Pirita tee
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
![]() |
See artikkel räägib Tallinna tänavast; tänava kohta Loo alevikus vaata Pirita tee (Loo) |
Pirita tee Kose ja Rummu tänava vahel
Pirita tee on tänav Pirita linnaosas ja osaliselt Kesklinna linnaosas Tallinna lahe ääres. Pirita tee läbib Kadriorgu, Maarjamäed ja Piritat.
Hoonestus ja objektid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pirita tee 1, Russalka (monument)
- Russalka rannapark, Kadriorus Pirita tee ja mere vahelisel alal
- Pirita tee 6, asus endine Põhja Paberi- ja Puupapivabriku direktori Emil Fahle suvemaja ja hiljem Peeter Suure merekindluse lennusalga Lennuväe Ohvitseride Kogu ja kasiinohoone. Hoone hävis teises maailmasõjas. Eramu majandushoone on säilinud Narva maantee 77[1].
- Pirita tee 10, arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti alusel ehitatud hoone on tänaseks hävinud.
- Pirita tee 12, aastatel 1911-1912 arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti alusel, Jacques Rosenbaumile endale ehitatud hoone. Heimatstiili silmapaistev näide. Hoones asus 2003. aastast Eesti Olümpiakomitee[2]
- Pirita tee 17, ESS Kalev Jahtklubi, Kalevi Jahtklubi restoran
- Pirita tee 19, Georg Lurichi monument
- Pirita tee 20, endise tubakavabriku Laferme hooneteansambel, sh Laferme maja, Aserbaidžaani Suursaatkonna hoone. Tehasehoone projekteeris insener Maximilian Arronet. Hoonetekompleksi kuuluvad ka tubakavabriku töötajatele 1922. aastal, arhitekt Artur Perna poolt projekteeritud 2 elamut[3].
- Pirita tee 26, Lillepaviljon[4],[5]
- Pirita tee 26, Meerhofi maja[6]
- Pirita tee 26e, Restoran Tuljak[7],[8]
- Pirita tee 28, Eesti Näituste messikeskus
- Pirita tee 28a,
- Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76, Maarjamäe loss[9] ehk Orlovi loss, kus asub Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaal
- Pirita tee 74, Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal
- Pirita tee 78, Maarjamäe memoriaal
- Windecki park ja endine Windecki suvemõis
- Õhupallilendur Charles Leroux' mälestusmärk
- Pirita tee 100, Rallisõitja Markko Märtini kaardilugeja Michael Parki mälestusmärk
- Pirita Selver, Rummu tee 4
- Pirita sild
- Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3
- Pirita klooster, Merivälja tee 18
- Pirita kloostri varemed, Merivälja tee 18
- Pirita Keskus, Vana-Merivälja tee 24
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
Pirita tee 26, Lillepaviljon
Kohvik Carina/Restoran Tuljak, Pirita tee 26e
Michael Parki mälestusmärk, Pirita tee 100
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tee rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati objektina. Seejuures olid eeltöödeks Tallinna lahe lõunakalda kindlustus ja Pirita jõe sild. Tee jagati neljaks lõiguks:
- Narva maantee Leineri tänava ristist kuni Russalka monumendini
- Russalkast kuni Saare teeni
- Saare teest Pirita sillani
- Merivälja tee ümberehitus Pirita sillast kuni Supluse tänavani
Projekt RPI Eesti Projekt, autorid V. Kool, René Palis, H. Kotkas, peainsenerid H. Karu ja René Palis.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Narva mnt 77, www.eestigiid.ee
- ↑ EOK pani maja müüki, otsib uut, www.kinnisvarauudised.ee, 4. veebruar 2013
- ↑ Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 18
- ↑ Lillepaviljon
- ↑ 8191 Lillepaviljon Pirita tee 26, 1958. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Meerhofi residents
- ↑ Tuljak Restoran
- ↑ 8192 Kohvik "Tuljak", 1964. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 8521 Maarjamäe suvemõisa loss, 1874. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Karin Hallas-Murula. Miks me armastame Pirita teed?. Eesti Ekspress, 19. august 2008.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pirita tee |