Mähe

Allikas: Vikipeedia
Mähe

Mähe asum Tallinna ja Pirita linnaosa raamis

Pindala: 2,82 [1] km²
Elanikke: 6509 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 29′ N, 24° 52′ Ekoordinaadid: 59° 29′ N, 24° 52′ E
Mähe asumi kaart

Mähe on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Merivälja, Pirita, Kloostrimetsa ja Lepiku asumite ning Viimsi vallaga. Mähe asumi pindala on 2,82 km2.[1]

Mähe asum on saanud oma nime Mähe (Mehe) vabatalu järgi. Seda talu mainiti kirjalikes allikas esimest korda 1625. aastal.[2]

Üldplaneeringuga on Mähe asum kavandatud valdavalt pereelamute alaks. Korterelamute ja ridamajade ehitamiseks on planeeritud põhiliselt endise Mähe aiandi ala. Väikeelamute vahele ei ole lubatud korterelamuid ehitada. Mähel asub Padriku Lasteaed ja Mähe Vaba Aja Keskus.

Mähel ei ole asumikeskust. Tõmbekeskuseks võib pidada Pärnamäe tee ja Randvere tee ristmiku ümbrust. Randvere teed võib pidada ka asumi peatänavaks.

Mähel tegutseb Mähe Selts, mis taaselustati 2007. aastal.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevane Mähe asum on moodustunud kahest piirkonnast, mis tekkisid erineval ajal. Asumi vanem osa, mis jääb Randvere tee algusesse, kandis Mähe küla nime. Randvere tee ja Pärnamäe tee ääres asuvat Mähe aedlinna hakati rajama 1955. aastal. Aedlinn asub Iru-Lepiku küla endisel maal ning tänapäeval on selles üle 1000 krundi, mille keskmine suurus on 600m2.[2]

Kui 1920. aastal oli Mähe külas 11 majapidamist, siis 1930ndate aastate teisel poolel tõusis talude arv talumaade tükeldamise tõttu 65-ni. Lenderi talu oli 1930ndatel aastatel küla üks tuntumaid talusid, sest seal elasid Tallinna linnapea Voldemar Lender ja tema abikaasa, nimekas haridustegelane Elfriede Lender. Teine olulisem talu oli Sitska talu, kus elas pangandustegelane ning ajaloolane Jaan Sitska.[2]

Viladelvia baptistikoguduse Iru osakonnale kuulunud endine Betaania palvela asub Pojengi tee ja Tolmuka tee ristmiku lähedal. Lepiku küla talunik Jaan Oja kinkis 1936. aastal osa oma maadest palvela ehitamiseks, mis valmis kolm aastat hiljem. Palvemaja tegutses kuni 1950. aasta septembrini, mil palvela suleti ning sinna ehitati korterid.[2]

Mähe aedlinn liideti Tallinnaga 1945. aastal. Pärnamäe teest kirde poole jääv ala, mis oli kunagi osa Äigrumäe külast, ühendati linnaga 1958. aastal.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1]
2017 6509
2016 6374
2015 6151
2014 5957
2013 5769
2012 5585
2011 4975

Mähe asumi rahvaarv on aastatel 2011-2017 tõusnud märkimisväärselt. Asumi elanikkond on võrdlemisi noor – 2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikest 23-31%, 68+aastased moodustasid 3-9%.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Asumit läbivad Mähe oja ja Teesuuoja. Mähel asuvad kaks kaitsealust rändrahnu – Aianduse kivi, Astla kivi. Vahetult asumipiirist põhja jääb ka Merivälja hiidrahn.

Mähe asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed endised talud on jäädvustatud asumi tänavanimedes, nagu Lauri tee, Sitska tee, Kuusiku tee jm. Mähel on ka palju lillede ja ilutaimedega seotud tänavanimesid, nagu Arnika tee, Jasmiini tee, Kressi tee jm.[2] Asumis on veel Aianduse tee, Andrekse tee, Astla tee, Hämar tee, Jahe tee, Jumika tee, Kailu tee, Kastevarre tee, Kastiku tee, Keeru tee, Kummeli tee, Kupra tee, Kuusenõmme tee, Kuusiku tee, Kõdra tee, Käokannu tee, Käokeele tee, Käokäpa tee, Küüvitsa tee, Leedri tee, Lehiku tee, Liilia tee, Lilleherne tee, Lodjapuu tee, Lodumetsa tee, Looklev tee, Lumikellukese tee, Maikellukese tee, Matka tee, Mugula tee, Mähe tee, Naadi tee, Neiuvaiba tee, Nurmenuku tee, Nõo tee, Näsiniine tee, Oblika tee, Padriku tee, Pajustiku tee, Palderjani tee, Pojengi tee, Priimula tee, Puki tee, Põõsa tee, Pärnamäe tee, Randvere tee, Ranniku tee, Rebasesaba tee, Rukkilille tee, Rätsepa tee, Saariku tee, Siniladva tee, Soovõha tee, Suislepa tee, Tolmuka tee, Toomiku tee, Ubalehe tee, Ussilaka tee, Vabarna tee, Vahtramäe tee, Vahtriku tee, Varju tee, Varjulille tee, Vilu tee ning Võsa tee.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Mähe Seltsi koduleht
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]