Otto Tief

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on poliitikust; samanimelise matemaatiku kohta vaata artiklit Ott Rünk.

Otto Tief
Sünniaeg 14. august 1889
Sünnikoht Uusküla, Rapla vald
Surmaaeg 5. märts 1976
Erakond Eesti Maarahva Liit
Põllumeeste Kogud
Amet Eesti töö- ja hoolekandeminister (1927)
Eesti kohtuminister (1928)
Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tiefi valitsuses (1944)
Õppeasutus Peterburi ülikool, Tartu ülikool
Eriala õigusteadus

Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Uusküla, Rapla vald5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik ja sõjaväelane, Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal.

Otto Tief sündis Rapla vallas Uuskülas Sildema talus.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. Enne sõda, 1913. aastal, oli üks üliõpilasorganisatsiooni korp! Rotalia asutajaliikmetest.

1916 lõpetas ta Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna.

1921 lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Teenistuskäik sõjaväes[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
II/3

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks.
  • Oli Riigikogu 3. ja 5. koosseisu liige.
  • 1927 oli ta töö- ja hoolekandeminister.
  • 1928 oli kohtuminister.
  • 18. septembril 1944 moodustas ta Otto Tiefi valitsuse. Valitsuse algne koosseis nimetati ametisse 18. septembril 1944 ja astus ametisse 20. septembril 1944, kuid vastav riigisekretäri teadaanne on dateeritud 18. septembril 1944.

Elukäik pärast arreteerimist[muuda | muuda lähteteksti]

NKVD vahistas 10. oktoobril 1944 Tiefi ja 2.3. juunil 1945 mõistis NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegium talle kümneaastase vangistuse. Vangis olles mõõtis ta välja Baikonuri kosmodroomi.

Pärast vangilaagreid elas ta Ulutau rajoonis Kasahstanis, kus töötas maakorraldajana. Tal oli keelatud Eestisse tulla.

1955. aasta diagnoositi Tiefil korduv infarkt, ta sai II grupi invaliidsuse. Ta lahkus töölt ja hakkas taotlema luba Eestisse asuda. 15. mail 1955 sai ta Ulutaust tähtajatu passi ning sõitis Tallinna, kuhu ta elama ei asunud, vaid kolis oma õe Leena Massovi juurde Rapla rajooni.

Eesti NSV-s otsustas KGB Tiefi saada oma teenistusse, kuid kohtumisel Eesti NSV RJK esimehe Ivan Karpoviga keeldus Tief kaastööst, mille tulemusel Sovhooside Peavalitsus vallandas Tiefi 1. juulil 1958 töölt ja ta lahkus Eestist sugulase juurde Donbassi Mospino linna. Elades seal, käis ta siiski igal suvel Eestis. Selle eest viis KGB ta 1959. aastal esialgu oma hoonesse Pagari tänavale ja edasi Moskvasse. Tiefile tehti ettepanek asuda elama Rootsi ja töötada seal KGB heaks.[3]

1965. aastal kolis Tief Läti NSV-sse Heinastesse. Elu lõpuaastal asus Tief taas Eestisse ning oli ravil Ahja haiglas, kus ta suri 5. märtsil 1976.

1950. ja 1960. aastatel kirjutas Otto Tief majandusteadusliku uurimuse, kus üritas leida sotsialistlikku ja kapitalistlikku majandust ühendavad hübriidvarianti.

Tief maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule, aga 4. aprillil 1993 maeti ümber Tallinna Tallinna Metsakalmistule.

Eelnev:
Jüri Uluots
(peaminister)
Peaministri asetäitja
1944
Järgnev:
Johannes Sikkar
Eelnev:
August Jürima
Eesti siseminister
1944
Järgnev:
Johannes Sikkar

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Otto Tief Rapla Vallavalitsuse veebilehel
  2. Valitsuse koosoleku protokoll, 21. april. 1920. ERA.31.1.216.
  3. Riho Laurisaar. Otto Tief - KGB tahtis informaatoriks sokutada. Eesti Päevaleht, 25. september 2004

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Otto Tief, "Mälestusi aastaist 1944–1954" – Akadeemia 1990, nr. 2, lk 231–250
  • Indrek Paavle, "Õiguse ja omariikluse eest. Otto Tief (1889–1976)." Eluloosari: "Eesti riigijuhid 1918–1940/1944", Tartu: Rahvusarhiiv, 2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Otto Tief Eesti biograafilises andmebaasis ISIK