Tallinna linnaosad

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna linnaosad

Tallinna linnaosad on Tallinna kaheksa halduslinnaosa, mis jaotuvad 84 asumiks.

Tänapäevaste piiridega Tallinna linnaosad moodustati 1. septembril 1993. aastal.

Haabersti linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]

Haabersti linnaosa asend Tallinnas

Haabersti linnaosa on 18,6 km² suurune haldusterritoorium linna loodeosas, mis piirneb Kopli lahe ja Tallinna lahega põhjas, Põhja-Tallinna linnaosaga kirdes, Kristiine linnaosaga idas, Mustamäe linnaosaga kagus ja Nõmme linnaosaga lõunas.

Linnaosas on 12 asumit: Astangu, Haabersti, Kakumäe, Mustjõe, Mäeküla, Pikaliiva, Rocca al Mare, Tiskre, Veskimetsa, Vismeistri, Väike-Õismäe ja Õismäe.

Kesklinna linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]

Kesklinna linnaosa asend Tallinnas

Kesklinna linnaosa, kuhu kuulub ka Tallinna vanalinn, on 30,6 km² suurune haldusterritoorium linna keskosas. Kesklinn piirneb Pirita linnaosaga kirdes, Lasnamäe linnaosaga idas, Nõmme linnaosaga lõunas, Kristiine linnaosaga läänes ja Põhja-Tallinna linnaosaga loodes.

Linnaosas on 20 asumit: Juhkentali, Kadriorg, Kassisaba, Keldrimäe, Vanalinn, Kitseküla, Kompassi, Luite, Maakri, Mõigu, Raua, Sadama, Sibulaküla, Südalinn, Tatari, Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Veerenni ja Ülemistejärve.

Kristiine linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]

Kristiine linnaosa asend Tallinnas

Kristiine linnaosa on 9,4 km² suurune Tallinna haldusterritoorium linna keskosas, mis piirneb Põhja-Tallinna linnaosaga põhjas, Kesklinna linnaosaga idas, Nõmme linnaosaga lõunas, Mustamäe linnaosaga edelas ja Haabersti linnaosaga läänes.

Linnaosas on kolm asumit: Järve, Tondi ja Lilleküla.

Kristiine linnaosa kodulehel on pindalaks märgitud 7,83 km².

Lasnamäe linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]

Lasnamäe linnaosa asend Tallinnas

Lasnamäe linnaosa on 27,41 km² suurune haldusterritoorium linna idaosas, mis piirneb Pirita linnaosaga kirdes ja Kesklinna linnaosaga läänes.

Linnaosas on 16 asumit: Katleri, Kurepõllu, Kuristiku, Laagna, Loopealse, Mustakivi, Pae, Paevälja, Priisle, Seli, Sikupilli, Sõjamäe, Tondiraba, Uuslinn, Väo, Ülemiste.

Mustamäe linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]

Mustamäe linnaosa asend Tallinnas

Mustamäe linnaosa on 8,15 km² suurune haldusterritoorium linna lõunaosas, mis piirneb Kristiine linnaosaga kirdes, Nõmme linnaosaga lõunas ja Haabersti linnaosaga loodes.

Linnaosas on 4 asumit: Kadaka, Mustamäe, Siili ja Sääse.

Nõmme linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme linnaosa asend Tallinnas

Nõmme linnaosa on 28 km² suurune haldusterritoorium linna lõunaosas. See piirneb Mustamäe linnaosaga põhjas, Kristiine linnaosa ja Kesklinna linnaosaga kirdes ja Haabersti linnaosaga loodes. Nõmme sai 1926. aastal iseseisva linna õigused, kuid 1940. aastal lisati ligi 20 000 elanikuga Nõmme Tallinna koosseisu.

Linnaosas on 10 asumit: Laagri, Pääsküla, Kivimäe, Vana-Mustamäe, Hiiu, Nõmme, Rahumäe, Liiva, Männiku, Raudalu.

Pirita linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]

Pirita linnaosa asend Tallinnas

Pirita linnaosa on 18,7 km² suurune haldusterritoorium linna kirdeosas, mis piirneb Lasnamäe linnaosaga lõunas ja Kesklinna linnaosaga läänes.

Linnaosas on 9 asumit: Pirita, Merivälja, Maarjamäe, Kose, Mähe, Kloostrimetsa, Lepiku, Laiaküla, Iru.

Põhja-Tallinna linnaosa[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja-Tallinna linnaosa asend Tallinnas

Põhja-Tallinn on 17,3 km² suurune haldusterritoorium linna põhjaosas, mis piirneb Kesklinna linnaosaga kagus, Kristiine linnaosaga lõunas ja Haabersti linnaosaga edelas.

Linnaosas on 9 asumit: Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi.

Ajaloolised linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna vanalinn
Vaade Toompeale mere poolt 1823. aastal (autor teadmata)

Tallinna linna ajalooliseks südameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all-linnast. Tallinna all-linnas tekkis Oleviste kirikukihelkonda ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik. Sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovid kirikuga Sulevimäel, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal. Linnatuumik asus Toompea nõlva poolsel küljel, kuna veel 13. sajandi alguses ulatus Tallinna lahe rannajoon praeguse Viru ringini. 14. sajandi alguseks oli meri nüüdse Viru väljaku kohalt taandunud.

Niguliste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinna järgmiste tänavate kinnisvaraomanikud: Vanaturu kael, Raekoja platsi idakülg, Apteegi tänava paarisnumbrilised hooned, Vene tänav, Viru tänav, Suur-Karja tänav, Sauna tänav, Väike-Karja tänav, Vana-Posti tänav, Harju tänav, Rüütli tänav, Lühike jalg, Niguliste tänav, Rataskaevu tänav, Voorimehe tänav, Raekoja platsi läänekülg, Dunkri tänav ja Kraampoodnike tänav.

Oleviste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinna järgmiste tänavate kinnisvaraomanikud: Apteegi tänava paaritud hooned, Raekoja platsi põhjakülg, Mündi tänav, Kinga tänav, Nunne tänav, Lai tänav, Tolli tänav, Suure Rannaväravani, Pikk tänav kuni Suurgildi hooneni, Olevimägi ja Vene tänav kuni Vene tänava Dominiiklaste kloostrini.[1]

Linnasaras[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnamüüriga piiratud linna ümbritsesid eeslinnad-asumid. Esimesed asustuskohad olid Kalamaja, Köismäe ja Kalarand (Kalamaja ja Kalasadama kohal), Tõnismägi, Kivisilla, Härmapõllu, Pleekmäe ja piirkond Härjapea jõe ülemjooksust Ülemiste järveni. 17. sajandiks olid välja kujunenud kolm eeslinna: Kalamaja-Köismäe, Tõnismäe ja Kivisilla-Pleekmäe ning Toompea eeslinn.

Kvartalite moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna kaart (1810)

1783. aastal jaotati linn Tallinna asehaldurkonna moodustamisega 7 kvartaliks[2]:

Lisaks eeslinnadele oli linna ümber veel umbes 40 suvemõisa.

1785. aastal kehtestati Eesti linnades uus linnaseadus, mis kohustas linnavalitsusi sisse seadma kinnisturaamatud.[12] Sinna tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna kinnistud: majad ning muud hooned, krundid ja vabad maad.

Tallinna linna plaan 1876. aastast

Tallinna linna ja uute kvartalite arengut piiras 14. aprillil 1825. aastal Riia sõjakuberneri ning Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii Filippo Paulucci välja antud ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust Tallinna kindluse ja linna eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud nelja piirkonda (sks Festungs-Distanzen). Ehituspiirangud tühistati alles pärast 1. jaanuari 1858. aastal, mil Tallinn kustutati Venemaa kindluste nimekirjast ja anti Tallinna Insenerikomando ülema alampolkovnik Krausoldi poolt üle Eestimaa kuberneri eriesindajale.

1888. aastal jõustus Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides ja Tallinnas 1862. aastal vastu võetud kohtute ja politsei ümberkorraldamise seadus. Politseireformi tulemusel jaotati linn senise 7 kvartali asemel Tallinna Linna Politseivalitsuse jaoskondade järgi 6 linnaosaks[13]:

Politseijaoskonnad ja linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linna kaart, 1910

1. jaanuaril 1916 kinnitas Eestimaa kuberner politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud Pelgulinn viidi üle V jsk territooriumiks. Lasnamäe, mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. Toompea piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused:

  • I – (Balti jaama tagune) Kalamaja);
  • II – Narva (Narva ();
  • III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu);
  • IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu);
  • V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu);
  • VI – Kesklinn[14] (Südalinn (6.) linnajagu[15]).
Linnajagude pindala
Linnajagu Pindala hektarites
Balti jaama tagune (I) 970
Narva (II) 570
Tartu (III) 2100
Pärnu (IV) 1160
Paldiski (V) 930
Kesklinn (VI) 120

Tallinna linnajaod Eesti vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna-Harju prefektuur#Tegevuspiirkonnad

Tallinna elamisrajoonid Saksa okupatsiooni ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa okupatsiooni ajal[16] oli Tallinn jaotatud [17]Riigikomissari määrusega:

TALLINN-NÕMME linnaosast:
  • III elamisrajoonis Mustamäe alune ja linnaosa, mis on piiratud tänavatega. Harku valla piirist mööda kitsarööpmelist raudteed, Särje, Laane, Kreutzwaldi kuni raudteeni, raudteed mööda ida poole, Lemmiku kuni jõeni Saue valla piirini, sealt mööda Saue ja Harku valla piiri. Nimetatud tänavad kuuluvad mõlema tänavapoolega III rajooni.
  • II elamisrajooni kuulub ülejäänud linnaosa.

Tallinna linnarajoonid Eesti NSV-s[muuda | muuda lähteteksti]

2. märtsist 1945 liideti Iru valla Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose asula Tallinna linnaga.

Tallinna plaan (1954)

18. mai 1945. aasta ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse[18] "Tallinna linna rajoneerimise kohta" kohaselt jaotati Tallinn neljaks rajooniks:

16. juuni 1956 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt Nõmme rajoon likvideeriti[20] ja selle territoorium liideti Keskrajooniga. Tallinna jäi 3 linnarajooni:

Nõukogude ajal oli ette nähtud suuremates linnades sisemiste struktuuriüksustena linnarajoonide moodustamine. Kehtis põhimõte, mille kohaselt üle 200 000 elanikuga linnades võis iga 100 000 elaniku kohta moodustada ühe linnarajooni. Kui Tallinna rahvaarv ületas 400 000 piiri, siis lisandus uus Oktoobri linnarajoon.

3. jaanuaril 1974 moodustati uus Oktoobri linnarajoon[21] ja Tallinna linn jaotati 4 linnarajooniks:

Aastatel 19631991 kuulus Mererajooni koosseisu Maardu linn ja 19601994 kuulus Tallinna koosseisu Saue linn.

1975. aasta alguses toimus Tallinna linna administratiivpiiride osaline muutmine, Tallinnaga liideti uusi, aga osaliselt ka vanu, maid. Mererajooniga liideti Aegna saar ning Iru ja Väo piirkonna maid ja Mererajoon sai 55 ha maad Saue ja Saku külanõukogu aladest (Saue alev kuulus Tallinna Keskrajooni koosseisu juba 1963. aastast. Kalinini rajoon sai Kakumäe, Tiskre, Vismeistri. Oktoobri rajoon sai Astangu ja Mäeküla piirkonna. Tallinna linna uus administratiivpiir kinnitati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 31.01.1975. aastal.

Linnaosade taastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Linnavolikogu 24. mail 1990 otsustas teha ettepaneku Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidiumile linnarajoonide ümbernimetamiseks:

  • Kalinin rajoon, Põhja-Tallinnaks
  • Oktoobri rajoon, Lääne-Tallinnaks
  • Lenini rajoon, Lõuna-Tallinnaks
  • Mererajoon, Ida -Tallinnaks.

Tallinna Linnavalitsuse 28. augusti 1991 määrusega nr 207 anti nimed Tallinna territoriaalosadele:

31. jaanuaril 1992. aastal kinnitas Tallinna Linnavalitsus Haabersti linnaosa staatuse, Haabersti Ajutise Haldusnõukogu koosseisu ja põhikirja.

4. märtsil 1993. aastal võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse, millega loeti otstarbekaks ja majanduslikult põhjendatuks Tallinna linna jagamine 8 piiratud omavalitsusega linnaosaks:

Linnarajoonid likvideeriti ametlikult 1993. aasta suvel ning uued linnaosavalitsused asusid tegevusse 1993. aasta 1. septembrist. Linnaosa on Tallinna territooriumil ja koosseisus Tallinna Linnavolikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 15
  2. Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17
  3. Tallinn-Haapsalu KA: Toompea I
  4. Tallinn-Haapsalu KA: Toompea II
  5. Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn I
  6. Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn II
  7. Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Alev I
  8. Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Alev II
  9. Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Alev III
  10. Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Alev IV
  11. Tallinn-Haapsalu KA: Nõmme
  12. Kinnistute register. Tallinna, Haapsalu ja Lihula linnade ning Eesti mõisakinnistute andmed
  13. Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17–18
  14. Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18
  15. Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
  16. Korterite üürimäärade kujundamiseks kohaklasside ja elamisrajoonide kindlaksmääramise MÄÄRUS. Riigikomissari määruse korterite üürimäärade kujundamise kohta, Eesti Sõna, nr. 149, 2 juuli 1942
  17. Tallinna teateid. Tallinn jaotati, uute korteriüüride rakendamiseks kolme elamisrajooni, Eesti Sõna, nr. 149, 2 juuli 1942
  18. ENSV Teataja 1945, 22, 317
  19. ENSV Teataja 1948, 110
  20. ENSV Teataja 1956, 9, 91
  21. ENSV Teataja 1974, 3, 17- moodustati Oktoobri rajoon ning keskrajoon nimetati Lenini rajooniks

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]