Balti raudtee
|
See artikkel räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
|
Balti raudtee | |
|---|---|
| |
| Balti vaksal Sankt-Peterburis | |
| Asutatud | 1870 |
| Laiali saadetud | 1907 |
| Peakorter | Sankt-Peterburg |
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange ühendav laiarööpmeline raudtee.
Algselt Balti Raudtee Seltsile kuulunud laiarööpmeline raudtee ühendas Paldiskit Peterburi-lähedase Tosnoga Peterburi kubermangus Nikolai raudteel[1]. Veidi enne 45. versta lõppes peatee Tallinnas Balti jaamas, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.[2] Tee ametlik avamine toimus 5. novembril (vkj 24. oktoober) 1870 Narvas.[3]
Aastatel 1870–1893 oli 1868. aastal asutatud Balti Raudtee Seltsi raudtee erakapitalil põhinev raudtee. 1893. aastal Eestimaa kubermangu Balti raudtee ja Liivimaa kubermangu Pihkva–Riia raudtee aga riigistati Balti ja Pihkva–Riia raudteeks, kellele kuulusid järgmised raudteeliinid:
- Balti raudtee, Tallinna (Eestimaa kubermangus) – Peterburi (Peterburi kubermangus) vahel,
- Tartu–Valga raudtee (Tartu ja Valga vahel Liivimaa kubermangus),
- Pihkva–Riia raudtee, Pihkva (Pihkva kubermangus) ja Riia (Liivimaa kubermangus) vahel.
1907. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel Looderaudtee (vene Северо-Западные железные дороги)[4][5].
Raudteejaamad ja peatused Tallinna–Peterburi raudteeliinil[muuda | muuda lähteteksti]
- Paldiski
- Keila (Kegel)
- Tallinna Balti vaksal
- Tapa (Taps)
- Kadrina
- Rakvere
- Sonda
- Püssi (Neu-Isenhof)
- Kohtel
- Jõhvi (Jewe)
- Vaivara
- Narva
- (Sala pooljaam)
- Jamburgi raudteejaam
- Weimarni raudteejaam
- Moloskovitsõ raudteejaam
- Volossovo raudteejaam
- Jelizavetino raudteejaam
- Voiskovtsõ raudteejaam
- Marienburgi raudteejaam (Gattšina)[6]
- Taitsõ raudteejaam[7]
- Duderhofi raudteejaam (Možaisk)[8]
- Võidusõidu pooljaam
- Krasnoje Selo raudteejaam
- Ligovo raudteejaam.
Paldiski raudteejaama hoone
Keila raudteejaama hoone
Balti jaama vaksalihoone
Kehra raudteejaama hoone
Aegviidu raudteejaama peahoone
Kadrina raudteejaama peahoone
Vaivara raudteejaam
Gattšina raudteejaam
Marienburgi raudteejaam
Krasnoje Selo raudteejaam
Ligovo raudteejaam
Paldiski–Tosno raudtee ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Balti raudtee rajati aastatel 1869–1870 Eestimaa rüütelkonna peamehe ja Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee Paldiskist Peterburi-lähedase Tosnoni jaotatud 5 jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks.
I jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]
Sinna kuulus teelõik Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta). Jaoskonna keskus oli Tallinn[9]. Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud tööjõud.[10]
- Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Paldiski – Keila (Kegel) – Tallinna Balti vaksal – Raasiku (Rasik) – aastast 1876 Kehra (Kedder) – Aegviidu (Charlottenhof).
II jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]
Jaoskond hõlmas ehitustöid Aegviidust Jõhvini (umbes 103 versta). Jaoskonna keskus oli Rakvere[9].
- Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Aegviidu (Charlottenhof) – Tapa (Taps) – Kadrina (Catharinen) – Rakvere (Wesenberg) – Kabala (Kappel) – aastast 1890 Sonda – Püssi (Isenhof) – Kohtel – Jõhvi (Jewe). [11]
III jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitustööd toimusid Jõhvist kuni Volossovo lähisteni (umbes 97 versta). Jaoskonna keskus oli Narva[9].
- Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Jõhvi (Jewe) – Vaivara (Waivara) – Narva (Narva raudteesild) – (Sala pooljaam) – Jamburg – Weimarn – Moloskovitsõ (Moloskowitzi) – Volossovo (Wolosowo).
- Enamik I ja II ning osa III jaoskonna raudteest on osa tänapäeva Tallinna–Narva raudteest. Raudtee osa Jamburgist (tänapäeva Kingissepast), Peterburini on Venemaa Föderatsiooni raudtee osa.
IV jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]
Jaoskond hõlmas ehitustöid Volossovost Gattšinani (umbes 45 versta)[9].
- Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – Jelizavetino – Voiskovtsõ – Gattšina.
V jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitustööd toimusid Gattšinast Tosnoni (umbes 43 versta)[9].
- Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Gattšina – Marienburg – Taitsõ – Duderhof (Možaisk) – Võidusõidu pooljaam – Krasnoje Selo – Ligovo.
Raudteetaristu areng[muuda | muuda lähteteksti]
- 1876. aastal ehitati Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu;
- 1887. aastal ehitati Tartu–Valga laiarööpmeline raudteeharu;
- 1889. aastaks ehitati osana Riia–Pihkva raudteest Valga–Võru–Pihkva laiarööpmeline raudteeharu;
- 1905. aastal ehitati ja ühendati raudteega Tallinna–Keila raudtee jätkuna Keila–Haapsalu raudtee, mida koos on nimetatud ka Tallinna–Haapsalu raudteeks.
Riia–Pihkva raudtee[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Riia–Pihkva raudtee.
Pikemalt artiklis Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Venemaa keisririigi, Nikolai raudtee (Николаевская железная дорога) 8. september 1855 –; NSV Liidu Oktoobriraudtee (Октябрьская железная дорога) 27. veebruar 1923 – .
- Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend
- Raudteetransport Eestis ja Raudteetransport Lätis
- Kitsarööpmeline raudtee Eestis
- Rail Baltic
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong! Virtsu
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32
- ↑ ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288
- ↑ ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456
- ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Царская охота (Мариенбург)
- ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Тайцы
- ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Дудергоф
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28
- ↑ Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
- ↑ Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 lk. 292
