Kilingi-Nõmme

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kilingi-Nõmme

Pindala: 4,26 km²
Elanikke: 1634 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3083[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 9′ N, 24° 58′ E
Kilingi-Nõmme (Eesti)
Kilingi-Nõmme

Kilingi-Nõmme on linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn ja Saarde valla keskus.

Linna kõrvalt möödub Uulu–Karksi-Nuia–Tõrva–Valga maantee. Äärt läbis ka Pärnu–Mõisaküla raudtee, mis võeti 2008. aastal üles.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kilingi-Nõmme on nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingitele kuulunud Kilingi mõisa ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõja mälestussammas Saardes Kilingi-Nõmmes
Endine Kilingi-Nõmme linnalipp on praeguse Saarde valla lipp

Asundus sai alevi õigused 1919. aastal ja linnaks 1. mail 1938. Ajalooliselt piki Pärnu–Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänavaäärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud ka sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks.

1895. aastal rajati kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, mis kulges ka läbi Kilingi-Nõmme, ja ehitati Kilingi-Nõmme raudteejaam.

20. aprillil 1937 puhkes Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tulekahju, mille tagajärjel hukkus 17 kooliõpilast ja vigastada sai rohkem kui 50[3] (Kilingi-Nõmme II algkooli põleng). See on ka Eesti suurim alaealiste kannatanute arvuga õnnetus[viide?].

1. mail 1938 jõustunud Linnaseadusega[4] sai Kilingi-Nõmme alev, kolmanda astme linnaks.

1941. aasta 4. juulil toimus Kilingi-Nõmmes suvesõja käigus Pärnu hävituspataljoni ja Kilingi-Nõmme omakaitse vahel Liivamäe lahing, mis lõppes ründajate tagasilöömisega. Järgmisel päeval laastasid linna punavägede karistusüksused, kes muuhulgas põletasid maha Kiriku tänava ääres asunud hooned.

1975. aastal suleti nii kitsarööpmeline raudtee kui ka raudteejaam. 1975–1981 rajati läbi Kilingi-Nõmme laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee ja endine raudteejaam muudeti raudteepeatuseks. Aastal 2000 lõppes raudteel rongiliiklus ja pärast seda võeti tee üles.

Kultuuri- ja mälestusobjektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikest kultuuri- ja mälestusobjektidest võiks nimetada 1710. aasta põhjasõja-aegse pärimusega seotud ajaloolist mändi. Rahvajutu järgi olnud Vene sõjavägi põhjasõja ajal laagris praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi (kunagise laadaplatsi) kohal. E. Nugis kirjutab teoses "Saarde kihelkond" (1934), et "sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha. Mõnekümne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure männi juure kartuli koobast kaevates ühe inimese luud, mis arvatud Vene väepealiku omad olevat. Omapärase kujuga kaheharuline mänd on praegu aiaga piiratud ja võetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla." Kõnealuse männi jäänused on säilinud tänaseni.

Eesti vabadussõja ajal 1918. aasta lõpus toimus Punapargi juures (7 km Kilingi-Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel. Sellest puhkes Punapargi lahing. 1919. aasta alguses toimus samas kohas lahing pealetungivate Vene bolševikega. Vaenlased löödi taganema. Et tähistada kohta, kus bolševike vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. aastal inimeste jõul kohale veetud kivimürakas.

1933. aastal püstitati kihelkonna keskusesse Kilingi-Nõmme alevisse I maailmasõjas ja Eesti vabadussõjas langenud Saarde sõdurite auks mälestussammas, mille valmistas Anton Starkopf. Mõlemad mälestusmärgid hävitati, kui pärast II maailmasõda tulid võimule kommunistid. Punapargi mälestuskivi taastati laulva revolutsiooni päevil, Kilingi-Nõmme südames paiknenud sammas on nüüdseks endisel kujul taastatud.

Aastail 19982010 esindas Kilingi-Nõmme Eestit Euroopa kultuurikülade programmis. Ehkki ametlikult on projekt lõppenud, hoitakse endiselt kontakti ja peetakse konverentse.

Kilingi-Nõmme lipp ega vapp ei ole kasutusel, sest 2005. aastal ühineti Saarde ja Tali vallaga ühtseks omavalitsusüksuseks Saarde vallaks.

Alates 5. septembrist 2008 on Kilingi-Nõmmes spordihoone, kus on suur palliplats, seinatenniseväljak ja jõusaal.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud isikutest on Kilingi-Nõmmest pärit poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann, sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, dirigent Neeme Kuningas ja näitlejad Helene Vannari, Maiken Pius ja Sulev Luik, laulja Liisi Koikson, koorijuht Toomas Voll, arhitekt Reio Avaste.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Allar Viivik: "Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last" Õhtuleht, 21. aprill 2007
  4. Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kilingi-Nõmme uueks nimeks "Saarde" või "Kilingi"? Uus Eesti, 4. veebruar 1939, nr 34, lk 7.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]