Tallinna linnavalitsus

Allikas: Vikipeedia

Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a. Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Tallinna linnavalitsus osaleb ka Tallinna linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.

Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

Linnavalitsus asub aadressil Vabaduse väljak 7.

Linnavalitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnapea on 2007. aastast Edgar Savisaar (KE).

Tallinna abilinnapead on Taavi Aas (KE), Kalle Klandorf (KE), Mihhail Kõlvart (KE), Merike Martinson (KE), Eha Võrk (KE), Arvo Sarapuu (KE).[1]

Tallinna linnavalitsuse koosseisu kuulub kokku seitse liiget: linnapea ja kuus abilinnapead.

Linnakantselei[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnakantselei.

Tallinna Linnakantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö. Linnakantselei tööd juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Linnakantselei koosseisu kuuluvad nõunikud, struktuuriüksustena 6 teenistust ja 7 osakonda. Linnakantselei haldab ka linnavalitsuse esindushoonet.

Linnavalitsuse tööjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnapea[muuda | muuda lähteteksti]

Linnapea, kelle tegevusvaldkonnad on: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, linna esindamine vabariigis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega. Struktuuriüksused: Linnakantselei, Linnaarhiiv, Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused. Linnapeale alluvad struktuuriüksused: Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused:

Abilinnapead[muuda | muuda lähteteksti]

  • Abilinnapea Taavi Aas, kelle valdkonnad on: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega.

Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet.

  • Abilinnapea Kalle Klandorf, kelle valdkonnad on: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega.

Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: Tallinna Munitsipaalpolitsei amet, Tallinna Kommunaalamet.

  • Abilinnapea Mihhail Kõlvart, kelle valdkonnad on: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine.

Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: Tallinna Haridusamet, Tallinna Kultuuriamet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

  • Abilinnapea Merike Martinson, kelle valdkonnad on: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus.

Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

  • Abilinnapea Arvo Sarapuu, kelle valdkonnad on: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega.

Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna Keskkonnaamet.

  • Abilinnapea Eha Võrk, kelle valdkonnad on: linnavara, omandi- ja maareform, elamumajandus.

Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: Tallinna Linnavaraamet.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linna kohaliku omavalitsusorganina moodustati Tallinna linnavalitsus 1887. aastal 26. märtsil, kui Venemaa keisri Aleksander II ukaasiga kehtestati Läänemere kubermangude linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiks neljaks aastaks kinnisvaraomanikkude poolt valitav linnavolikogu (gorodskaja duuma), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva linnaameti - gorodskaja uprava, eesotsas linnapeaga – gorodskaja golovaga.

Tallinna raad[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna all-linna esimest omavalitsust Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) mainitakse esmakordselt 15. mail 1248 Taani kuninga Erik IV Adraraha poolt antud ürikus, millega Tallinnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba ning iseseisva linna õigused ja kohustused.

Keskajal peeti rae istungeid tavaliselt kas Tallinna raekoja eesasuva turuplatsi (s.o. Raekoja platsi) ääres asuvas raekantseleis või Pühavaimu kirikus, mida kasutati ka raekabelina. 17. sajandil Rootsi ajal toimusid korralised raeistungid reeglina raekantseleis.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna raad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna Linnavalitsuse koosseis. Vaadatud 6.05.2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]