Pirita tee
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
|
See artikkel räägib Tallinna tänavast; tänava kohta Loo alevikus vaata artiklit Pirita tee (Loo) |
Kaart
Pirita tee Kose ja Rummu tee vahel
Pirita tee on tänav Tallinnas Kesklinna ja Pirita linnaosas Tallinna lahe ääres. Pirita tee läbib Kadriorgu, Maarjamäed ja Piritat.
Hoonestus ja objektid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pirita tee 1, Russalka (monument)
- Russalka rannapark, Kadriorus Pirita tee ja mere vahelisel alal
- Pirita tee 6, asus endine Põhja Paberi- ja Puupapivabriku direktori Emil Fahle suvemaja ja hiljem Peeter Suure merekindluse lennusalga Lennuväe Ohvitseride Kogu ja kasiinohoone. Hoone hävis teises maailmasõjas. Eramu majandushoone on säilinud Narva maantee 77.[1]
- Pirita tee 10, arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti alusel ehitatud hoone on tänaseks hävinud.
- Pirita tee 12, aastatel 1911-1912 arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti alusel, Jacques Rosenbaumile endale ehitatud hoone. Heimatstiili silmapaistev näide. Hoones asus 2003. aastast Eesti Olümpiakomitee[2]
- Pirita tee 16/18 asus enne teist maailmasõda tubakatehas AS "Laferme"[3].
- Pirita tee 17, ESS Kalev Jahtklubi, Kalevi Jahtklubi restoran
- Pirita tee 19, Georg Lurichi monument
- Pirita tee 20, endise tubakavabriku Laferme hooneteansambel, sh Laferme maja, Aserbaidžaani Suursaatkonna hoone. Tehasehoone projekteeris insener Maximilian Arronet. Hoonetekompleksi kuuluvad ka tubakavabriku töötajatele 1922. aastal, arhitekt Artur Perna poolt projekteeritud 2 elamut.[4]
- Tallinna Lauluväljak, Narva maantee 95
- Pirita tee 26, Lillepaviljon,[5][6]
- Pirita tee 26, Meerhofi maja[7]
- Pirita tee 26e, Restoran Tuljak,[8][9]
- Pirita tee 28, Eesti Näituste messikeskus
- Pirita tee 28a,
- Pirita tee 56, Maarjamäe loss[10] (Orlovi loss), kus asub Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaal
- Pirita tee 76c, Maarjamäe memoriaal
- Pirita tee 78, Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal
- Windecki park ja endine Windecki suvemõis
- Õhupallilendur Charles Leroux' mälestusmärk
- Pirita tee 100, Rallisõitja Markko Märtini kaardilugeja Michael Parki mälestusmärk
- Pirita Selver, Rummu tee 4
- Pirita sild
Pirita tee 10
Pirita tee 12
Pirita tee 18
Pirita tee 18
Pirita tee 26, Lillepaviljon
Pirita tee
Pirita tee, 2003
Pirita tee, 2009
Pirita tee, 2009
Kohvik Carina/Restoran Tuljak, Pirita tee 26e
Pirita tee 28a
Michael Parki mälestusmärk, Pirita tee 100
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tee rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati objektina. Seejuures olid eeltöödeks Tallinna lahe lõunakalda kindlustus ja Pirita jõe sild. Tee jagati neljaks lõiguks:
- Narva maantee Leineri tänava ristist kuni Russalka monumendini
- Russalkast kuni Saare teeni
- Saare teest Pirita sillani
- Merivälja tee ümberehitus Pirita sillast kuni Supluse tänavani
Projekt RPI Eesti Projekt, autorid V. Kool, René Palis, H. Kotkas, peainsenerid H. Karu ja René Palis.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Narva mnt 77, www.eestigiid.ee
- ↑ EOK pani maja müüki, otsib uut, www.kinnisvarauudised.ee, 4. veebruar 2013
- ↑ 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted.[alaline kõdulink], Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940
- ↑ Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 18
- ↑ Lillepaviljon
- ↑ 8191 Lillepaviljon Pirita tee 26, 1958. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ "Meerhofi residents". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2015. Vaadatud 23. oktoobril 2015.
- ↑ Tuljak Restoran
- ↑ 8192 Kohvik "Tuljak", 1964. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 8521 Maarjamäe suvemõisa loss, 1874. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Karin Hallas-Murula. Miks me armastame Pirita teed?. Eesti Ekspress, 19. august 2008.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pirita tee |