Ordoviitsium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ajastu Ajastik
järgnev järgnev
P
A
L
E
O
S
O
I
K
U
M
Perm Loping
Guadalup
Cisural
Karbon Pennsylvania
Mississippi
Devon Hilis-Devon
Kesk-Devon
Vara-Devon
Silur Přidoli
Ludlow
Wenlock
Llandovery
Ordoviitsium Hilis-Ordoviitsium
Kesk-Ordoviitsium
Vara-Ordoviitsium
Kambrium Furong
Miaoling
Ajastik 2
Terre-Neuve
eelnev

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi.

Ordoviitsiumile eelnes kambrium ja järgnes silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

Ordoviitsium on nii ajavahemik Maa ajaloos kui ka kivimkompleks, mis on selle ajastu jooksul moodustunud. Seepärast räägitaksegi ordoviitsiumi ajastust ja ladestust. Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices.

Kuni 1879. aastani käsitleti ordoviitsiumi siluri ladestu osana.

Ordoviitsiumis jätkus kambriumis alguse saanud Kaledoonia kurrutus, mil on tekkinud näiteks Skandinaavia mäestik. Aktiivse vulkanismiga paistis silma tänapäeva Austraalia idaosa ja Uurali mäestik.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Ordoviitsiumi esimese poole suurt osa iseloomustab ulatuslik transgressioon (mere pealetung), teist poolt aga vastupidi regressioon. See on seotud ordoviitsiumi lõpu jäätumise ehk Gondwana jäätumisega, mille põhjus või vähemalt soodustav asjaolu oli mandri (tänapäeva Aafrika) asumine lõunapoolusel, mistõttu oli võimalik ulatusliku jääkilbi moodustumine. Ordoviitsiumi suuremat osa, väljaarvatud hilisordoviitsium, võib nimetada kasvuhooneperioodiks, mil valitses praegusest märksa soojem kliima.

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Ordoviitsiumi ajal kujunes välja paleosoiline fauna, mille häving saabus permi lõpu väljasuremisega. See on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ka Gondwana jäätumisega on seotud väljasuremissündmus. Siis hukkus 70–80% liikidest ja 22% selgrootute sugukondadest. Tüüpiliselt väljasuremissündmustele asendusid provintsiaalsed ookeanilised faunad kosmopoliitsetega.

Ordoviitsiumi stratigraafia[muuda | muuda lähteteksti]

Ordoviitsiumi stratigraafia aluseks on Rahvusvahelises Stratigraafiakomisjonis välja töötatud skeem, kus jagatakse Ordoviitsiumit järgmiselt:

Ordoviitsiumi stratigraafia
Ladestu Ladestik Lade Ladestik Eestis Lade Eestis
Ordoviitsium Ülemordoviitsium Hirnanti lade Harju ladestik Porkuni lade
Katy lade Pirgu lade
Vormsi lade
Nabala lade
Viru ladestik Rakvere lade
Oandu lade
Sandby lade Keila lade
Haljala lade
Kukruse lade
Keskordoviitsium Darriwili lade Uhaku lade
Lasnamäe lade
Aseri lade
Ölandi ladestik Kunda lade
Dapingi lade Volhovi lade
Alamordoviitsium Flo lade Billingeni lade
Hunnebergi lade
Tremadoci lade Varangu lade
Pakerordi lade

Lisaks üldisele stratigraafilisele skeemile on kasutusel veel mitmed regionaalsed stratigraafiasüsteemid. Nende seas on lisaks Eestis kehtivale Baltoskandia regionaalsele stratigraafilisele süsteemile veel Suurbritannia, Siberi, Põhja-Ameerika, Austraalia, Hiina ja Vahemere ning Põhja-Gondwana regionaalsed stratigraafilised skeemid.[1]

Ordoviitsiumi regionaalsete lademete omavahelised seosed
Ladestik Lade Ladestik Suurbritannias Lade Suurbritannias Ladestik Põhja-Ameerikas Lade Põhja-Ameerikas Ladestik Austraalias Lade Austraalias Ladestik Hiinas Lade Hiinas
Ülemordoviitsium Hirnanti lade Ashgilli ladestik Hirnanti lade Cincinnati ladestik Gamachi lade Ülemine ladestik Bolinda lade Ülemine ladestik Hirnanti lade
Katy lade Rawthey lade Richmondi lade Chientangkiangi lade
Cautley lade Maysville lade Eastoni lade Neichiashani lade
Pusgilli lade Edeni lade
Caradoci ladestik Streffordi lade Mohawki ladestik Chatfieldi lade
Cheney lade
Sandby lade Burrelli lade Turini lade Gisborne lade
Aureluci lade Whiterocki ladestik Chazy lade
Keskordoviitsium Darriwili lade Llanviri ladestik Llandeili lade Keskmine ladestik Darriwili lade Keskmine ladestik Darriwili lade
Abereiddy lade määratlemata
Dapingi lade Arenigi ladestik Fenni lade Alumine ladestik Yapeeni lade Dapingi lade
Whitlandi lade Rangeri lade Castlemaine lade
Ibexi ladestik Black Hillsi lade Chewtoni lade
Bendigo lade
Alamordoviitsium Flo lade Moriduni lade Tule lade Lancefieldi lade Alumine ladestik Flo lade
Tremadoci lade Tremadoci ladestik Migneinti lade Stairsi lade Tremadoci lade
Cressage lade Skullrocki lade

Ordoviitsiumi fossiile[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Ordoviitsiumi avamus (hall)

Ordoviitsiumi ladestu avamus hõlmab Põhja-Eestit, v.a klindiesine ala. Ladestu leviala hõlmab aga suuremat osa Eestist, v.a Mõniste kerke pealne osa ja klindiesine. Ordoviitsiumi setendite maksimaalne paksus Eesti alal on 180 meetrit (Kesk-Eestis). Eesti ordoviitsiumi ladestu lasub kambriumi setendeil. Ordoviitsiumil lasuvad aga siluri-, devoni- või kvaternaariaegsed setendid.

Ordoviitsium jaotatakse kolmeks ladestikuks, mis omakorda jaotuvad kaheksateistkümneks lademeks. Enamiku ordoviitsiumi regionaalsete lademete stratotüübid paiknevad Eestis. Eristatakse ka hulk kihistuid, kihistikke ja kihte ehk litostratigraafilisi üksusi, mille piirid ei pea langema kokku kronostratigraafiliste üksuste piiridega. Ordoviitsiumi lademete väljaeraldajad või nimede autorid on enamasti Friedrich Schmidt või Hendrik Bekker.

Eesti ordoviitsiumi ladestu koosneb peamiselt karbonaatseist kivimeist, millest tähtsamad on lubjakivid, aga on ka merglit, dolomiiti ja liivalubjakivi. Terrigeenseist setteist on liivakivi ja aleuroliiti. Ordoviitsiumi ladestus on ka fosforiiti, argilliiti ja savi. Ordoviitsiumi ladestu Kukruse lademes on Eesti tähtsaim maavarakukersiit ehk põlevkivi. Peale kukersiidi on ordoviitsiumi ladestu maavaradeks ka graptoliitargilliit (ebasoovitatav, kuid laialt levinud on nimetus diktüoneemakilt), karbonaatkivimid ehk rahvapäraselt paekivi ja põhjavesi.

Karbonaatkivimite lahustumisega on seotud karstinähtused Kostiveres, Uhakul, Tuhalas ja mujal.

Eesti ala ehk Baltika ürgmanner oli ordoviitsiumis lõunapoolkera keskmistel ja madalatel laiustel. Ordoviitsiumi kivimid, eriti lubjakivid, sisaldavad ohtralt kivistisi. Nendeks on korallid, käsijalgsed, trilobiidid, limused, mikrokivistised jne.

Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem
Ladestu Ladestik Lade Kivimiline koostis avamusel Paksus
järgnev
Ordoviitsium Ülemordoviitsium Porkuni lubjakivi, dolomiit 4...15 m
Pirgu lubjakivi 17...70 m
Vormsi lubjakivi 2...22 m
Nabala lubjakivi 2...35 m
Rakvere lubjakivi 2...28 m
Oandu lubjakivi 0...6 m
Keila mergel, lubjakivi 3...32 m
Haljala lubjakivi 2...14 m
Kukruse lubjakivi, kukersiit 4...25 m
Keskordoviitsium Uhaku lubjakivi, mergel 5...25 m
Lasnamäe lubjakivi, dolomiit 3...15 m
Aseri lubjakivi 0,1...7 m
Kunda lubjakivi, lubiliivakivi 0,1...15 m
Volhovi lubjakivi, dolomiit 0...21 m
Alamordoviitsium Billingeni glaukoniitaleuroliit 0...1 m
Hunnebergi glaukoniitliivakivi, aleuroliit 0,5...2 m
Varangu savi, argilliit 4...25 m
Pakerordi liivakivi, argilliit 4...25 m
eelnev

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2020. Vaadatud 16. veebruaril 2017.