Tallinna–Tartu postimaantee
Tallinna–Tartu postimaantee, ka Tallinna–Tartu postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu Tartu. Tallinna–Tartu postitraktil toimus Tallinna ja Tartu vaheline posti- ja reisiliiklus.
Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (trakti): Tallinna–Pärnu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee ja Tallinna–Peterburi postimaantee, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.
Juba Rootsi aja lõpuks oli Eesti aladel loodud riiklik postikorraldus. 1672 ja 1688. aasta teede kirjelduse järgi oli kõrts-postijaamadega varustatud Tallinna-Pärnu, Tallinna–Keila–Haapsalu ja Tallinna–Narva maantee. 1693. aastaks olid Liivimaal postijaamad Riia–Tartu–Rakvere, Riia–Tallinna, Tartu–Helme–Pärnu ja Tartu–Vastseliina teel.[1] 1705. aastal ilmunud Livländische Landesordnungen, kus on kirjas: ”Peateed on järgmised: 1. Riiast üle Carnikava Pärnusse ja nii edasi Vigalasse Eestimaa piirini.“[2]
17. oktoobril 1710. aastal, Venemaa peavolinikule Liivi– ja Eestimaal, vabahärra Gerhard Johann von Löwenwoldele antud valitsemise juhendis Liivimaa kubermangu kohta kästi tal taastada postikorraldus endise kombe kohasel. 25. novembril 1710. aastal avaldatud Liivimaa kindralkuberneri patendiga asutati tähtsamate teede äärde postijaamad. Esialgu paigutati postijaamad teeäärsetesse kõrtsidesse. Eestimaa ja Liivimaa postijaamad asutati Tallinna–Pärnu–Riia, Tallinna–Voka–Peterburi ja Riia–Tartu–Peterburi sõjateede äärde[3]. Tallinna–Pärnu–Riia trakt avati 1713. aastal nagu Tallinna–Narva–Peterburi postimaanteegi.
Tallinna–Tartu postitraktil ehk postimaanteel avati reisijate liikluseks Tartu ja Rakvere vaheline teeosa 1. septembril 1830. Kuni 1830. aastani oli vaja Tallinna ja Tartu vaheliseks ühenduseks sõita kuni Tallinna–Peterburi traktil asuva Jõhvi postijaamani, 297 versta ja sealt suunduda Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteele. Tallinna ja Tartut ühendavatel maanteedel puudusid algselt postijaamad. Liivimaa rüütelkond asutas Liivimaa kubermangus postijaama Kärde mõisa ja Visusti mõisa Mõisamaa kõrtsi. Eestimaa rüütelkond asutas Eestimaa kubermangus, postijaama Pandivere kõrtsi. Vahemaad olid Tartust Mõisamaale 26 versta, sealt Kärdesse 34 versta. Kärdest oli Pandiveresse 27 versta ja sealt Põdruse postijaamani 28 versta. Tallinna ja Tartu vahemaa vähenes 218 3/4 verstale.
1848. aastal avati Tallinna–Paide trakt postijaamadega Vaidal, Rõõsal ja Annal. 1854. aastal anti Liivimaa maanõunike kolleegiumile teada, et Eestimaal paiknevate vägede juhataja kindraladjutant Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi ettepanekul ja Venemaa keiser Nikolai I käsul tuleb asutada postijaamad Tallinna ja Tartu vahelisele teele: Aavikul, Saulal, Palveres, Mustla-Nõmmel, Anna kiriku juures ja Paides. Paidest edasi pikendati postiteed Põltsamaa kaudu Peterburi traktini. Nõuti postijaamade avamist Nurmsil, Pajul, Põltsamaal, Aidul, Laiusel ja Peterburi–Tartu–Riia trakti ääres asuvasse Torma mõisa. 1854. aastal käskis kindralkuberner pikendada Tallinna–Tartu trakti Pihkvani.
1854. aastal asusid Tallinna–Tartu traktil postijaamad:
- Tallinnast → Aavikule 15 versta,
- Aavikult → Saulale 16 ½ versta,
- Saulalt → Palveresse 16 ½ versta,
- Palverest → Mustlanõmmele 14 ½ versta,
- Mustlanõmmelt → Annasse 16'/ 2 versta,
- Annast → Paidesse 14 versta,
- Paidest → Nurmsile 16 versta,
- Nurmsilt → Pajusse 14 ½ versta,
- Pajust → Põltsamaale 16 versta,
- Põltsamaalt → Aidule 15 ½ versta,
- Aidult → Laiusele 18 versta,
- Laiuselt → Tormamõisa 17 versta,
- Tormamõisast → Torma postijaama 6 ½ versta,
- Torma postijaamast → Tartusse 46 versta.[4]
Tartu–Võru traktil asusid postijaamad Kuuste, Karilatsi, Tilleoru kõrtsides järgmiste kaugustega:
- Tartust → Kuustesse 16 ½ versta,
- Kuustest → Karilatsile 15 versta,
- Karilatsist → Tilleorgu 14 versta,
- Tilleorust → Võrru 20 versta.
Tallinna–Paide–Tartu–Võru trakti eksisteerimise periood oli lühike. 1856. aastal, pärast Krimmi sõja lõppu, öeldi üles nii Eesti- kui ka Liivimaa rüütelkondade poolt kõik postijaamad alates Paidest üle Tartu Võruni välja. Liiklus ja postivedu lõpetati 1. jaanuarist 1857.
1857. aastal kinnitas Venemaa keiser Aleksander II postidepartemangu ettepanekud Eestimaa postitraktide osalisest muutmisest ja uute postijaamade avamisest Tallinna–Tartu postimaanteel:
- Tallinnast → Arule 25 ½ versta,
- Arult → Palveresse 22 ½ versta,
- Palverest → Mustlanõmmele 14 ½ versta,
- Mustlanõmmelt → Annasse 16 ½ versta,
- Annast → Paidesse 14 versta,
- Paidest → Sargveree 32 ½ versta,
- Sargverest → Koeru 22 versta,
- Koerust → Kärdesse 27 versta.
1859. aastal avati Kuritsa postijaam, 1863. aastal viidi Kärde postijaam Vägevale üle. 1863. aastal asusid trakti postijaamad Tallinna–Paide–Tartu teel Arul, Kiisal, Mustla-Nõmmel, Anikülas, Koerus, Vägeval, Kuristal ja Mõisamaal. Tartu–Võru teele rajati Maidla ja Võru postijaam.
Tartu–Võru tee vahemaad:
- Tartust → Maidla postijaama 22 versta,
- Maidlast → Varbusele 23 versta,
- Varbusest → Võrru 22 versta.[5]
Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus, Eestimaa ja Liivimaa rüütelkondadele allunud postijaamade võrgu kujunemist võib jagada kahte perioodi, kusjuures esimene hõlmaks ajavahemikku 1712. aastast kuni 1870. aastani, s.o. raudteede rajamiseni. Postiliiklust korraldas Eestimaal alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond, postimaanteede korrashoidu kontrollisid haagikohtunikud. Tähtsamad linnad (Tallinn, Pärnu, Riia) pidasid ise postijaamu ülal. Eesti ja Liivimaa postijaamade kõrgemaks järelevalveorganiks oli Senat, 1781. aastal asutatud Postidepartemang ja 19. sajandi kolmandast veerandist Posti-Telegraafi Peavalitsus. Kohapeal olid postijaamad allutatud Tallinna ja Riia postkontoritele.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee
- Tallinna–Peterburi postimaantee
- Tallinna–Haapsalu postimaantee
Pikemalt artiklites Eesti postijaamade loend ja Eesti posti ajalugu
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (edaspidi RAKA), f. 278, nim. 1, s.-ü. XI: 1, 1. 72–74
- ↑ Olaf Esna, Kuidas Riia on Pärnut läbi ammuste aegade mõjutanud, Pärnu Postimees, nr. 169, 3 september 2014
- ↑ Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. Eesti NSV ajaloo küsimusi VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 66
- ↑ Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 80.
- ↑ Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 81–82.