Võhma

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Võhma linnast; teiste samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Võhma (täpsustus).

Võhma

Võhma vapp
Võhma vapp
Võhma lipp
Võhma lipp

Pindala: 1,93 km²
Elanikke: 1314 (1.01.2016)[1]

EHAKi kood: 0912
Koordinaadid: 58° 38′ N, 25° 33′ Ekoordinaadid: 58° 38′ N, 25° 33′ E
Võhma (Eesti)
Võhma

Võhma on linn Viljandi maakonna põhjapiiril vastu Järvamaad.

Võhmat läbivad põhja–lõunasuunalised magistraalid: Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Tallinna–Viljandi maantee (Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Võhma tekkeloost räägitakse legendi – kui kõigevägevam Sakala kõrgustikku voolis, väsis ta väga ära. Et mägede ja orgude tegemisel ülejäänud prahti kuhugi panna polnud, siis võttis ta viimase võhma (jõu) kokku ning virutas mulla ja mättad konnadele sohu küljealuseks. Saigi rabade keskele soosaareke, see tähendab Võhma. Nii püütakse ilmselt ära seletada Võhma tasase reljeefiga ümbrust.

Võhmat on esimest korda mainitud ajalooürikutes aastal 1583 Wechma nime all. Ta kuulus Pilistvere kihelkonna koosseisu.

1887. aastal alustas tegevust Võhma Algkool, praegune Võhma Kool.

Võhma raudteejaam, 2011

Korrapärane raudteeühendus liinil Viljandi–Tallinn algas aastal 1900, jaamahoone avati 1901. Pärast raudtee valmimist kujunes Võhma jaama juurde Võhma küla maadele asula, mis peagi muutus tähtsaks raudteesõlmeks ja töölisasulaks Viljandimaa põhjaosas.

Võhma oli eesrindlik ühistegevuse piirkond. 1908. aastal alustasid tegevust Majandusühisus ja Võhma Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, 1912. aastal Ühispiimatalitus.

1928. aastal avati Võhma Eksporttapamaja. Selleks olid aeg ja koht soodsad: Võhma asub raudtee ja kaubateede ristumiskohal, ümbruskonnas oli heal järjel sea- ja veisekasvatus. Sõjaeelsel ajal tegutses linnas Võhma Ühispank, kust käis läbi suur osa Põhja-Viljandimaa põllumajandusettevõtete rahast.

Teises maailmasõjas sai Võhma tugevalt kannatada. Põles maha Eksporttapamaja ja hävis hulgaliselt elumaju.

1945. aastal sai Võhma alevi õigused. Algasid toonase alevi taastamistööd.

Võhma Lihakombinaadi hooned, 2011. aasta suvi

19721975 ehitati Võhmasse uus lihakombinaat, mitu korruselamut, uus koolimaja jpm. 1980. aastatel töötas Võhma Lihakombinaadis üle 800 töötaja, ning Võhma raudteejaamast käis läbi pidevalt loomavaguneid. Võhmast kujunes monofunktsionaalne asula.

1996. aastal Võhma Lihakombinaat pankrotistus, tuues linna suure tööpuuduse. Samal aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et mahapõlenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondile, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tol aastal laekus linnaeelarvesse loodetust vähem tulumaksu, ei õnnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.

Praeguseks ajaks on tööpuudusest üle saadud ja linn elab oma elu edasi. Tööstuse moodustab linnas kolm ettevõtet, kus töötab kokku 23 töötajat, käive 2,7 milj € (Eesti Valgus küünlavabrik, Largo mahlatööstus, saeveski). Lisaks Tallinna trükiettevõtte Emerson Ten tootmisüksus Eazzy Digital (üle viie töötaja).

Struktuur ja linnapead[muuda | muuda lähteteksti]

Võhma linnavalitsuse hoone

Omavalitsuse staatuse sai Võhma 10. oktoobril 1991, linnaks sai Võhma alev 10. augustil 1993.

Võhma linnapead on olnud:

2013. aastast on linnapea Anneli Siimussaar.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]