Tallinna piiramine (1570–1571)

Allikas: Vikipeedia
Tallinna piiramine
Osa Kahekümneviieaastasest sõjast ja Liivimaa sõjast
Toimumisaeg 21. august (vkj) 157016. aprill 1571
Toimumiskoht Tallinn ja Harjumaa
Tulemus Liivimaa kuninga Magnuse ja vene vägede taandumine
Osalised
Coat of arms of Sweden.svg Rootsi Kuningriik
Coat of arms of Tallinn (small).svg Tallinna linn
Russian coa 1589 grozny.png Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Coat of arms of Sweden.svg Eestimaa kuberner Henrik Klasson Horn
Coat of arms of Sweden.svg Tallinna linnuse asehaldur Hans Björnsson Lejon
Liivimaa kuningas Magnus
Russian coa 1589 grozny.png vojevood Ivan Jakovlev
Russian coa 1589 grozny.png vojevood Vassili Umnõi-Kolõtšev
Jõudude suurus
ca 25 000
16. märtsil 1571. aastal toimus Tallinna piiramiselt taganenud hertsog Magnuse väejuhi Tiesenhauseni ja Karl Henriksson Horni juhitud Rootsi väeüksuse vahel Järvamaal, Koigi lähedal asunud Ubakalu küla juures Ubakalu lahing, mis lõppes rootslaste võiduga.[1]


Tallinna piiramine oli 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuninga Magnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.

Moskva tsaari Ivan Julma juurest, Liivimaa kuningana, Liivimaale tagasi saabunud Magnus liikus läbi Tartu Põhja-Eestisse. Magnus lubas 1561. aastal Rootsi kuningale truudust vandunud Tallinna linnale allumise eest privileege, kuid linn keeldus alistumast.

1570. aasta 21. augustil Liivimaa kuningas Magnus hakkas koos suure Moskva tsaaririigi sõjaväega Tallinna piirama ning seda pommitama.

Linna piiramiseks ehitati linnamüüri vastu puidust piiramistornid, millelt pommitati linna, mille linnakaitsjad vastasid sagedaste väljatungidega linnast ja nende hävitamisega. Kuna linna pommitamine ei andnud tulemusi ning linna kaitserajatised olid ületamatud, siis piirdus linna piiramine pommitamise ja linna ümbruste alade riisumisega.

Piiramise ajal, mihklipäeval saatis Rootsi kuningas piiratavale linnale Kalmarist ja Soomest appi 2 laevastikku, mis asusid Tallinna reidile ja ei lasknud täielikult sisse piirata Tallinna linna ning katkestada varustuse toimetamist linna.

Hiljem, 16. oktoobril tuli linna piirajaile lisavägesi, vene opritšnikute väesalgana.

„"16. oktoobril tuli veel suur jagu Moskoovia väge, keda opritšnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest moskoviitidest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära."“

1571. aasta 12. jaanuaril saabus piirajatele veelgi lisavägesi koos suurte kahurite ja mortiiridega. 13. jaanuaril ehitati suure külmaga linnale veelgi lähemale kantsid ja pommitasid neilt linna suurte kivikuulidega (16 ja 25 naelaste kuulidega), kuid tekitasid Tallinnale vähe kahju.

1571. aasta 22. veebruaril heideti Tallinna üle linnamüüri teade Rootsi kuningalt Johan III-lt Pommerist, milles teatati, et Rootsi ja Taani kuningad on sõlminud Stettinis lepingu, milles oli ka punktid, mis Tallinna linna kasuks.

1571. aasta 2. märtsil tegid tallinlased väljatungi linnast ning kokkupõrkes lõid piirajate salku, kui võitluses langesid ka tallinlastest noor Eilert Kruse, üks Buddenbrockidest, Wrangellidest ja palju teisi.

30 nädalat kestnud piiramine jäi tulemusteta ning Magnuse väed ja moskoviidid lahkusid Tallinna alt 16. märtsil 1571, Vene väed suundusid Narva suunas, Magnuse väed aga Põltsamaa suunas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Balthasar Russow, "Liivimaa kroonika". Hotger, Tallinn 1993. Lk. 206–207