosaga edelas ja Haabersti linnaosaga läänes.
Linnaosas on kolm asumit: Järve, Lilleküla ja Tondi.
Kristiine linnaosa kodulehel on pindalaks märgitud 7,83 km².
Lasnamäe linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]
Lasnamäe linnaosa on 27,41 km² suurune haldusterritoorium linna idaosas, mis piirneb Pirita linnaosaga kirdes ja Kesklinna linnaosaga läänes.
Linnaosas on 16 asumit: Katleri, Kurepõllu, Kuristiku, Laagna, Loopealse, Mustakivi, Pae, Paevälja, Priisle, Seli, Sikupilli, Sõjamäe, Tondiraba, Uuslinn, Väo, Ülemiste.
Mustamäe linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]
Mustamäe linnaosa on 8,15 km² suurune haldusterritoorium linna lõunaosas, mis piirneb Kristiine linnaosaga kirdes, Nõmme linnaosaga lõunas ja Haabersti linnaosaga loodes.
Linnaosas on 4 asumit: Kadaka, Mustamäe, Siili ja Sääse.
Nõmme linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]
Nõmme linnaosa on 28 km² suurune haldusterritoorium linna lõunaosas. See piirneb Mustamäe linnaosaga põhjas, Kristiine linnaosa ja Kesklinna linnaosaga kirdes ja Haabersti linnaosaga loodes. Nõmme sai 1926. aastal iseseisva linna õigused, kuid 1940. aastal lisati ligi 20 000 elanikuga Nõmme Tallinna koosseisu.
Linnaosas on 10 asumit: Hiiu, Kivimäe, Laagri, Liiva, Männiku, Nõmme, Pääsküla, Rahumäe, Raudalu ja Vana-Mustamäe.
Pirita linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]
Pirita linnaosa on 18,7 km² suurune haldusterritoorium linna kirdeosas, mis piirneb Lasnamäe linnaosaga lõunas ja Kesklinna linnaosaga läänes.
Linnaosas on 9 asumit: Iru, Kloostrimetsa, Kose, Laiaküla, Lepiku, Maarjamäe, Merivälja, Mähe ja Pirita.
Põhja-Tallinna linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]
Põhja-Tallinn on 17,3 km² suurune haldusterritoorium linna põhjaosas, mis piirneb Kesklinna linnaosaga kagus, Kristiine linnaosaga lõunas ja Haabersti linnaosaga edelas.
Linnaosas on 9 asumit: Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinn, Pelguranna ja Sitsi.
Ajaloolised linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna linna ajalooliseks südameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all-linnast. Tallinna all-linnas tekkis Oleviste kirikukihelkonda ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik. Sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovid kirikuga Sulevimäel, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal. Linnatuumik asus Toompea nõlva poolsel küljel, kuna veel 13. sajandi alguses ulatus Tallinna lahe rannajoon praeguse Viru ringini. 14. sajandi alguseks oli meri nüüdse Viru väljaku kohalt taandunud.
Niguliste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinna järgmiste tänavate kinnisvaraomanikud: Vanaturu kael, Raekoja platsi idakülg, Apteegi tänava paarisnumbrilised hooned, Vene tänav, Viru tänav, Suur-Karja tänav, Sauna tänav, Väike-Karja tänav, Vana-Posti tänav, Harju tänav, Rüütli tänav, Lühike jalg, Niguliste tänav, Rataskaevu tänav, Voorimehe tänav, Raekoja platsi läänekülg, Dunkri tänav ja Kraampoodnike tänav.
Oleviste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinna järgmiste tänavate kinnisvaraomanikud: Apteegi tänava paaritud hooned, Raekoja platsi põhjakülg, Mündi tänav, Kinga tänav, Nunne tänav, Lai tänav, Tolli tänav, Suure Rannaväravani, Pikk tänav kuni Suurgildi hooneni, Olevimägi ja Vene tänav kuni Vene tänava Dominiiklaste kloostrini.[1]
Linnasaras[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna linnamüüriga piiratud linna ümbritsesid eeslinnad-asumid. Juba 15. sajandil hakkas Tallinnas tunda andma ruuminappus ning väljapoole Tallinna linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Neis elas kehvem osa elanikkonnast, eriti eestlased. Kalamaja on teadaolevalt esimest korda mainitud juba 1374. aastal. Esimesed asustuskohad olid Kalamaja, Köismäe ja Kalarand (Kalamaja ja Kalasadama kohal), Tõnismägi, Kivisilla, Härmapõllu, Pleekmäe ja piirkond Härjapea jõe ülemjooksust Ülemiste järveni.
17. sajandiks olid välja kujunenud kolm eeslinna: Kalamaja-Köismäe, Kivisilla-Pleekmäe ja Tõnismäe ning Toompea eeslinn-Toomalev: Tõnismäe, Kassisaba ja Kelmiküla.
Kvartalite moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1783. aastal jaotati linn Tallinna asehaldurkonna moodustamisega 7 kvartaliks[2]:
- Tallinna I kvartal – Toompea[3] koos eeslinna[4] (Tõnismäe, Kassisaba ja Kelmiküla (neid nimetati ka Toomalev)) ehk aleviga;
- Tallinna II kvartal – Tallinna all-linna 1. osa[5];
- Tallinna III kvartal – Tallinna all-linna 2. osa[6];
- Tallinna IV kvartal ehk alev – Kalamaja, Kopli, Merimetsa, sadama-ala[7];
- Tallinna V kvartal ehk alev – Narva maantee ümbrus, Kadriorg, Lasnamäe tagumine osa[8];
- Tallinna VI kvartal ehk alev – Tartu maantee ümbrus, Lasnamäe eesmine osa[9];
- Tallinna VII kvartal ehk alev – Pärnu maantee ümbrus, Kristiine, Tondi[10], Nõmme[11].
Lisaks eeslinnadele oli linna ümber veel umbes 40 suvemõisa.
1785. aastal kehtestati Eesti linnades uus linnaseadus, mis kohustas linnavalitsusi sisse seadma kinnisturaamatud.[12] Sinna tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna kinnistud: majad ning muud hooned, krundid ja vabad maad.
Tallinna linna ja uute kvartalite arengut piiras 14. aprillil 1825. aastal Riia sõjakuberneri ning Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii Filippo Paulucci välja antud ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust Tallinna kindluse ja linna eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud nelja piirkonda (sks Festungs-Distanzen). Ehituspiirangud tühistati alles pärast 1. jaanuari 1858. aastal, mil Tallinn kustutati Venemaa kindluste nimekirjast ja anti Tallinna Insenerikomando ülema alampolkovnik Krausoldi poolt üle Eestimaa kuberneri eriesindajale.
-
Tallinna I kvartal ja Tallinna IV kvartal, 1880/1882 -
Tallinna II kvartal ja Tallinna III kvartal, 1880/1882
,_H%C3%B6fchen_Weimarshof,_Neustadt,_Steinbr%C3%BCche_1880_1882_autor_Friedrich_Eurich.png)
1888. aastal jõustus Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides ja Tallinnas 1862. aastal vastu võetud kohtute ja politsei ümberkorraldamise seadus. Politseireformi tulemusel jaotati linn senise 7 kvartali asemel Tallinna Linna Politseivalitsuse jaoskondade järgi 6 linnaosaks[13]:
- I jsk – Tallinna lahe äärne, Kalamaja, Kopli, Merimetsa, sadamaala.
- II jsk – Narva maantee ümbrus, Kadriorg, Lasnamäe tagumine osa;
- III jsk – Suur-Tartu maantee ümbrus, Lasnamäe eesmine osa;
- IV jsk – Suur-Pärnu maantee ümbrus, Kristiine, Tondi, Nõmme;
- V jsk – Toompea koos Kassisaba eeslinnaga ja Paldiski maantee ümbrusega;
- VI jsk – Tallinna all-linn
Politseijaoskonnad ja linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]
1. jaanuaril 1916 kinnitas Eestimaa kuberner politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud Pelgulinn viidi üle V jsk territooriumiks. Lasnamäe, mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. Toompea piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused:
- I – (Balti jaama tagune) Kalamaja);
- II – Narva (Narva ();
- III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu);
- IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu);
- V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu);
- VI – Kesklinn[14] (Südalinn (6.) linnajagu[15]).
| Linnajagu | Pindala hektarites |
|---|---|
| Balti jaama tagune (I) | 970 |
| Narva (II) | 570 |
| Tartu (III) | 2100 |
| Pärnu (IV) | 1160 |
| Paldiski (V) | 930 |
| Kesklinn (VI) | 120 |
Tallinna linnajaod Eesti vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. linnajagu – (Balti jaama tagune) Kalamaja, Vaksalitagune;
- 2. linnajagu – Narva maantee ja sadam;
- 3. linnajagu – Tartu maantee;
- 4. linnajagu – Pärnu maantee;
- 5. linnajagu – Paldiski (Baltiski) maantee;
- 6. linnajagu – Toompea
Pikemalt artiklis Tallinna-Harju prefektuur#Tegevuspiirkonnad
Tallinna elamisrajoonid Saksa okupatsiooni ajal[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa okupatsiooni ajal[16] oli Tallinn jaotatud [17]Riigikomissari määrusega:
- I elamisrajoon piiratud tänavatega Balti jaam, Rannamäe tee, Merepuiestee, Siimoni, Hollandi, Uus-Sadama, Adolf Hitleri, Narva mnt., Kuristiku, Mäekalda, Lubja, Tartu mnt., Klaasingi, Kaasani, Liivalaia, Pärnu mnt, Õllepruuli, Toom-Kuninga kuni S.-Ameerikani, Toompuiestee, kusjuures nimetatud tänavad kuuluvad mõlema poolega I rajooni
- II elamisrajoon ülejääv osa linnast.
- III elamisrajoon 1) Kopli linnaosa, kusjuures piir läheb mööda Sitsi tänavat Paljassaarest kuni Pelgurannani. Sitsi tänava mõlemapoolsed majad kuuluvad kolmandasse elamisrajooni, 2) Paljassaar ja 3) Lasnamäe osa seespool piirijoont alates Ülemiste järve tipust Tartu mnt äärest Suur-Raevalla tn, Valge tn, Lasnamäe tn kuni Narva maanteeni ja linna piiri mööda kuni Ülemiste järveni, kusjuures piirina märgitud tänavate osades mõlemal tänavapoolel asetsevad majad kuuluvad kolmandasse elamisrajooni.
- TALLINN-NÕMME linnaosast:
- III elamisrajoonis Mustamäe alune ja linnaosa, mis on piiratud tänavatega. Harku valla piirist mööda kitsarööpmelist raudteed, Särje, Laane, Kreutzwaldi kuni raudteeni, raudteed mööda ida poole, Lemmiku kuni jõeni Saue valla piirini, sealt mööda Saue ja Harku valla piiri. Nimetatud tänavad kuuluvad mõlema tänavapoolega III rajooni.
- II elamisrajooni kuulub ülejäänud linnaosa.
Tallinna linnarajoonid Eesti NSV-s[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 2. märtsist 1945 ja 7. mai 1945 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega, liideti Iru valla Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose asula Tallinna linnaga. Tallinna linnaga liidetud maa-alade administratiivpiiriks määrati: "Tallinna lahe kaldalt Viimsi mõisa järgi oleva mõisamaakoha А 83 ja talumaakoha nr. 14 vahepiirilt ja läheb seda mööda kuni Leppneeme ja Tammneeme küladesse viiva teeni ning seda teed mööda kuni Viimsi mõisa järgi olevate mõisamaakoha А 337 ja talumaakoha nr. 9 ühise piiripunktini; edasi mööda Viimsi mõisa järgi olevate mõisamaakohtade А 337, А 339, А 342, А 343, А 361, Merivälja aedlinna kruntide 1-24, 94 ja talumaakohani nr. 129 ning Väo mõisa järgi olevate talumaakohtade nr. 17, „Kasemetsa 354“, 17, 23-a, 18, 16 ja 15 piire ühelt poolt ning mööda Viimsi mõisa järgi olevate talu- ja mõisamaakohtade piire teiselt poolt kuni Lubja külla viiva Iru Lepiku küla teeni, edasi mööda seda teed kuni Narva maanteeni, maanteed mööda kuni Tallinna linna senise administratiivpiirini ning seda mööda Tallinna laheni ja sealt algpunkti tagasi"[18].
18. mai 1945. aasta ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse[19] "Tallinna linna rajoneerimise kohta" kohaselt jaotati Tallinn neljaks rajooniks:
- Kopli rajoon (alates 1948. aastast[20] Kalinini rajoon);
- Keskrajoon;
- Nõmme rajoon;
- Mererajoon.
16. juuni 1956 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt Nõmme rajoon likvideeriti[21] ja selle territoorium liideti Keskrajooniga. Tallinna jäi 3 linnarajooni:
- Kalinini rajoon;
- Keskrajoon ja
- Mererajoon.
- Nõukogude ajal oli ette nähtud suuremates linnades sisemiste struktuuriüksustena linnarajoonide moodustamine. Kehtis põhimõte, mille kohaselt üle 200 000 elanikuga linnades võis iga 100 000 elaniku kohta moodustada ühe linnarajooni. Kui Tallinna rahvaarv ületas 400 000 piiri, siis lisandus uus Oktoobri linnarajoon.
3. jaanuaril 1974 moodustati uus Oktoobri linnarajoon[22] ja Tallinna linn jaotati 4 linnarajooniks:
- Oktoobri rajoon (1974–1991);
- Lenini rajoon (ümber nimetatud Keskrajoon);
- Kalinini rajoon (1948–1990);
- Mererajoon. Aastatel 1963–1991 kuulus Mererajooni koosseisu Maardu linn ja 1960–1994 kuulus Tallinna koosseisu Saue linn.
Oktoobri linnarajooni moodustamise järel sai Lenini, Oktoobri ja Mererajooni piiriks umbes Viru tänava ja Pärnu maantee ristumiskoht.
1967. aastal liideti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega, Tallinna linna Mererajooni territooriumiga 294 ha suurune osa ((Muuga aianduskruntide maa-ala) Harju rajooni Viimsi külanõukogu territooriumist. [23]
1975. aasta alguses toimus Tallinna linna administratiivpiiride osaline muutmine, Tallinnaga liideti uusi, aga osaliselt ka vanu, maid. Mererajooniga liideti Aegna saar ning Iru ja Väo piirkonna maid ja Mererajoon sai 55 ha maad Saue ja Saku külanõukogu aladest (Saue alev kuulus Tallinna Keskrajooni koosseisu juba 1963. aastast. Kalinini rajoon sai Kakumäe, Tiskre, Vismeistri. Oktoobri rajoon sai Astangu ja Mäeküla piirkonna. Tallinna linna uus administratiivpiir kinnitati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 31.01.1975. aastal.
Linnaosade taastamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna Linnavolikogu 24. mail 1990 otsustas teha ettepaneku Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidiumile linnarajoonide ümbernimetamiseks: Kalinin rajoon, Põhja-Tallinnaks; Oktoobri rajoon, Lääne-Tallinnaks; Lenini rajoon, Lõuna-Tallinnaks; Mererajoon, Ida -Tallinnaks.
11. aprillil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega anti Tallinna linnarajoonidele uued nimed ja Tallinna Linnavalitsuse 28. augusti 1991 määrusega nr 207 kinnitati uued nimed Tallinna nelja linnarajooni: Põhja-, Lääne-, Lõuna- ja Idarajooni territoriaalosadele:
- Haabersti, kus 12 asumit
- Kesklinn, kus 21 asumit + Aegna saar
- Kristiine, kus 3 asumit
- Lasnamäe, kus 16 asumit
- Mustamäe, kus 4 asumit
- Nõmme, kus 11 asumit
- Pirita, kus 9 asumit
- Põhja-Tallinn, kus 9 asumit.
31. jaanuaril 1992. aastal kinnitas Tallinna Linnavalitsus Haabersti linnaosa staatuse, Haabersti Ajutise Haldusnõukogu koosseisu ja põhikirja.
4. märtsil 1993. aastal võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse, millega loeti otstarbekaks ja majanduslikult põhjendatuks Tallinna linna jagamine 8 piiratud omavalitsusega linnaosaks:
- Haabersti;
- Kesklinn;
- Lasnamäe;
- Lilleküla (nimetati peatselt ümber Kristiineks);
- Mustamäe;
- Nõmme;
- Pirita;
- Põhja-Tallinn.
Linnarajoonid likvideeriti ametlikult 1993. aasta suvel ning uued linnaosavalitsused asusid tegevusse 1993. aasta 1. septembrist. Linnaosa on Tallinna territooriumil ja koosseisus Tallinna Linnavolikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 15
- ↑ Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Toompea I
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Toompea II
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn I
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn II
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Alev I
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Alev II
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Alev III
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Alev IV
- ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Nõmme
- ↑ "Kinnistute register. Tallinna, Haapsalu ja Lihula linnade ning Eesti mõisakinnistute andmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2012. Vaadatud 13. mail 2012.
- ↑ Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17–18
- ↑ Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18
- ↑ Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
- ↑ Korterite üürimäärade kujundamiseks kohaklasside ja elamisrajoonide kindlaksmääramise MÄÄRUS. Riigikomissari määruse korterite üürimäärade kujundamise kohta, Eesti Sõna, nr. 149, 2 juuli 1942
- ↑ Tallinna teateid. Tallinn jaotati, uute korteriüüride rakendamiseks kolme elamisrajooni, Eesti Sõna, nr. 149, 2 juuli 1942
- ↑ 277. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. EESTI NSV TEATAJA. Nr. 19, 19. mail 1945, Art. 277
- ↑ ENSV Teataja 1945, 22, 317
- ↑ ENSV Teataja 1948, 110
- ↑ ENSV Teataja 1956, 9, 91
- ↑ ENSV Teataja 1974, 3, 17- moodustati Oktoobri rajoon ning keskrajoon nimetati Lenini rajooniks
- ↑ SEADLUS nr. 427 Tallinna linna administratiivpiiri muutmise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pilte ja kaarte Tallinna linnaosadest ja asumitest |