Hiiu

Allikas: Vikipeedia
Hiiu

Tallinn rahumae asum

Pindala: 2,63 [1] km²
Elanikke: 3970 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 40′ Ekoordinaadid: 59° 23′ N, 24° 40′ E
Hiiu asumi kaart
Hiiu-Rahu kalmistu

Hiiu on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb põhjas Vana-Mustamäe asumi, idas Nõmme asumi ja kagus Kivimäe asumiga. Hiiu asumi pindala on 2,63km2.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiumaa mees Andrus Bork, kes töötas ehitustöölisena Nikolai von Glehni heaks, ehitas 1886. aastal maja metsa sisse, praeguse Hiiu asumi aladele. Bork pani oma väravale sildi "Hioküla", mis jäi kohanimena püsima ka siis, kui ümbrusesse tekkis rohkem maju. Hiiuküla oli kogu piirkonna nimi veel 1920ndatel aastatelgi, hiljem võeti kasutusele lühendatud variant "Hiiu". 1922. aastal anti Hiiu tänava nimetus kohalikule peatänavale, mille lähedal Borgi maja asus.[2]

Hiiule on ehitatud kaks raudteejaama. Nõmme-Kindluse (hiljem Nõmme-Väike raudteejaam) rajati 1913. aastal. See raudteejaam oli Peeter Suure Merekindluse raudtee peajaam ning sellel oli aegade jooksul kaks jaamahoonet. Merekindluse päevil kasutati paekivist jaamahoonet, hiljem kasutati puidust endist kasarmuhoonet. 1926. aastal avati Hiiu raudteepeatus.[2]

Nõmme alevivolikogu otsustas 1919. aastal luua Nõmmele kalmistu. Hiiu-Rahu kalmistu õnnistamine ja esimene matus toimusid 1923. aastal, 1934. aastal valmis kabel koos kellatorniga.[2]

1926. aastal rajati asumisse Rinnalaste ja Emade Kodu uus hoone. See hoone oli vahepeal kasutusel lastehaiglana, hiljem maja renoveeriti ning võeti kasutusele vanadekoduna. 1928. aastal eraldas Nõmme Linnavalitsus Hiiul maad staadioni rajamiseks. See rajatis läbis 1990ndatel aastatel uuenduskuuri ning on praegu kasutusel jalgpalliväljakuna.[2]

Liiva-Vääna raudtee ja Harku tänavaga piiratud maa-alale rajati enne I maailmasõda merekindluse kasarmud. 1919. aastal majutati kasarmutesse Taani vabatahtlike kompanii ning hiljem paiknes seal Kalevlaste Maleva reserv. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati kasarmutesse pioneeripataljon, mis paiknes seal 1940. aastani. Tänaseks on kasarmud lagunenud ning sinna asemele on ehitatud elamud. 2012. püstitati pioneeripataljoni mälestuseks lõvi kuju, mille skulptoriks oli Mare Mikkov.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 3970
2016 3991
2015 3986
2014 4017
2013 3933
2012 3942
2011 3891

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, üle 68aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80-100% vahele.[5]

Sanatooriumi parkmets

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiul asuvad Hiiu-Rahu kalmistu ning Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik, otse asumi piiril paikneb Glehni loss. Asumi territooriumile jäävad Hiiu Staadion ja Nõmme Tennisekeskus ning mitu tervishoiuasutust (Hiiu Ravikeskus, EELK Tallinna Diakooniahaigla, kaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla korpust).

Haljastus[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiul on rohkelt haljastust. Asumi territooriumile jäävad Glehni park, Sanatooriumi park, Vabaduse park, Hiiu puiestik ning Rännaku puiestik.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiul asuvad Tallinna Nõmme Gümnaasiumi mõlemad majad.

Hiiu asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiu asumis asuvad: Haldja tänav, Harku tänav, Hiiu tänav, Hiiu-Maleva tänav, Hiiu-Suurtüki tänav, Ilmarise tänav, August Kitzbergi tänav, Kärje tänav, Laste tänav, Lehola tänav, Leina tänav, Lootuse puiestee, Läänekaare tänav, Lühike tänav, Metsa tänav, Paiste tänav, Pargi tänav, Pidu tänav, Puu tänav, Põhjakaare tänav, Põllu tänav, Pärnu maantee, Rahu tänav, Raudtee tänav, Salve tänav, Sanatooriumi tänav, Seljaku tänav, Serva tänav, Sihi tänav, Sõlme tänav, Taara tänav, Torni tänav, Tähe tänav, Tähetorni tänav, Ugala tänav, Vabaduse puiestee, Vahtra tänav, Valve tänav, Vana-Mustamäe tänav, Vanemuise põik, Vanemuise tänav, Vääna tänav, Õuna tänav, Nõmme Kase tänav, Kadaka puiestee.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hiiu. Nõmme veebileht.

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Nõmme ajalugu", Leho Lõhmus, Kirjastus Koolibri 2006.