Pärnu

Allikas: Vikipeedia
Pärnu

Pärnu vapp
Pärnu vapp
Pärnu linna lipp
Pärnu lipp

Pindala: 32,2 km²
Elanikke: 39 620 (01.01.2017)

EHAK-i kood: 0625
Koordinaadid: 58° 23′ N, 24° 30′ Ekoordinaadid: 58° 23′ N, 24° 30′ E
Pärnu (Eesti)
Pärnu

Kodulehekülg: http://www.parnu.ee/lang/eng/

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu ja Sauga jõe alamjooksul.

Pärnu on samanimelise maakonna halduskeskus, riigi edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. Pärnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu.[1]

Pärnu on Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu suvekuudel Eesti suvepealinna tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal suurim veekeskus Baltimaades[2]. 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad[2].

Pärnu ligi 40 000 elanikuga (2015) on Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 32,2 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala.

Vaade Pärnu jõe suudmealale. Kristian Pikneri foto

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited.[1]

Pärnu linna asutamise aastaks loetakse 1251. aastat[3]. Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti sadam, sajandi lõpul ületas Pärnu sadam Tallinna sadama ekspordi. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof.

1930. aastatel muutus Pärnu tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks. Aastatel 1937–1938 valmisid kaarsillad üle Sauga[4] ja Pärnu jõe[4].

Nõukogude Eestis oli Pärnu samanimelise rajooni keskus, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse Baltikumi suurim kalakonservikombinaat[2]. Kesklinna sild valmis 1956. aastal. 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).

Pärnusse on ehitatud Eesti arhitektuuri silmapaistvaid ehitisi: juugendstiilis (Endla teater ja seltsimaja, 1911[5]), funktsionalistlikke ehitisi (Pärnu Rannahotell, 1937[6]), ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkuse terassmaja Kuldse Kodu Pärnu KEK-i kompleksis, 1970. aastad)[7]). 2003. aastal avati suuremad ühiskondlikud hooned – keskraamatukogu ja kontserdimaja.[2]

Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus ülikool. Tänapäeval on Pärnus Tartu Ülikooli kolledž ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka merekool (1945–1990). Pärnu on kuulus festivalide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pärnu ajalugu.

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudmest. Esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad arheoloogilised leiud 1967 Pärnu jõe paremal kaldal Pulli küla maa-alal.

Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu.

Pärnu 1554. aastal

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 16991710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina), Põhjasõda algas 1700, vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal, Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.

1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. 18. sajandil elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga.

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine, misjärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Riia inseneri C. Weyr`i projekti kohaselt viidi läbi muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts, eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse Mudaravila kohas).

Pärnu linna üldplaan 1954. aastast

1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (Rüütli tänav 40a) puust varikatusega raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee haruliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga.

1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Rodsjanko 1915. aastal õhkida “Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu elektrijaam ning hävitati kõik tuulikud linnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult[8] Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Holokaust Pärnus seisnes inimsusevastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944.

Teise maailmasõja käigus põletati suur osa Pärnu südalinnast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% Pärnu vanalinnast varemeis. Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks Pärnu 1946. aasta generaalplaan. 1972. aastal rekonstrueeriti kitsarööpmeline raudtee laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.

1973. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud Pärnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks.

Linnavalitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea.

Pärnu linnapea on 2015. aastast Romek Kosenkranius[9], Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik[10].

Linn ja linnajaod[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinn, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla[11].

Next.svg Pikemalt artiklis Pärnu linnaosad., Pärnu tänavate loend

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 1. jaanuar 2011 oli Pärnu elanikest 83% eestlased, 12% venelased, 1% ukrainlased, 0.6% soomlased, 0.4% valgevenelased, 8% teised rahvused ja rahvus teadmata. Pärnus elas 2016. aasta 1. jaanuari seisuga 39,828 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed.

Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1881 12966
1897 12898
1922 18499
1934 20334
1959 22367
1970 50224
1979 54051
1989 53885
2000 46476
2009 44024
2010 44083
Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[12] 1979[13] 1989[14] 2000[15] 2011[16]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 46316 100 49623 100 52389 100 45500 100 39728 100
eestlased 34370 74,21 36748 74,05 37939 72,42 36112 79,37 33000 83,06
venelased 9146 19,75 9676 19,50 10753 20,53 6951 15,28 5076 12,78
ukrainlased 1010 2,18 1255 2,53 1631 3,11 966 2,12 671 1,69
soomlased 517 1,12 543 1,09 534 1,02 331 0,73 254 0,64
valgevenelased 412 0,89 493 0,99 546 1,04 297 0,65 179 0,45
lätlased 135 0,29 165 0,33 150 0,29 85 0,19 65 0,16
leedulased 60 0,13 80 0,16 83 0,16 82 0,18 60 0,15
sakslased ... ... 105 0,21 132 0,25 69 0,15 50 0,13
poolakad ... ... 108 0,22 81 0,15 60 0,13 35 0,09
tatarlased ... ... 76 0,15 103 0,20 45 0,10 33 0,08
juudid 190 0,41 138 0,28 76 0,15 35 0,08 20 0,05
muud 476 1,03 236 0,48 361 0,69 467 1,03 280 0,70

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu linna ja ümbruskonna plaan, 1954. aastast
Pärnu kesklinn 30.06.2016. Kristian Pikneri foto

Linn asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi ning Vana-Pärnu ja Ülejõe vahel on eraldajaks Sauga jõgi. Linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) [17]ja Niidu maastikukaitseala[18]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu on eelkõige tuntud Pärnu ranna kaudu

Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised:

  • metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti);
  • keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest (Henkel Balti Operations OÜ, Rapala Eesti, Reideni Plaat);
  • tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin);
  • puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest (Ecobirch, Laesti, Skano Group AS(e Viisnurk), Preab);
  • toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted.

2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest – puhkajatest pensionäride arv[19].

Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi.[20]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad Pärnu lennujaam, Pärnu raudteejaam, Pärnu Kaubajaam ning oli 2011. aastani regionaalne Pärnu ATP.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

TuleTulemine Pärnus 27. juunil 2009

Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal esimese Eesti ajalehe Perno Postimees, ning noorpõlves tema tütar Lydia Koidula.

Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater Endla ja ka uus 2002. aastal ehitatud Pärnu Kontserdimaja.

Pärnust on sirgunud kirjanik ja poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti Pärnu-keskne.

Next.svg Pikemalt artiklis Pärnu mälestusmärkide loend.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn[21]) 15. sajandist, ja Tallinna värav 17. sajandist.

20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans) ja rannakohvik (1940).

20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet.

Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 16991710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina).

Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: Pärnu Ülejõe Gümnaasium, Pärnu Raeküla Kool, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Rääma Põhikool, Pärnu Vene Gümnaasium, Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Toimetulekukool, Vabakool.

Linnas tegutsevad Mainori Kõrgkool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Militaaria[muuda | muuda lähteteksti]

Punane torn, vaade lääneküljelt

Linna esimesteks militaarehitisteks olid Liivi ordu Pärnu ordulinnus, millest on säilinud vaid 15. sajandil rajatud vangitorn (Punane torn) Pärnu linnamüüri kagunurgas.

Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.

17. sajandi keskel kavandati Rootsi võimude poolt linna kindlustuste moderniseerimist bastionaalsüsteemis, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeva Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg (praegune Lastepark), uuteks ida–läänesuunalisteks peatänavateks Rüütli ja Kuninga tänavad. Viimane ühendas nn. Kuningaväravad uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja Tallinna. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – Vee, Nikolai, Pühavaimu tänav ja Hospidali tänav – Lõuna tänavani.

1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Linnaväravaid oli kolm: Riia värav, Tallinna värav[22] ja Vee värav. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav, mis on kasutusel tänapäeval meelelahutuskohana[23]. Tallinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).

Pärast Pärnu vallutamist Põhjasõjas Venemaa keisririigi vägede poolt lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-raveliin ja rajati massiivsed püssirohukeldrid ning kivikonstruktsioonis vahimajad.

Venemaa keisririigi ajal, pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis ja streiki Waldhofi tselluloosivabrikus määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja Pärnu garnisoni koosseisu Krasnojarski polgu rood, mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud Lembitu kasarmutes.

Pärast Vabadussõda, 1921. aastast asus Pärnu Lembitu kasarmutes Eesti sõjaväe 6. Üksik Jalaväepataljon.

1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse Eesti kaitseväe 6. pataljoni kasarmutesse.

Aukodanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pärnu Linna vapimärk.

Sõpruslinnad [25][muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Sügisene ristmik Pärnus

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Pärnu entsyklopeedia.ee.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Pärnu arvudes. parnu.ee
  3. "Pärnumaa ja pärnumaalased". Koostanud Ernst Helemäe. Perioodika: Tallinn, 1989. Lk 8–9
  4. 4,0 4,1 Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja Villem Raam. Lk 139
  5. Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja Villem Raam. Lk 129
  6. Pärnu lühiajalugu. Koostanud Kalju Idvand jt. Lk 126
  7. Arhitektid nimetasid Kuldset Kodu unikaalseks ehitiseks. parnu.postimees.ee
  8. Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu, RT, 27.11.1918, 1
  9. Pärnu linnavalitsus
  10. Pärnu linnavolikogu, Andrei Korobeinik
  11. Sirje Niitra, Raeküla ehk Pätsiküla ehk Rotiküla, www.tarbija24.ee, 1. september 2013
  12. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  13. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  14. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  15. Päring Statistikaameti andmebaasist
  16. Päring Statistikaameti andmebaasist
  17. Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri @eRT
  18. Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri @eRT
  19. http://www.parnupostimees.ee./index.php?id=379161&print=1 Pärnu on 20 aasta pärast Skandinaavia vanadekodu]
  20. Pärnu linna turismiarengukava 2008–2017
  21. Klaasi kodu Punases Tornis, 10. mai 2007. a. @paber.ekspress.ee
  22. Tallinna väravad, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR
  23. Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks, Delfi, 7. august 2009
  24. http://www.parnu.ee/index.php?id=1720 Pärnu linna koduleht
  25. Pärnu linna veeb: Sõpruslinnad
  26. Pärnu vallikraav
  27. Pärnu vallikraav inglise keeles

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]