Balti raudtee

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib laiarööpmelise raudteest; Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindavast raudtee haldusüksusest vaata Balti raudtee (Oktoobriraudtee)

Balti raudtee
Балтийская железная дорога


MBTram-08.jpg
Balti vaksal Sankt-Peterburis
Laiali saadetud 1907
Peakorter Sankt-Peterburg

Balti raudtee (vene Балтійскiя казенныя железныя дороги) oli Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange ühendav laiarööpmeline raudtee.

Algselt Balti Raudtee Seltsile kuulunud laiarööpmeline raudtee ühendas Paldiskit Peterburi-lähedase Tosnoga Peterburi kubermangus Nikolai raudteel[1]. Veidi enne 45. versta lõppes peatee Tallinnas Balti jaamas, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.[2] Tee ametlik avamine toimus 5. novembril (vkj 24. oktoober) 1870 Narvas.[3]

Aastatel 18701893 oli 1868. aastal asutatud Balti Raudtee Seltsi raudtee erakapitalil põhinev raudtee. 1893. aastal Eestimaa kubermangu Balti raudtee ja Liivimaa kubermangu Pihkva–Riia raudtee aga riigistati Balti ja Pihkva–Riia raudteeks, kellele kuulusid järgmised raudteeliinid:

1907. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel Looderaudtee (vene Северо-Западныя казенныя железныя дороги)[4][5].

Raudteejaamad ja peatused Tallinna–Peterburi raudteeliinil[muuda | muuda lähteteksti]

Balti jaama vaksalihoone, Tallinnas

Paldiski–Tosno raudtee ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Balti raudtee

Balti raudtee rajati aastatel 18691870 Eestimaa rüütelkonna peamehe ja Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee Paldiskist Peterburi-lähedase Tosnoni jaotatud 5 jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks.

I jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Sinna kuulus teelõik Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta). Jaoskonna keskus oli Tallinn[9]. Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud tööjõud.[10]

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: PaldiskiKeila (Kegel) – Tallinna Balti vaksalRaasiku (Rasik) – aastast 1876 Kehra (Kedder) – Aegviidu (Charlottenhof).

II jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Jaoskond hõlmas ehitustöid Aegviidust Jõhvini (umbes 103 versta). Jaoskonna keskus oli Rakvere[9].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Aegviidu (Charlottenhof) – Tapa (Taps) – Kadrina (Catharinen) – Rakvere (Wesenberg) – Kabala (Kappel) – aastast 1890 SondaPüssi (Isenhof) – KohtelJõhvi (Jewe). [11]

III jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitustööd toimusid Jõhvist kuni Volossovo lähisteni (umbes 97 versta). Jaoskonna keskus oli Narva[9].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Jõhvi (Jewe) – Vaivara (Waivara) – Narva (Narva raudteesild) – (Sala pooljaam) – JamburgWeimarnMoloskovitsõ (Moloskowitzi) – Volossovo (Wolosowo).

IV jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Jaoskond hõlmas ehitustöid Volossovost Gattšinani (umbes 45 versta)[9].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – JelizavetinoVoiskovtsõ – Gattšina.

V jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitustööd toimusid Gattšinast Tosnoni (umbes 43 versta)[9].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Gattšina – MarienburgTaitsõDuderhof (Možaisk) – Võidusõidu pooljaamKrasnoje SeloLigovo.
Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas, 1880. aastal

Raudteetaristu areng[muuda | muuda lähteteksti]

Riia–Pihkva raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Riia–Pihkva raudtee.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong! Virtsu
  2. Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31
  3. Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32
  4. ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288
  5. ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456
  6. Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Царская охота (Мариенбург)
  7. Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Тайцы
  8. Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Дудергоф
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28
  10. Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
  11. Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 lk. 292

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]