Tallinna Linnateater

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on ENSV ajal asutatud teatrist; sama nime kandis ka Tallinna saksa teater.

Tallinna Linnateater
Tallinna Linnateater*.JPG
Asukoht Tallinn
Asutatud 1965

Tallinna Linnateater on teater Tallinnas, mis asutati 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri II lennu lõpetajatest[1] kursusejuhendaja ja lavastaja Voldemar Panso eestvedamisel. Algselt kandis teater nime Eesti NSV Riiklik Noorsooteater. Tallinna Linnateatri nime kannab teater alates 1994. aastast.

Teatri ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna Linnateatri maja
Linnateatri peasissepääs

Lavastaja Voldemar Panso pani 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri II lennu lõpetajatest kokku uue näitetrupi, kes moodustasid Tallinnas uue teatri, mis sai nimeks Eesti NSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena.

1966. aastast sai teatri pealavaks Salme kultuurikeskus Kalamajas. Kontori- ja prooviruumideks anti teatrile aadressil Lai 23 asuv maja, mis oli pikka aega teatri ainus oma tööpind ja millest sai hiljem teatri peahoone.

Kui Voldemar Panso 1970. aastal peanäitejuhi kohalt lahkus, võttis selle ameti üle tema õpilane ja järgija Mikk Mikiver ning 1974. aastal Kalju Komissarov.

1975. aastal avati Lai 23 teisel korrusel teatri väike saal ning 1983. aastal keldris asuv kaminasaal. 1983 kinnitati Tallinna Täitevkomitees otsus rajada Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri suur saal, mis pidi valmima teatri 25. aastapäevaks 1990. aastal.

1987. aastal võttis teatris ohjad enda kätte Rudolf Allabert ning samal aastal valmis ka arhitekt Kalle Rõõmuse projekt uuest teatrimajast, kuid laulva revolutsiooni tõttu jäi ehitustöö soiku. Mõõnaperiood tundus olevat vallanud ka teatritöö.

1992. aastal asusid teatri etteotsa kaks meest – peanäitejuht Elmo Nüganen ja direktor Raivo Põldmaa. 1994. aastal nimetati teater ümber Tallinna Linnateatriks. Üksteise järel võeti kasutusele uusi mängupaiku.

1992. aastal tehti esimene lavastus Lai tänav 19 pööningul: lavastaja Madis Kalmet tõi tühjade kiviseinte ja ehitusrisu keskel publiku ette Henning Mankelli "Lollprintsi". Hiljem ehitati pööning välja nn Taevalavaks. 1995. aasta suvel võeti kasutusele Linnateatri siseõu ehk Lavaauk. Kummaline nimi anti mängupaigale seetõttu, et just seal pidi projekti järgi asetsema tulevase teatrimaja suur saal. Lavaaugu avalavastuseks oli Elmo Nüganeni "Kolm musketäri", mida tänu ootamatult suurele publikumenule mängiti kolm suve järjest. 2003. aasta maikuuks ehitati Lavaauk taas täiesti ümber – seal esietendus Elmo Nüganeni lavastuses muusikalavastus "Kaotajad". 1997. aastal avati külalislavastaja Adolf Šapiro lavastusega "Kolmekrossiooper" veel üks saal - Põrgulava.

Tallinna hobuveskit kasutab Linnateater 2003. aastast

Rahvusvaheliseks teatripäevaks, 27. märtsiks 1999 avas Tallinna Linnateater pidulikult uue majatiiva. Selles on kaks teatrisaali – pisike ja hubane Kammersaal ning Tallinna Linnateatri suurim ja moodsaim mängupaik – Taevalava, mis mahutab kuni 200 pealtvaatajat. Taevalava on suurusest hoolimata black-box'i tüüpi teatrisaal, mis varustatud hea valguspargi ja lavatehnikaga. Taevalava avati vahetult enne 2000. aasta saabumist Elmo Nüganeni lavastatud William Shakespeare'i "Hamletiga". 2003. aasta kevadel avati taas uus mängupaik – 14. sajandist pärit Hobuveski, mis asub aadressil Lai 47. Hobuveski avalavastuseks oli Jaanus Rohumaa luulelavastus, mis põhines Doris Kareva luulekogul "Mandragora".

Aastatel 2018–2020 on plaanis korrastada teatrihooned ning rajada uus saal. Selle maksumuseks on hinnatud 20 miljonit eurot ning sellest poole katab riik ja poole Tallinna linn.[2]

Teatri repertuaar[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Linnateatri mängukavas on nii maailmaklassikat kui ka nüüdisdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale – Tallinna Linnateatri mängukavas on olnud Jaan Tätte, Paavo Piigi, Diana Leesalu jt näidendeid.

Teatri meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen on Eesti hinnatumaid lavastajaid, tuntud eelkõige oma suurejooneliste klassikatõlgenduste poolest. Tema lavastused (nt William Shakespeare'i "Romeo ja Julia", Alexandre Dumas’ "Kolm musketäri" ja "Musketärid – kakskümmend aastat hiljem", Anton Tšehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus", William Shakespeare’i "Hamlet", Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus") on olnud Tallinna Linnateatri repertuaaris alati olulisel kohal ning teatrit ka festivalidel väärikalt esindanud. Nüganen on enda ümber koondanud võimeka, elujõulise ja noore trupi, millele ei käi üle jõu ükski žanr ega mängulaad.

Koosseisulise lavastajana on Linnateatris töötanud Jaanus Rohumaa (1992–2009), Eva Klemets (2004–2006) ja Mart Koldits (2004–2008). Jaanus Rohumaa fookuseks oli enamasti uuem näitekirjandus. Ta on lavale toonud nii Tom Stoppardi, Martin McDonagh', Thomas Manni, David Storey, Evelyn Waugh' kui ka Jaan Tätte näidendeid ning lavastanud luuletaja Doris Kareva loomingut. Olulisel kohal on ka improvisatsioonilise meetodiga loodud lavastused ja tema enda kirjutatud näidendite lavaversioonid.

Eva Klemetsi esimeseks tööks Linnateatris oli Frank McGuinnessi "Et keegi mind valvaks", mis esietendus 2003. aastal. Sellega avati ühtlasi Tallinna Linnateatri uus mängupaik – Köismäe torn. Mart Kolditsa töötlus Viktor Pelevini romaanist "Tšapajev ja Pustota" (2003) tõi talle hooaja parima lavastaja nimetuse ajakirja Teater. Muusika. Kino teatriankeedis arvamust avaldanud kriitikutelt.

2012. aastal liitus teatriga grupp noori näitlejaid ja dramaturge-lavastajaid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstkooli 25. lennust, mille juhendajaks oli Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen. Näitetrupiga liitusid Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Märt Pius, Priit Pius, Henrik Kalmet ja Karl-Andreas Kalmet, kirjandustoas asus tööle dramaturg Kristiina Jalasto, dramaturg-lavastajatena asusid ametisse Paavo Piik ja Diana Leesalu.

2015. aastal asus peakunstnikuna ametisse Reet Aus.

Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 31 näitlejat, 3 lavastajat ja peakunstnik.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]