Lumikate

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lumikate Achensee järvel Tiroolis
Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul

Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.

Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab, eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70–90%, vana osaliselt sulanud lumikatte albeedo on 30–40%.

Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest ning taliviljaorast kärbumise eest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustike toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule.

Lumikate jaotatakse:

  • ajutiseks lumikatteks, mis sulab ära päeva jooksul tekkimisest;
  • püsivaks lumikatteks, mis säilib kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma puhul.

Eestis kõige paksem lumikate (104 cm) mõõdeti 1924. aastal Tallinnas [1]. Lumikatte paksus 68 cm mõõdeti 1968. aastal Jõhvis.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]