Tondi

Allikas: Vikipeedia
Tondi

Tondi Tallinna ja Kristiine raamis

Pindala: 1,33 [1] km²
Elanikke: 3989 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 44′ Ekoordinaadid: 59° 25′ N, 24° 44′ E
Tondi asumi kaart


Tondi on asum Tallinnas Kristiine linnaosas. Asum piirneb Lilleküla, Kitseküla, Järve, Mustamäe ja Siili asumitega. Tondi asumi pindala on 1,33 km².[1]

Tondi piirkond on saanud nime Tallinna bürgermeistri, maaomaniku, kaupmehe, Mustpeade vennaskonna liikme Jobst Dunte (1569–1615) järgi, kes rajas Tondi tänava lõppu suvemõisa. Tondi nimi oli vanasti levinud kaugemale kui praegu, näiteks kutsus rahvas nüüdse Lepistiku ja Pargitiigi pargi lähedale jäävat kõrghaljastusega ala Tondi metsaks. Tondi elanikeks on end pidanud ka Sääse ja Lehola bussipeatuste vahel asunud endise küla elanikud. Tondi liivikuks kutsutakse ulatuslikku liivikuala, mis ulatub Ülemiste järvest J. Sütiste teeni.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tondi asumi arengule on mõjunud positiivselt linna tihedalt hoonestatud piirkonna lähedus ja asumit läbiv suurteede võrgustik. Tondit läbis vana Pärnu maantee (tänapäeval Tondi tänav) ning tee, mis ühendas Paldiski ning endist Pärnu ja Viljandi maanteed (praegune Linnu tee ja Seebi tänav).[2]

17. sajandil ehitati Tondile esimesed mõisad. Rootsiaegne Tondi mõis ja hiljem ehitatud suvemõis asusid praegusel Tondi tänaval kõrvuti, lisaks olid asumis Tiesenhausenite suvemõis ning Springthali (Sprinckthali) suvemõis. Sõjaväelinnaku rajamist Tondile alustati 1910. aastal, alates 1920. aastast tegutses seal ka sõjakool. 1. detsembril 1924 üritasid mässajad viia läbi riigipööret, mille üheks osaks oli ka Tondi kasarmute ründamine ning sealt relvade hankimine. Rünnak ebaõnnestus ja selle päeva sündmuste mälestamiseks on püstitatud Tondi-poiste mälestussammas. Pärast sõda asusid Tondi sõjaväelinnakus Nõukogude armee väeüksused.[2]

Enne I maailmasõda loodi Tondile ka väeosa staabihoone (A. H. Tammsaare tee 25). Aastatel 1967-1994 tegutses seal 144. kaardiväediviisi juhtkond koos komandandi- ja spordiroodu ning orkestriga.[2]

Tondi raudteepeatus avati 1933. aastal ning trammiühendus pikendati Tondini 1936. aastal.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 3989
2016 3953
2015 3862
2014 3733
2013 3501
2012 3470
2011 3416

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, 68+aastased moodustasid 10-19%.[5]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Tondil asuvad Sõjakooli park ja Tondimõisa ehk Dunteni park. Asumi territooriumile jäävad Kotka staadion ja Tondi maneež.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tondi asumisse jäävad Audentese Erakool, Audentese Spordigümnaasium, Tallinna Tondi Põhikool ja MTÜ Inimeselt Inimesele Käo Põhikool.

Tondi asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Marsi tänav, Rivi tänav ja Sammu tänav on saanud oma nime Tondil asunud sõjakooli järgi. Tondi selles osas, mis piirneb Lillekülaga, on tänavanimed seotud peamiselt lindudega.[2] Tondil asuvad veel Auli tänav, Haraka tänav, Kajaka tänav, Kampri tänav, Kitseküla tänav, Kotka tänav, Käo tänav, Linnu tee, Lõokese tänav, Nõmme tee, Oksa tänav, Pardi tänav, Rahumäe tee, Rähni tänav, Seebi tänav, Sõjakooli tänav, A. H. Tammsaare tee, Tondi tänav, Tüve tänav, Västriku tänav ja Ööbiku tänav.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]