Eesti Mereakadeemia
Eesti Mereakadeemia | |
---|---|
Eesti Mereakadeemia hoone aadressil Kopli 101 | |
Asutatud | 1919 |
Tüüp | filiaal |
Direktor | Roomet Leiger |
Üliõpilasi | 813 (2012)[1] |
Magistriõppes | 54 (2012) |
Asukoht | Tallinn |
Eesti Mereakadeemia (TTÜ Eesti Mereakadeemia; EMERA) on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus, ainus merendusalast rakenduskõrgharidus-, magistri- ja doktoriõpet andev ning erialaseid uuringuid viljelev kompetentsikeskus Eestis.
1. augustil 2014 liideti Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses. Liitumisel TTÜ-ga eraldati Eesti Mereakadeemiast kutseõppeosakond, millest sai iseseisev õppeasutus – Eesti Merekool.
1. jaanuaril 2017 sai Eesti Mereakadeemia üheks viiest TTÜ teaduskonna tasandi struktuuriüksusest.[2]
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Juhid
[muuda | muuda lähteteksti]Rektorid
- Tarmo Kõuts, jaanuar 1992 – juuni 1993
- Valdur Aret, juuni 1993 – august 1995
- Jüri-Toomas Murašov-Petrov, august 1995 – august 1996
- Peeter Veegen, august 1996 – aprill 2000
- Jüri Lember, aprill 2000 – märts 2006
- Peeter Järvelaid, märts 2006 – märts 2007
- Jüri Kann, märts 2007 – august 2009
- Märt Tomson, august 2009 – detsember 2010
- Heiki Lindpere, jaanuar 2011 – november 2013
- Roomet Leiger, november 2013 – 31. juuli 2014
Direktorid
- Roomet Leiger, august 2014 – aprill 2015
- Roomet Leiger, mai 2015 – detsember 2020
- Roomet Leiger, jaanuar 2021 –
Erialad
[muuda | muuda lähteteksti]Rakenduskõrgharidus[3]
- Laevajuhtimine
- Laevamehaanika
- Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine
- Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine
Magistriõpe[4]
- Merendus
- Merenduse digitaliseerimine
Doktoriõpe[5]
- Doktoriõpe tehnikateaduste merenduse peaerialal
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Merehariduse algusest ja arengust Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas, hiljem tekkis kool ka Narvas. Neis nn arvutuskoolides õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon.
1880. aastal asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele, kooli paremad lõpetajad said õiguse töötada laevadel tüürimeestena. Hoogsalt asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel – esimesena alustas tööd Heinaste merekool (1864–1916), kus õppekeelteks olid eesti, vene ja läti keel.
Järgnesid merekoolid Narvas (1873–1918), Paldiskis (1876–1916), Käsmus (1884–1931), Kuressaares (1891–1915, 1919–1928, 1942–1944), Pärnus (1919–1922, 1945–1989).
Mereharidus Tallinnas 1919–1944
[muuda | muuda lähteteksti]Merekool loodi seltsi "Laevandus" eestvõttel, kooli esialgne asukoht oli Meremeeste Kodu hoones Uus-Sadama tänav 14. Tallinna Merekool, kelle järglaseks on TTÜ Eesti Mereakadeemia, asutati ühe navigatsiooniklassina 1919. aastal. Samaaegselt avati Tallinna Tehnikumi juures laevamehaanikute klass, millest 1920. aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935 liideti Tallinna Merekooliga.
Mereharidus Tallinnas 1945–1991
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Teist maailmasõda oli Eestis neli mereharidust andvat asutust, kus õppekeeleks oli valdavalt vene keel.
- Tallinna Merekool, kus valmistati ette meremehi peamiselt kaubalaevastiku jaoks.
- Tallinna Kalatööstuslik Merekool, valmistas ette meremehi peamiselt kalalaevastiku jaoks.
- Tallinna Kutsekeskkool nr 1,
- Pärnu Merekool, kus valmistati ette reakoosseisu (madrused, motoristid) kaubalaevastikule.
1970. aastatest asus Tallinnas Vana-Posti tänav 7 hoones ka Eesti Kalatööstusliku Tootmiskoondise Ookean Tallinna Merekool, kus valmistati ette reakoosseisu Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise Ookean kalalaevastikule.
Pärast Teist maailmasõda tegutses Tallinna merekool endise Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones Estonia puiestee 10. See oli poolsõjaväelise korraga NSV Liidu Merelaevanduse Ministeeriumi keskeriõppeasutus – Tallinna Merekool, kus koolitati kaubalaevastiku meremehi: laevajuhte, mehaanikuid ja radiste, hiljem ka laevaelektrikuid.
1945. aastal asutati Tallinna Merekalandustehnikum, mis 1956 nimetati ümber Tallinna Kalandustehnikumiks, 1965 Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks ja 1989 Tallinna Merekolledžiks.
Nõukogude okupatsiooni perioodil 1945–1991 kuulusid Eesti merekoolid NSV Liidu ametkondlikesse mereharidussüsteemidesse, mis tegutsesid paralleelselt NSVL Mereministeeriumi ja NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi alluvuses. Tollal anti Eestis mereharidust valdavalt vene keeles.
Merehariduse korraldamine pärast taasiseseisvumist
[muuda | muuda lähteteksti]Seoses taasiseseisvumise järgsete majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste muudatustega tuli üle vaadata senine merehariduse korraldus. Taasiseseisvunud Eestis sai õppekeeleks taas eesti keel.
1991. aastal likvideeriti Pärnu Merekool, kus valmistati ette reakoosseisu (madrused, motoristid) kaubalaevastikule ja 1993. aastal Tootmiskoondise Ookean kalatööstuse merekool, kus valmistati ette reakoosseisu kalalaevastikule.
1990. aastate algul andsid Tallinnas mereharidust veel kolm õppeasutust:
1992. aastal moodustati nende baasil ühtne Eesti Merehariduskeskus.
1994. aastal andis Eesti Merelaevandus Merehariduskeskusele üle uue hoone Lasnamäel (Mustakivi tee 25).
1999. aastal nimetati Eesti Merehariduskeskus ümber Eesti Mereakadeemiaks.
2006. aasta sügisel avati mereakadeemias magistriõpe.[6]
2009. aastal kolis Mereakadeemia juhtkond Lasnamäelt Kopli poolsaare tippu aadressil Kopli 101 asuvasse hoonesse. Järgnesid merendusteaduskond ja täiendusõpe Luise tänava hoonest ning 2012. aastal laevandusteaduskond, mehaanikateaduskond ja muud tugistruktuurid Mustakivi tee hoonest. 2015. aasta kevadel toimusid viimased tunnid Mustakivi tee õppehoone hoovipealsetes laborites.
Eesti Mereakadeemia liitmine Tallinna Tehnikaülikooliga
[muuda | muuda lähteteksti]1. augustil 2014 liitus Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses ja kannab sellest ajast uut nime TTÜ Eesti Mereakadeemia. Liitumisel TTÜ-ga tuli eraldada Eesti Mereakadeemiast kutseõppeosakond. Sellest sai iseseisev õppeasutus Eesti Merekool, mis asus Kopli 101 hoovipealsesse õppehoonesse. Ühinemisleping allkirjastati sama aasta 23. aprillil.[7]
1. jaanuaril 2017 sai TTÜ Eesti Mereakadeemia üheks viiest TTÜ teaduskonna tasandi struktuuriüksusest. Liitumisel nimetati endine TTÜ Kuressaare Kolledž TTÜ Eesti Mereakadeemia Kuressaare keskuseks. TTÜ Väikelaevaehituse kompetentsikeskus (SCC) jätkas tööd senise nime all.[8]
Kuressaare keskuste ajaloost[9]
[muuda | muuda lähteteksti]Kuressaares tegutses merekool alates 1891. aastast mõningate vahepausidega kuni 1944. aastani.
1991 – Saare ja Hiiu maavalitsus asutasid iseseisva uurimisasutusena Saarte Instituudi, seades põhikirjalisteks eesmärkideks uuringute läbiviimise saartele spetsiifilistes küsimustes, teadustulemuste rakendamise saarte eripära säilitamiseks, taastamiseks ja arendamiseks ning võimekate teadushuviliste spetsialistide rakendamise saarte kultuurielu arendamise huvides.
[...]
2014 – avati kompetentsikeskus, kolledž tähistas oma 15. aastapäeva uuel aadressil Tallinna 19, elektroonsete süsteemide ja väikelaevaehituse õppekavad ühendati meretehnika ja väikelaevaehituse erialaks.
2017 – TTÜ Kuressaare Kolledž liideti Mereakadeemia koosseisu. Liitumisel nimetati endine TTÜ Kuressaare Kolledž TTÜ Eesti Mereakadeemia Kuressaare keskuseks. TTÜ Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse (SCC) nimi jäi endiseks.
2021 – TTÜ Kuressaare Kolledž viidi Mereakadeemia koosseisust inseneriteaduskonna alluvusse, kus jätkub õppetöö kahel erialal kaugõppes ning teadus- ja arendustöö Väikelaevaehituse kompetentsikeskuses.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Majandusaasta aruanne 2012
- ↑ "Ajalugu".
- ↑ "Rakenduskõrghariduse erialad".
- ↑ "Merenduse magistriõpe".
- ↑ "Doktoriõpe merenduses". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. mai 2021.
- ↑ "Mereakadeemia kolib ajaloolisse laevaremonditehase hoonesse" Eesti Päevaleht, 9. juuni 2006.
- ↑ "Mereakadeemia ja TTÜ ühinemise tulemusena sünnib lisaks ka kutsekool" ERR, 23. aprill 2014.
- ↑ "Kronoloogia".
- ↑ "Kuressaare keskuse ajalugu".
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Mereakadeemia koduleht
- Mereakadeemia laevanduskeskuse hoovipealse õppehoone nimeks valiti Johan Pitka nimeline mehaanikamaja, ttu.ee uudised, 23. august 2016