Kose (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Kose

Kose asum Tallinna ja Pirita linnaosa raamis

Pindala: 3,46 [1] km²
Elanikke: 3337 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 28′ N, 24° 52′ Ekoordinaadid: 59° 28′ N, 24° 52′ E
Kose asumi kaart

Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Kloostrimetsa, Iru, Priisle, Kuristiku, Maarjamäe ja Priisle asumitega. Kose asumi pindala on 3,46km2.[1]

Kose asum nimetati Kose suvemõisa järgi, mis sai nime omakorda Pirita jõe käärus asunud kose järgi.[2]

Kose elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoonina, mida säilitatakse ning arendatakse edasi põhiliselt pere- ja väikeelamu alana.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asumi vanimaks asustuseks on Lükati küla või hajatalu (Kreyenberg), mida on seostatud Väo veskiga. Lükati (Luckade) nime mainiti 15. sajandi esimese poole kirjalikes allikates kohanimena. Keskaegne Varsaallika talu, kus kasvatati linna tööhoovi hobuste varssasid, on samuti vanaks asustuseks. Varsaallika talu kuulus Väo mõisale ning on tõenäoliselt vahepeal asukohta vahetanud, sest erinevatel rootsiaegsetel plaanidel on talu asukoht erinev. Mõlema talu nimed on jäädvustatud Kose allasumitena ning ka tänavanimedes.[2]

1784. aastal eraldati Varsaallika talust suurem maalapp, millele ehitati Carlshofi suvemõis. 1790. aastal rajas Joachim Cristian Koch Kose suvemõisa, mille territooriumile liideti viis aastat hiljem juurde suurem maa-ala Pirita jõe kaldal. Koch rajas kõrgele kaldaalale metsapargi.[2]

Kose suvemõisast hakati alates 1875. aastast eraldama suvilakrunte, kuhu mitmed baltisakslased rajasid oma villad (siia hulka kuulusid Annenhofi, Marienwaldi, Tannenrode jm villad). Seda piirkonda hakati hiljem kutsuma Vana-Koseks.[2]

Uus-Kose või Kose-Kallaste rajamine toimus enne I maailmasõda. 1912. aastal eraldati Väo mõisast maa-ala, mis jagati osadeks ning anti rendile. Kose-Kallastes (hilisem Varsaallika allasum) kujunes välja Kose-Kallaste Ühing, mis tegeles ehitus- ja heakorrastustööde korraldamisega. Kose-Kallaste krundiomanike seas oli mitmeid nimekaid Eesti seltskonnategelasi, sh Konstatin Päts, Ernst Peterson-Särgava, Johannes Tabur jm.[2]

Carlshofi suvemõis osteti 1922. aastal kolonel Johan Tõrvandi poolt, kes hiljem tükeldas suvemõisa maa-alad ning müüs kõik maha, sh ka vana suvemõisa krundi. Tõrvand rajas jõekaldale Ilumäe villa.[2]

Aastatel 1933-1937 tegutses Kose asumi Raku talus hõberebasekasvandus, mis viidi 1937. aastal uude asukohta Viljandi maanteel. Sinna tekkis uus asula, mis hakkas samuti Raku nime kandma.[2]

EU-EE-Tallinn-Pirita-Kose-Kose 002.JPG

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 3337
2016 3324
2015 3348
2014 3351
2013 3330
2012 3298
2011 3264

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, 68+aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50-79% vahele.[5]

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kosel asub Tallinna Konstatin Pätsi Vabaõhukool, mis avati 1938. aastal. Kool asutati Konstatin Pätsi initsiatiivil.[2]

Kose-Lükati vabaõhukooli sissepääs, 2008.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kose asumit läbivad Pirita jõgi ning Varsaallika oja. Asum jääb Pirita jõeoru maastikukaitsealale ning selle territooriumil kasvab Kose mets.

Kose asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumis esineb mitmeid niidutaimedega seotud tänavanimesid, näiteks Helmiku tee (ja Helmiku põik), Hunditubaka tee, Jaanilille tee jm. Tallinna Konstatin Pätsi Vabaõhukooli järgi on oma nime saanud Vabaõhukooli tee ja Rahvakooli tee.[2] Asumis on lisaks veel Abaja tänav, Abaja põik, Haljas tee, Hiie tänav, Hiie põik, Jaaniku tänav, Jõekalda tänav, Jääraku tee, Jääraku põik, Kallaste tänav, Karukella tee, Kase tänav, Kaunis tänav, Kelluka tee, Koldrohu tee, Kose tee, Kose põik, Kosemetsa tänav, Kullese tänav, Kurereha tee, Kuukressi tee, Kärestiku tänav, Lõosilma tee, Lükati tee, Mailase tee, Mesika tee, Mesika põik, Metsakooli tee, Metsakooli põik, Niidu tee, Nurmiku tee, Nurmiku põik, Osja tee, Paisu tänav, Pajulille tee, Puhkekodu tee, Pune tee, Purde tänav, Pääsusilma tee, Raudosja tee, Rummu tee, Ernst Särgava allee, Tupsi tee, Vahulille tee, Varsaallika tänav, Veeriku tee ning Vesiveski tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016