Mine sisu juurde

Vana Tallinn (raamatusari)

Allikas: Vikipeedia

"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 19361939 ning uuesti 1991. aastast.

Aastaraamatu ilmumise algatas Tallinna Ajaloo Selts, toimetuse moodustasid aga Tallinna Linnaarhiivi töötajad Paul Johansen, Rudolf Kenkmaa ja Hugo Peets; pärast Johanseni lahkumist Saksamaale liitus toimetusega ka Arnold Süvalep. 1940. aastal peatas Nõukogude okupatsioonivõim "Vana Tallinna" väljaandmise.

Aastaraamat "Vana Tallinn" hakkas jälle ilmuma alates 1991. aastast, väljaandmise taastaja ja peatoimetaja oli Rimo Pullat, kes sai selle eest esimeste seas ka Tallinna aukodanikuks. 2015. aastast on aastaraamatu peatoimetaja Juhan Kreem ning toimetuse liikmed Tiina Kala, Lea Kõiv ja Tõnis Liibek.[1]

Raamatusarjas ilmunud raamatutes kajastatakse Tallinna ajalugu, mälestisi, arhitektuuriajalugu, kultuuriajalugu, vanalinna, aga ka linnade üldist arengulugu laiemalt. Lisaks on ilmunud ülevaateid ajaloo ja arhiivindusega seotud sündmustest. Avaldatud artiklite ja uurimuste resümeed avaldatakse sõltuvalt artikli originaalkeelest kas eesti, saksa või inglise keeles.

Sarjas ilmunud raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn I

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn I, 1936, kordustrükk Olion, 1991, 120 lk

Vana Tallinn II

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn II, 1937, kordustrükk Olion, 1992, 176 lk

II köide II vihk, sisukord: Tallinna linnaarhiivi vanim ürik 700-aastane – Ivo Schenkenberch'i sünniajast – Saraste piiridest ning nende kaitsest, eriti Tallinnas – Mõnda Tallinna heeringate praakimise hoone minevikust – Venelaste ähvardused Tallinnas 1565. a. – Andmeid «Kuradiema» torni ja sealse ümbruskonna kindlustiste ehitusloost – 1805. a. rahutustest osavõtnud talusulaste karistamine Tallinnas – Vanu Tallinna reklaam- ja tsunftisilte – Arseni Maciejewicz–Tallinna kindluse saladuslik vang 1768-1772

Vana Tallinn III

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn III, 1938[2]

Sisukord: Friedrich Puksoo. Tallinna esimesed eratrükikojad XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel. – Paul Johansen. Kalendrikatkend Pirita kloostrist. – Sten Karling. Arent Passer. Lisand Tallinna kunstiajaloole. Arnold Süvalep. Muinas-Tallinn ja eestlaste väliskaubandus enne iseseisvuse kaotust. – Madis Mei. Märkmeid 1935. a Tallinna sadamast leitud laevakere kohta. – Hugo Peets. Karl Buddeus graafikuna – Rudolf Kenkmaa. Carl Robert Jakobson Tallinnas 1871/72.

Vana Tallinn IV

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinn IV, 1939[3]

Sisukord: Friedrich Puksoo. Jacob Johann Köhler. Esimese eesti piibli trükkal. – Rudolf Põldmäe. Anton thor Helle. Esimese eesti piibli tõlkija. – Hugo Peets. Esimese eesti piibli välimusest, eriti selle frontispiissi saamisloost. – Aleksander Margus. Rahvus- ja sotsiaalvahekordade teravnemine Tallinnas XVI sajandi esimesel poolel.

Vana Tallinn I (V)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn I (V)[4], Tallinn Estopol, 1991

Vana Tallinn II (VI)

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukord: Hansapäevad Tallinnas 1992 – Püha Barbara kabel ja kalmistu – Tallinna dominiiklaste kalender reformatsioonieelse ajakasutuse peeglina – Naissaare ajaloost kuni 1940. aastani – Elamuinterjöörist ja selle sisustusest Tallinnas 17.18. sajandil. – Raamat ja lugeja Tallinnas 18. sajandil. – Kopli linnajaost 1930-ndatel aastatel. – Väärtmetallasjade ja märkide tehas "Roman Tavast" – A/S "Eesti Kunstsarve Tehased O. Kerson & Ko" – Mistsellid – Vanu pilte Tallinnast – Retsensioonid ja annotatsioonid.

Vana Tallinn II (VI), Tallinn Estopol, 1992, koostanud Heino Gustavson ja Raimo Pullat

Vana Tallinn III (VII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukord: Tallinna mündimeistritest 16. sajandilmördianalüüsi tähtsusest – Tallinna raesaali piltvaipadest – Tallinna ja Helsingi rahvastikust – Malemängust vanas Tallinnas – Tallinna Kaasani kirikust – nn "Patarei" vangimajast – Tarbekunsti ateljeest – Koplist jm – Väliseestlasest maalikunstniku Erik Schmidti mälestused Naissaarest.

Vana Tallinn III (VII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn III (VII), Tallinn: Estopol, 1993

Vana Tallinn IV (VIII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukord: Raimo Kangropool. Uued seisukohtad Tallinna hilisgooti etikukividestValdeko Vende. Gertrudi kiriku minevikust. – K. Robert. Tallinna esitrükkal Christoph Reusner vanem – Sulev Mäeväli. Issanda Muutmise peakiriku ümberehitused ja remondid 18.–20. sajandini. – M. Pihlamägi ja Heino Gustavson. Tallinna tööstuse ajalugu. – Karin Hallas. Jacques Rosenbaumi maneristlikku historitsism Tallinnas. L. Lõhmus ja Hannes Walter. Nõmme omavalitsus 1917–1940. – Mistsellid Valdeko Vendede, L. Gens, mälestused ja ülevaated (V. Miller, J. Põldmäe) ning vanad ürikud ja pildid (Tiina Kala, T. Leimus ja Heino Gustavson).

Vana Tallinn IV (VIII), Tallinn 1994

Vana Tallinn V (IX)

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukord: Raimo Pullat 60 – Jaan Tamm. Tallinna vanemast asustusest – Anneli Randla. Tallinna dominiiklaste kloostri ehitusloo ülevaade – Heinz von zur Mühlen. Portugallase röövimine Tallinnast – Juhan Maiste. Kirikumajad Toompeal. Elfriede Marran. Tallinna rootsi koguduse Püha Mihkli kiriku kunstivara saatusest. – Andres Tarand. Tallinna ilmastikust 18. sajandil. – Ea Jansen. Tallinna kultuurielu 19. sajandi teisel poolel. – Heino Gustavson. Õlu Tallinna ehitusloos. – Raul Juursoo. Tallinn – Eesti õhuvärav aastail 1920–1940. – Tiina Kala. Kirju Tallinna dominiiklaste kloostrist. – Heino Gustavson. Kahest pildist.

Vana Tallinn V (IX), Tallinn Estopol, 1995, 223 lk

Vana Tallinn VI (X)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn VI (X), Tallinn 1996

Vana Tallinn VII (IX)

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukord: Ivar Leimus. Tallinna mündimeistrid 17. sajandil. – Liivi Aarma. Helsingist pärit pastorid Forsiused ja Forseliused Tallinnas 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil. – Marko Lehti. Tallinn võõra tsivilisatsiooni koldena. Tallinn soomlaste silmade läbi 19. sajandi teisel poolel. – Kari Alenius. Tallinna ajalehed Soomest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastail. – Kaalu Kirme. Tallinna kullasseppade teosed välismaal. – Karin Hallas. Arhitektuurimälestiste kaitse ajaloost: 1920.–1930. aastad. – Valdeko Vende. Tallinna hotellid 18. sajandist kuni aastani 1940. – Tiina Kala. Tallinna rae kiri paavst Innocentius VI-le. – Raimo Pullat. Hobuseraua- ja sõjariistameistri Johann Georg Engelhardti varaloend. – Ülevaateid, retsensioone, annotatsioone. – Vähetuntud pilte. – Mälestusi. Aleksander Veiderma mälestusi Tallinnast. – Kroonika.

Vana Tallinn VII (IX), Tallinn 1997, 226 lk

Vana Tallinn VIII (XII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukord: Tiina Kala. Erik Adraraha privileegidekinnitus Tallinna linnale 15. mail 1248. – Ivar Leimus. Tallinna vappidest ja pitsereist. – Rein Zobel. Tallinna Toompea naturaalsest topograafiast. – Jaan Tamm. Tallinna Püha Miikaeli kloostri ehitusloolisest kujunemisest. Inna Põltsam. Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas. – Ivar Leimus. Lisandeid Tallinna vanemale mündiajaloole. – Juhan Maiste. Aadlipalee Toompeal. – Urmas Dresen. Sadama tänava kujunemine 19. sajandi algusest alates. – Ene Mäsak. Tallinna asustuse kasv aastail 1860–1940. – Tiina Kala. Tallinna rae korraldus ca 1414. – Raimo Pullat. 18. sajandi tallinlaste varaloendites sisalduvaid raamatuid. – Vähetuntud pilte. Heino Gustavson. Tundmatu autori akvarell 18. sajandi teisest poolest. Tallinna panoraam. – Ülevaateid, retsensioone, annotatsioone. – Arvamusi. Elem Treier. Tagasimõtlemisi Tallinna nime tekkelukku. – Sündmusi.

Vana Tallinn VIII (XII), Tallinn Estopol, 1998, 252 lk

Vana Tallinn IX (XIII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukord: Inna Põltsam. Söömine ja joomine keskaegses Tallinnas. – Tiiu Reimo. Trükitud "Lindworsse kirjadega". – Kari Alenius. Tallinn Soome kooliõpikute valguses. – Edward Wlodarczyk. 19. sajandi linn kui ajaloolaste huviobjekt. Uurimissuunad. – Vähetuntud pilte. Heino Gustavson. L.H. Peterseni lito 1870. aastaist. – Retsensioone. Annotatsioone. – Kroonika. Ajaloolane Heino Gustavson 75-aastane (Raimo Pullat) – Uusi ehitusloolisi andmeid Tallinna vanalinnast (Jaan Tamm) – Tallinnas Lübecki õiguse esmamainimise 750. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline sümpoosion.

Vana Tallinn IX (XIII), Tallinn Estopol 1999, 202 lk

Vana Tallinn X (XIV)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn X (XIV), Tallinn 2000

Vana Tallinn XI (XV)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XI (XV), Tallinn Estopol 2001

Vana Tallinn XII (XVI)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XII (XVI), Tallinn 2002

Vana Tallinn XIII (XVII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XIII (XVII), Tallinn 2003

Vana Tallinn XIV (XVIII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XIV (XVIII), Tallinn

Vana Tallinn XV (XIX)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XV (XIX), Tallinn Estopol 2004

Vana Tallinn XVI (XX)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XVI (XX), Tallinn, Estopol, 2005

Vana Tallinn XVII (XXI)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XVII (XXI), Tallinn 2006

Vana Tallinn XVIII (XXII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XVIII (XXII), Tallinn 2007

Vana Tallinn XIX (XXIII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XIX (XXIII), Tallinn Estopol, 2008

Sisukord: Raimo Kangro, Lauri Suurmaa. Varandusinventarid kui luksuse ajaloo uurimise allikad varauusaegse Eesti linnades 18. sajandil. – Kaalu Kirme. Kasutades uusi allikaid – Olga Fejtová. Die Invenare des bürgerlichen Besitzes als Quelle der Geschichte zur Erforschung der bürgetlichen Buchkultur on der Frühen Neuzeit – Ragnar Nurk. Muinsuskaitsest Eesti Vabariigis 1920.–1930. aastatel Tallinna keskaegsete linnakindlustuste näitel. – Reelike Tükk. Ajalehe Revalische Zeitung muusikakriitikast aastatel 1930–1940. – Tiina Kala. Kuningliku Tallinna linna kogu kantselei registratuur. – Raimo Pullat. Tallinna raehärra Bernhard Johann Meyeri pärandiloend. – Vähetuntud pilte: Heino Gustavson. Gustav Adolfi GümnaasiumLorenz Heinrich Peterseni litograafia 1870. aastatest – Rein Loodus. Pildikesi Tallinnast ja Eestimaast omaaegses Gartenlaubes – Tõnis Liibek. Vähetuntud fotosid 1860.–1870. aastate Tallinnast: sadamavaated.

Vana Tallinn XX (XXIV)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XX (XXIV), Tallinn Estopol, 2009

Vana Tallinn XXI (XXV)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XXI (XXV), Tallinn Estopol 2010

Sisukord: David Vseviov Raimo Pullat. Laudatio annorum LXXV completorum – Bernd Roeck Passagen. Das europäische Stadtbild zwichen Alteuropa und Moderne – Gerhard Jaritz. Bildgeschichte(n) – Juhan Maiste. Tartu siluett filosoofilise aastasaja algul – Andrej Klonder. Das Bildnis der Kleinstadte von Polen-Litauen im 16.–17. Jahrhundert. – Alfred Stefan. Weiss Darstellung der Stadt Salzburg aus der Zeit um und nach 1800 und ihre Bedeutung für die Historiographie – Malgorzata Omilanowska. Views of Warsaw by Bernardo Belotto called Canaletto and their Role in the Reconstruction of Warsaw Monuments. – Edmund Kizik. Danziger Veduten und Strassenszenen aus dem 18. Jahrhundert. – Anne Untera Tallinna vaated ja kunstikaupmees Dominico Avanzo. – Epp Kangilaski. Väljaspool linnamüüri – Tallinna olustik 19. sajandi esimese poole äärelinnavaadetel – Mai Levin. Tallinna vaated vene kunstnike loomingus – Gerhard Ammerer, Katharina Karin Mühlbacher. Die Salzburger Rezidentz als Zentrum von Stadt und Öffentlichkeit unter Erzbischof Wolf Diedrich von Raitenau (1587–1611/12) – Krista Kodres. Väike aga vapper Numantia linn: Tallinna representatsioonid 16.–18. sajandil. – Oiva Turpeinen. Helsingin muuttuvat kasvot 1640–1944. – Valdis Mazulis. Stadtbilder des 17.–19. Jahrhundrets aus der Akademischen Bibliotek Lettland. – Olga Fejtová. Das Bild der Prager Städte in der geographischen Literatur des 16.–17 Jahrhundrets. – Marge Rennit. Tartu kirjeldused 18. sajandi reisikirjanduses. – Jens Jäger. Fotografie und Urbanität. Die Stadt vor der Kamera im der 19. Jahrhundert. – Istvan Kecskemeti. History of Finnish landscape and urban photography. – Tõnis Liibek. Tallinna tööstuse pildiline jäädvustamine 19. sajandi teisel poolel. – Risto Paju. Otsides ideaalset katedraali. Arhitekt Erwin Bernhard visandeid ajaloolistest hoonetest ja nende detailidest. – Lea Teedema. Agul arhitekti töölaual. Supilinna välisilme kujunemine 19. sajandil. – Raimo Pullat. Valik bibliograafia

Vana Tallinn XXII (XXVI)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XXII (XXVI), Tallinn Estopol 2011

Vana Tallinn XXIV (XXVIII)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XXIV (XXVIII), Tallinn Estopol 2013

Sisukord: Rasmus Kangropool. Über die Topographie der Unterstadt im 14. Jh. Die städtebauliche Struktur Tallinns am Ende der dänischen Zeit und zu Beginn der Ordenszeit (1310-1365)Seppo Aalto. The Significance of Tallinn and Livonia to Helsinki in 1550-1600. Tallinna ja Liivimaa tähtsus Helsingile 1550-1600. Kokkuvõte – Andrzej Klonder. Das Haus eines Malzenbrauers. Zum Lebensstandard wohlhabender Bürger in Elbing in der zweiten Hälfte des 17. Jh. Ühe õllepruulija kodu. Jõukate kodanike elatustase Elbingis 17. saj. teisel poolel. Kokkuvõte – Enn Küng. Riikliku postikorralduse algus Tallinnas. Der Beginn der staatlichen Postverwaltung in Tallinn. ZusammenfassungAigi Heero. Tallinna Gümnaasiumi luulekunstiprofessori Timotheus Poluse (1599-1642) saksakeelne leinaluule. Deutschsprachige Trauergedichte von Timotheus Polus (1599-1642), Poesieprofessor am Gymnasium zu Tallinn. ZusammenfassungRaimo Pullat. Tallinlaste elu peegeldusi 18. sajandil. Linnaruum ja elukohad, linnakodaniku rõivastus. Über das Leben in Tallinn (Reval) des 18. Jh. Der Stadtraum und die Wohnorte, die Kleidung der Stadtbürger. ZusammenfassungMarge Rennit. Eesti linnade kuvand 18. ja 19. sajandi reisikirjanduses. Image of Estonian towns in the 18th- and 19th-century travelogues. SummaryKaja Tiisel. Tähelepanekuid naiste elust Tallinnas 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimesel poolel. Bemerkungen über das Leben der Frauen in Tallinn am Ende des 18. und in der ersten Hälfte des 19. Jh. Zusammenfassung

Vana Tallinn XXV (XXIX)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn XXV (XXIX), Tallinn Estopol 2014

Vana Tallinn 26 (30)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn 26 (30), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv 2015

Vana Tallinn 28 (32)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn 28 (32), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv 2017[5]

Sisukord: Juhan Kreem. Jüri Kivimäe, uurija ja õpetaja – Jüri Kivimäe teadustööd ja publitsistika (koost. Juhan Kreem) – Tiina Kala. Eesti keel pärisnimede ja etnonüümide näitel mõnedes varauusaegsetes Tallinna allikates – Anu Mänd. Kaupmees Hans Vianti sotsiaalne karjäär, perekond ja kinnisvara – Inna Põltsam-Jürjo. Lastest ja lapsepõlvest 13.–16. sajandi Eestis – Anti Selart. Kes ei rajanud Tallinna? Paul Johansen, võitlus normannismiga ja Eesti ajalugu – Marek Tamm. Tallinna Püha Katariina konvent 13. sajandi dominiiklaste võrgustikes – Kristjan Toomaspoeg. Ühest Brugge kirstust, Riia peapiiskoppidest Avignonis ja arhiiviuuringutest Vatikanis – Lob und ursprung der Löblichen Buchdrucker-Kunst. Kiiduväärt raamatutrükikunsti ülistus ja lätted (tlk. Maria-Kristiina Lotman) – Katre Kaju. Trükikunst ja Tallinn: Christoph Reusnerile pühendatud leinaluuletus. RETSENSIOONID: Raimo Pullat, Tallinlase asjademaailm valgustussajandil. Tallinn: Estopol, 2016. (Krista Kodres) – Boris Dubovik, „Vanalinn, minu lemmik!” Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi. Boris Duboviku jutu kirjutasid üles, toimetasid ja illustreerisid Anu Seidla ja Riin Alatalu. Tallinn: MTÜ Eesti ICoMoS ja Ajakool oÜ, 2017. (Jaan Tamm)

Vana Tallinn 29 (33)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn 29 (33), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv 2018[6]

Sisukord: Riho Paramonov. Taksode seisuplatsid Tallinnas enne Teist maailmasõda – Elle-Mari Talivee. A. H.Tammsaare Tallinn – Mai Levin. Linnavaade estambikunstis 1945–1965 – Henry Kuningas. Tallinna uute tööstusalade planeerimine ja arhitektuur Teise maailmasõja järgsel kümnendil – Tiit Lauk. Džäss ja poliitika raudse eesriide taguses Tallinnas – Jaan Tamm. Tallinna vanalinn 20 aastat maailmapärandi nimistus – RETSENSIOONID: Keskaegsest kaupmehemajast muuseumiks. Tallinna Linnamuuseum 80. Koostanud ja toimetanud Pia Ehasalu, kujundanud Angelika Schneider. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 2017. (Ivar Leimus) – Henning von Wistinghausen. Freimaurer und Aufklärung im Russischen Reich. Die Revaler Logen 1773–1820. Köln, Weimar, Wien: Böhlau Verlag, 2016. (Kadi Kähär-Peterson) – Oliver Orro, Robert Treufeldt, Maris Mändel. Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2017. (Laura Ingerpuu)

Vana Tallinn 30 (34)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn 30 (34), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv 2020[7]

Sisukord: Enn Küng. Naelatoll Tallinna linna ja Rootsi riigi finantssuhetes 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil – Ragnar Nurk. Harju värava tenail: omapärane kaitseehitis Tallinna muldkindlustuste tsaariaegsest ehitusloost – Ivar Leimus. Tallinna kaupmeeste koduraha 19. sajandi teisel poolel – Maie Pihlamägi. Oskar Kilgase trikoo- ja sukatööstuse lugu, 1923–1946 – Juhan Kreem. Koguteos „Tallinn”. Peatükk Eesti linnauurimisest 1930. aastatel – Risto Paju. Stabat mater. Lisandusi Tallinna Linnamuuseumi raidkivikogu fragmentide uurimisele TÄNA 30 AASTAT TAGASI – Antjekathrin Graßmann. Arhiivid suure poliitika mängukannidena. Lübecki arhivaalide evakueerimine ja nende tagasitulek idast pärast 1945. aastat (tlk. Kai Tafenau) – Ludwig Biewer. Tallinna Linnaarhiivi pärgamentürikud. Meenutusi lõpetamata jäänud arhiivitööst ja mõned biograafilised märkused (tlk. Kai Tafenau). RETSENSIOONID: Jaan Tamm. Muinas-Tallinna otsimas. Tallinn: Argo, 2019. 190 lk. (Eero Heinloo) – Ruth Rajamaa. Katkenud laul. Pirita klooster 1407–1607. Tallinn: Argo, 2018. 365 lk. (Jaan Tamm) – Matthias Müller. Das Entstehen neuer Freiräume. Vergnügen und Geselligkeit in Stralsund und Reval im 18. Jahrhundert. (Forschungen zur Pommerschen Geschichte, Bd. 51.) Köln: Böhlau, 2019. 346 lk. (Triin Kröönström) – Tallinna Linnamuuseumi Toimetised. Proceedings of the Tallinn City Museum 1. Koost. Pia EhasaIu, Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 2019. 216 lk. (Küllo Arjakas) – Tiina Kala, Aivar Põldvee, Aira Võsa, Veronika Varik, Olev Liivik, Urmas Viilmaa. Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019. Koost. Priit Rohtmets. Tallinn: Tallinna Toomkool, 2019. 240 lk. (Piret Lotman) – In memoriam Otto-Heinrich Elias (Jüri Kivimäe)

Vana Tallinn 31 (35)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn 31 (35), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv 2022[8]

Sisukord: Andres Sildre. Tallinna süld ja Tallinna raudsüld – Madis Maasing. Tallinna toomhärrad 1281–1565 – Kristel Pappel, Harry Liivrand. Viin–Tallinn–Viin: Ludwig van Beethoveni ja August von Kotzebue kirjavahetusest – Andres Toode. Väärtuslikud sõjapurustused. Ehitusmälestiste sõjakahjude hindamine Narva näitel – Tiina Kala. Uus väljaanne Lübecki õiguse Bardewiki koodeksi kohta – Antjekatrin Graßmann. Lübecki õigus ja Lübecki ajalugu: Johann Friedrich Hachi (1769–1851) harrastusest – Risto Paju. Mitte ainult päikese soojusest. Ühest keskaegsest raidkaminast Tallinna vanalinnas ja ühest oletuslikust dekoratiivsest raidkaminadetailist – Tõnu Raid. Nõmme kõrtsid kaartidel 1689–1882 – Robert Treufeldt. Buddeus ja sõjalaevad. Vene ujuvkasarmud Tallinna sõjasadamas 1830. aastatel – Tiina-Mall Kreem. Johann Naha kodulinn Tallinn eksliibristel. RETSENSIOONID: Christian Ostersehlte. Eisbrecher vor Reval. Die Flotte des Revaler Börsenkomitees (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 23). Berlin, 2020. (Teele Saar) – Eesti linnaehituse ajalugu: keskajast tsaariaja lõpuni. Peatoim. ja koost. Lilian Hansar. Tallinn, 2019. (Anti Selart; Karin Hallas-Murula) – Martin Klöker. Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahrhunderts (Baltische Literarische Kultur 2). Berlin, Münster, 2020. (Lea Kõiv) – Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop ja Anneli Randla. Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas. Tallinn, 2020. (Aivar Põldvee) – Ivar Leimus. Revali linna müntmeister Paul Gulden. Tallinn, 2021. (Tiina Kala)

Vana Tallinn 32 (36)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn 32 (36), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv 2023[9]

Sisukord: Erki Russow. Mees nagu orkester – Anti Selart. Linnata piiskop. Keskaegsed diötseesinimed Liivi- ja Preisimaal – Tiina Kala. Reformatsiooniaja mentaliteedimuutuste kajastumine Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna jooduraamatutes – Anu Mänd. Keskaegne kunstiteos kui kirjalik allikas – Tuuli Kurisoo, Kaspar Kolk. Mida kõnelevad arheoloogilised leiud Pirita kloostri raamatukultuurist? – Erki Russow, Heldur Sander. Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) 15. sajandi Tallinnas – tõend liigi vanimast esinemisest Euroopas? – Inna Põltsam-Jürjo. Luksusmäärus kõlvatutele naistele Tallinnas anno 1576 – Jüri Kivimäe. Jürgen Honerjeger – Tallinna suurkaupmees ja raehärra 16. sajandil MEENUTUSED – Mati Mandel. Meenutusi Eesti Ajaloomuuseumi ajaloost

Vana Tallinn 33 (37)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Tallinn 33 (37), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv 2024

Sisukord: Tiina Kala. „Tubli usaldusväärne mees”? Linlane 13. sajandi Liivimaa jutustavates ja õiguslikes allikates Tallinna ja aadelkonna suhetest keskajal – Lea Kõiv. Preestritelaekast ministeeriumini: evangeelsest vaimulikuametist ja vaimulikkonna organiseerumisest Tallinnas 16. sajandil ja 17. sajandi algul – Triin Kröönström . Vaesed lapsed tänaval ja koolis. Lapsed Tallinnas hoolekande vaateväljas 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi I poolel – Toomas Hiio . Tsaari-Venemaa seisusekorraldus ja tallinlaste pojad Tartu ülikoolis 1802–1900 – Kalmer Mäeorg. Tallinna ja Toompea elanikkond VIII hingeloenduse (1834) andmeil Maksualuste ja maksuvabade isikute kaardistamine ning seisuslikud struktuurid

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]