Rakvere

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklist Rakvere (laev)


Rakvere

Rakvere vapp
Rakvere vapp
Rakvere lipp
Rakvere lipp

Pindala: 10,64 km²
Elanikke: 15 264 (31.12.2011)

Koordinaadid: 59° 21′ N, 26° 22′ E59.35055555555626.361111111111koordinaadid: 59° 21′ N, 26° 22′ E
Rakvere (Eesti)
Rakvere
Rakvere kirik
Rakvere tuuleveski
Vallimäe tuuleveski
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone

Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse.

Linnajuhtimine ja haldusorganid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakvere linnapea on 2012. aastast Toomas Varek, Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami.

Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere linnapeade loend

Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Leppiku, Lennuvälja, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Palermo, Paemurru, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetajate Heinamaa.

Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa.

Taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna läbib Tallinna–Narva raudtee, linnast põhja poole jääb Tallinn–Narva maantee. Rakverest saab alguse Rakvere–Pärnu maantee. Kaugus Tallinnast on 98 km, Narvast 114 km, Tartust 126 km ja Peterburist 274 km.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelise kliima mõjupiirkonnas. Aasta keskmine sademete hulk on 750 mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40 cm. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5 °C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil 20 km kaugusel Soome lahest.

Linna läbib Soolikaoja. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakvere elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1889 1897 1922 1970[1] 1979[2] 1989[3] 2000[4] 2011[5]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 3507 100 5890 100 7663 100 17891 100 19011 100 19822 100 17097 100 15264 100
eestlased 89,9 13292 74,29 14550 76,53 14902 75,18 14496 84,79 13445 88,08
sakslased 3,34
venelased 3.97 3441 19,23 3326 17,50 3545 17,88 1845 10,79 1371 8,98
soomlased 394 2,20 406 2,14 396 2,00 277 1,62 137 0,90
ukrainlased 410 2,29 355 1,87 507 2,56 218 1,28 150 0,98
valgevenelased 106 0,59 108 0,57 171 0,86 69 0,40 46 0,30
muud 1,29 248 1,39 266 1,40 301 1,52 192 1,12 115 0,75

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad haridust enam kui 5500 last ja noort.

Rakveres tegutseb 8 kooli, neist 5 munitsipaalkooli – Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Linna Algkool, Rakvere Ametikool ja Rakvere Põhikool. Samuti tegutseb 3 erakooli – Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Vanalinna Kool ja Rakvere Lille Kool (toimetulekukool). Täiskasvanud saavad põhi- ja keskharidust omandada Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kõrgharidust annavad Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool ning hulgaliselt huvikoole.

Ettevõtlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakvere tööstussõlm hõlmab lisaks linna territooriumile ka Näpi küla ja Sõmeru alevikku. Töötleva tööstuse alal tegutsevate ettevõtete müügitulu oli 2011 umbes 220 milj. €. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus):

Rakvere külje all Roodevälja külas asub Eesti suurim lihatööstus, AS Rakvere Lihakombinaat, mis on Rakvere Lihakombinaat Grupp'i emaettevõte. Ettevõttes on edukalt ühendatud uus tehnoloogia nii seakasvatuses (AS EKSEKO) kui lihatoodete valmistamises. Rakvere Lihakombinaadi toodanguks on liha ja lihast valmistoodete – keeduvorstide, viinerite, sardellide, grillvorstide, suitsutussaaduste, poolsuitsuvorstide, pihvide jm. tootmine ja müük. Tooraineks kasutatakse sea-, veise- ja linnuliha. Grupi teised tootmisüksused paiknevad Viiratsi vallas ja Läti Vabariigis.

Kehakultuur ja sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakveres asuv Rakvere linnastaadion on kaasaegne staadion ning 20. mail 2004. aastal avatud kaasaegne ja avamise hetkel Eesti suuruselt teine spordihall. Staadioni kõrval asub ka kergejõustikumaneež ja osalise katusega pealtvaatajate tribüün. Spordihallis on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte.

Linna lõunaosas asuvas Palermo metsas on avatud tervisespordirada, kus talvel on ka suusarajad.

Edukaim korvpalliklubi on Eesti korvpalli Meistriliigas mängiv BC Rakvere Tarvas, edukaim võrkpalliklubi on Schenker Liigas osalev Võrkpalliklubi Rivaal / Rakvere Grossi Toidukaubad ning edukaim jalgpalliklubi on Eesti jalgpalli esiliigas mängiv Rakvere JK Tarvas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere ajalugu

Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Aastatel 12191220, alistas Taani kuningas allutas ja ristis Virumaa alad (Vt. Taani valdused Eestis). Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka Rakvere Vallimäel Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. – Läti Henriku kroonikas mainitakse 1226. aastal esimest korda Tarvanpea asulat. 1252. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta linnust Wesenberghi (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

1267. aastal alanud sõjategevuses, õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel, tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni, rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ning läksid Rakvere alla.

1302. aasta linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula sai Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV peale Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa alad valdused ((Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega)) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

Next.svg Pikemalt artiklis Virumaa, Taani valdused Eestis, Rakvere ordulinnus, Harju-Viru rüütelkond
Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere kihelkond, Rakvere foogtkond, Rakvere mõis, Rakvere kirikumõis, Rakvere Mihkli kirik

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela- ja läänepoolt ümbritsenud Rakvere mõisa ja idapoolt Rakvere kirikumõisa valdused, mistõttu linn kujunes algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mis keskosas Vallimäe ja kiriku vahelisel alal oli vaid mõnisada sammu lai.

Vene-Liivi sõjas, 1558. aastal pärast Narva alistamist Vene vägede poolt jätsid Rakveret kaitsnud saksa garnison linnust maha ja ala võeti üle Boris Kolõtševi salga poolt 1558. aasta augustis. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Rakvere Mihkli kirik, gildimaja ja mõned kivist kodanike kivimajad.

Järgnevas Liivimaa sõjas, 1568. aastal piirasid edutult Rakveret ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud mõisamehed, Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal toimus Rootsi vägede poolne linnuse piiramine Pontus De la Gardie juhtimisel ning oli edukas. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusesse.

Rakvere mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf 12. juunil 1616 oli Rakvere vabahärraks teinud ja kes Hollandi saadikuna oli osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

Põhjasõja ajal 1703. aastal, koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jätsid piiräärsed alad idapoolsed alad vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda, taganesid rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning Rakvere linn põletati vene vägede poolt. Vene väed lõid uue tugipunkti Rakvere juurde, kust suundusid rüüstesalgad (kalmõkid jt) rüüstama ümberkaudseid Haljala kihelkond, Kadrina, Rakvere, Jakobi ja Simuna kihelkonda, mis järgmise kahe päeva jooksul rüüstati. Virumaa järel tungisid vene rüüstesalgad Järvamaale.

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis ning Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45.011 rubla eest ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil, Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar.

Next.svg Pikemalt artiklis Wesenbergi kreis, Viru maakond, Rakvere rajoon, Lääne-Viru maakond

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakverel on 10 sõpruslinna.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  2. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  3. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  4. Päring Statistikaameti andmebaasist
  5. Päring Statistikaameti andmebaasist

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Rakvere õudsemad päevad. Uus Eesti, 2.–10. jaanuar 1936, nr. 2–9.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]