Harku vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Harku vald (1939); varasema valla kohta vaata artiklit Harku vald (Keila kihelkond).

Harku vald

Harku valla vapp
Harku valla vapp
Harku valla lipp
Harku valla lipp

Pindala: 159 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 14 408 (1.02.2018) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 90,6 in/km²
EHAKi kood: 0198[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Tabasalu

Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal.

Harku vald on Tallinnast läänes asuv omavalitsus, mille põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Idast piirneb vald Harku järve ja Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga ning edelast ja läänest Lääne-Harju vallaga. Vallakeskuseks on Tabasalu alevik üle 3500 elanikuga, kuhu on koondunud ka suurem osa valla teenindusest ja ettevõtlusest. Tabasalust on Tallinna piirini 8 km ja kesklinna 13 km.

Valla keskus on enam kui 3500 elanikuga Tabasalu alevik.

Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik – neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid.

Harku vallavanem on Erik Sandla.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[3]
Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga
(arvestatud rännet)
[3]
2001 6620
2002 6622
2003 6652
2004 6693
2005 6726
2006 6786 9635
2007 6854 10 506
2008 6975 11 313
2009 7128 11 914
2010 7278 12 579
2018 14 356

Asulad[muuda | muuda lähteteksti]

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Harku, Tabasalu

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Meriküla, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harku valda on esimest korda mainitud 1891. aastal, mil väikeste mõisavaldade ühinemisel tekkinud vald haaras enda alla praeguse ala ja osa hiljem Tallinnale antud territooriumist (Tiskre, Kakumäe, Õismäe, Pikaliiva ja Kadaka küla). Harku valla õigused taastati 21. novembril 1991.[4]

Harku vallas asuvad Korvi kalmistu ja Rannamõisa kalmistu.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaunis loodus ja üha arenev elukeskkond on teinud Harku vallast soositud elu- ja puhkepaiga. Kevadest sügiseni on valla elanike arv tänu suvitajatele pea neljakordne. Hinnatud suvituskohad on Suurupi ja Vääna-Jõesuu. Sportlikku puhkamisvõimalust pakuvad Tabasalu looduspark ja Harku park.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Harku vald on rikas mõisate poolest. Esinduslikumad neist asuvad Harkus, Väänas ja Murastes (varemeis), paljusid mõisaid on esmamainitud 15.-16. sajandil või isegi varem. Ühes ilusaimas – Vääna mõisahoones – tegutsevad nüüdisajal kool, lasteaed ja raamatukogu. Vaatamisväärne on ka Harku mõis, kus 28. septembril 1710 sõlmiti ajalooline Harku rahu Tallinna rae, Eestimaa Rüütelkonna ja Vene tsaari Peeter I esindajate vahel, mis lõi aluse siinsete aladele riiklikule korraldusele ja õhtumaisele autonoomiale 18.-19. sajandil.

Valla kultuuri- ja hariduselu hoiavad üleval Tabasalu, Harkujärve ja Vääna koolid, Tabasalu Muusikakool ning arvukad seltsid. Suurimad kultuuriüritused on iga-aastased Tabasalu päevad, taaselustatud bigbändide festival Tabasalus ja Harku valla laste lauluvõistlus.

Harku vallal on kaks sõprusvalda: 1992. aasta mais sõlmiti partnerlus- ja koostöölepe Eura vallaga Soomest ja 2004. aasta detsembris Piasecznoga Poolast.

Suurupi tuletornid[muuda | muuda lähteteksti]

Valla suurimaks vaatamisväärsuseks on Suurupi ülemine ja alumine liitsihi moodustavad tuletornid, mis juhatab teed Tallinna sadamasse.

Suurupi ülemine tuletorn on Mandri-Eesti vanim töötav tuletorn, mis on hooajal avatud ka külastajatele. Paekivist silindrikujuline ülemine tuletorn rajati 1760. aastal, et laevadel oleks võimalik Naissaare ja Suurupi vahele tormivarju minna. Tuletorn on 22 m kõrge, 63 meetri kõrguselt üle merepinna asuvalt vaaterõdult avaneb imeline vaade Tallinna ja Lohusalu lahele. Torni ümbritseb müüri ja 19. sajandist pärit hoonestusega linnak. Suurupi tuletornid ja linnakud on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.

Suurupi alumine puidust neljatahulise tüvipüramiidi kujuline viilkatusega tuletorn valmis 1859. aastal. See on vanim töötav puittuletorn Põhja-Euroopas ja kuulub The International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) 100 väärtuslikuma töös oleva ajaloolise tuletorni hulka. Kogu kompleks on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]