Nikolai Kull
| Nikolai Kull | |
|---|---|
 Autoportree (1934) | |
| Sündinud |
6. jaanuar 1894 Tallinn |
| Surnud |
8. veebruar 1945 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Ants Laikmaa ateljeekool, Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik |
Nikolai Kull (6. jaanuar 1894[1] Tallinn – 8. veebruar 1945 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Sündis Tallinnas meremehe perekonnas. Õppis Tallinna Linnakoolis ja 1913. aastal lõpetas Kroonlinna jungade kooli. 1911–1914 oli õppereisil briti, Hollandi ja India vetes ja 1915–1918 Kroonlinna miinikoolis. Vabadussõjast võttis osa minöörina sõjalaeval "Lembitu" ning töötas 1915–1918 Peeter Suure merekindluse elektrijaama juhataja abina ning alates 1918. aastast joonistusõpetaja, illustraatori ja vabakunstnikuna. Aastail 1922–1924 oli ta Haapsalus joonistusõpetajaks.
Ta kunstiharidus pärineb õpinguilt 1916–1917 Tallinnas K. Hartmanni juures, 1921–1922 Ants Laikmaa juures ning 1925–1926 Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi ateljees. Õpetaja ning õpilane said ja jäid kauaaegseteks sõpradeks ning Kulli maalides on aimata ka Triigi käekirja.
Kunstnikku teatakse eriti Tallinna linnavaadete maalijana. Nikolai Kulli hilisemat loomingut iseloomustab pruunikas koloriit ja naivistlik käsitluslaad. Rudolf Paris seadis Kulli uusrealistlikku rühma koos Adamson-Ericuga.[2]
Kuulus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse.