Tallinna linnavalitsus

Allikas: Vikipeedia

Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a. Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Tallinna linnavalitsus osaleb ka Tallinna linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.

Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

Linnavalitsus asub aadressil Vabaduse väljak 7.

Linnavalitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnavolikogu 09.11.2017 otsus nr 154 "Tallinna Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja vabastamine", millega vabastati ametist mõned eelmised linnavalitsuse liikmed ja millega nimetati ametisse abilinnapead uue linnavolikogu ja linnavalitsuse ametisse nimetamist pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi.

Alates 9. novembrist 2017 on Tallinna linnapea Taavi Aas. Abilinnapead on Vadim Belobrovtsev, Züleyxa Izmailova, Kalle Klandorf, Tõnis Mölder, Andrei Novikov, Aivar Riisalu, Eha Võrk.

Linnakantselei[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnakantselei.

Tallinna Linnakantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö. Linnakantselei tööd juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Linnakantselei koosseisu kuuluvad nõunikud, struktuuriüksustena 6 teenistust ja 7 osakonda. Linnakantselei haldab ka linnavalitsuse esindushoonet.

Linnavalitsuse tööjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnapea Taavi Aasa 14.11.2017 käskkiri nr LSB-28/19 "Linnavalitsuse liikmete tööjaotus" lk 1/2.

Tallinna Linnavalitsuse tööjaotus kehtestati linnapea 14.11.2017 käskkirjaga nr LSB-28/19.

Linnapea[muuda | muuda lähteteksti]

Linnapea tegevusvaldkonnad on: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, linna esindamine vabariigis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega.

Linnapea annab üldiseid korralduseid järgmistele linna ametiasutustele: Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused:

Abilinnapead[muuda | muuda lähteteksti]

  • Abilinnapea Züleyxa Izmailova koordineerib Tallinna Keskkonnaameti tegevusvaldkondi ja korraldab selle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Lisaks eelnevale on tema vastutada: kaasamise ja koostöö arendamisega seotud küsimused, IT-lahenduste kättesaadavuse korraldamine.
  • Abilinnapea Aivar Riisalu koordineerib Tallinna Ettevõtlusameti tegevusvaldkondi ja korraldab selle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Lisaks eelnevale on tema vastutada: innovatsiooni ja targa linna arendamisega seotud küsimused.

Abilinnapeade muud õigused[muuda | muuda lähteteksti]

Abilinnapea vastavalt tööjaotusele:

  • esitab linnapeale ettepanekuid talle alluva ametiasutuse funktsioonide, struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kohta;
  • esindab linna ja linnavalitsust punktis 1 nimetatud valdkondades Tallinna õigusaktides ja linnavalitsuse poolt antud volituste piires;
  • teostab kontrolli oma tegevusvaldkonnas kehtivate riigi ja linna õigusaktide ning muude linna vastuvõetud otsuste ja korralduste täitmise üle;
  • korraldab linna esindamise enda tegevusvaldkonda kuuluvas linna ja linna osalusega äriühingus, linna asutatud sihtasutuses ja linna osalusega mittetulundusühingus;
  • kooskõlastab abilinnapea nõuniku ja referendi ametisse nimetamise ning ametist vabastamise linnapeaga;
  • on talle alluva ametiasutuse juhi vahetu ülemus ning teeb linnapeale ettepaneku alluva ametiasutuse juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta;
  • täidab muid talle Tallinna õigusaktides ja linnapea antud ülesandeid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linna kohaliku omavalitsusorganina moodustati Tallinna linnavalitsus 1887. aastal 26. märtsil, kui Venemaa keisri Aleksander II ukaasiga kehtestati Läänemere kubermangude linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiks neljaks aastaks kinnisvaraomanikkude poolt valitav linnavolikogu (gorodskaja duuma), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva linnaameti - gorodskaja uprava, eesotsas linnapeaga – gorodskaja golovaga.

Tallinna raad[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna all-linna esimest omavalitsust Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) mainitakse esmakordselt 15. mail 1248 Taani kuninga Erik IV Adraraha poolt antud ürikus, millega Tallinnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba ning iseseisva linna õigused ja kohustused.

Keskajal peeti rae istungeid tavaliselt kas Tallinna raekoja eesasuva turuplatsi (s.o. Raekoja platsi) ääres asuvas raekantseleis või Pühavaimu kirikus, mida kasutati ka raekabelina. 17. sajandil Rootsi ajal toimusid korralised raeistungid reeglina raekantseleis.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna raad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]